sh väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Luuletused: Oktoober Me oleme kõigega nõus Kui võimu saamas on sügis Ja oktoober on täiega jõus Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja Näe Emajõel on üksik aerutaja Viis minutit ta edestab peagruppi Kuid peagi kostab kaldalt naerukaja Sest liider keerab paadi prauhti uppi Küll mees kes praegu vetevalda läks on Olümpialgi me suurim kullalootus Kuid mis meil sellest tegelikult action On siingi võistluses me põhiootus Erki Nool Kui ma oleks Erki Nool Võidaks kõiki igal pool Aga ma ei ole Erki Lati kohale ei kerki Igal katsel lähen alt Aga ma ei ole Erki Odakaar ei jäta märki
Rasketele kaotustele vaatamata tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta. Ülesanne kujunes üliinimlikult raskeks, sest Punaarmee pasikas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10 augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks. Augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetundi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel, kus Punaarmee jõudis mereni, ähvardades põhja pool võitlevad saksa väed peajõududest ära lõigata. Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. Väikesel emajõel arenes see väga visalt, kuna sakslased tegid kõik, et
Iga algus on raske Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju
raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud armuline neile kahele armunud inimesele ning karistas neid, nüüd peavadki need kaks oma mälestustega leppima ja ootama uut ning ilusamat vikerkaart. Vikerkaar on nende jaoks armastuse sümbol
Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid.......................................................................................................................... 3 Sillad Emajõel..................................................................................................................... 4 Võidu sild..................................................................................................................... 4 Kaarsild........................................................................................................................ 4 Sõpruse sild..................................................................................
Väikese- Emajõe ja Suure- Emajõe võrdlus. Voolu kiirus: Aeglane, vee liikumine 3.7 km/h Võrdlemise tunnus: Väike-Emajõgi. takistatud. Suur- Emajõgi. Voolu hulk: 30 ruutmeetrit/sek. 70.1 ruutmeetrit/sek. Lisajõed: Enamus on vaid ojad. Väike Emajõgi algab Emajõel on 12 lisajõge: Alguse koht: Algab Võrtsjärvest vasakkaldal Pedja, Laeva, Pühajärvest ojakesena ja Amme ja Koosa; paremkaldal suubub peale Pikasillat laia Kavilda, Elva, Ilmatsalu,
millal viras vikerkaar üle vee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid.
Lk 17- Elu organiseerituse tasemed 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemeid. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ...
"Emajõgi "-kevad 1938 "Tartu" sügis 1938-kevad 1939 · "Kivisild " sügis 1939-suvi 1941 "Must raamat "-sügis 1941-kevad 1944 "Keeristuli"-august 1944-28.september 1944+ epilog 20 aastat hiljem Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust. Joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised päikesetõusud, korporantide tülid, paadimatkad Emajõel, intellektuaalsete vestluste terav põnevus ,aga ka noorte hinged üksindus teevad tartu-romaanid võluvaks. Tartu-romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid.
siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn uuesti üles ehitada, selle käigus hakkas linn aga hoogsalt laienema. Moodi läksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati üha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emajõe lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud
50 EUR 136.50 EUR Õhtusöök Grupimenüü 23.05 19.50 EUR 136.50 EUR Pidulik õhtusöök Grupimenüü 24.05 19.50 EUR 136.50 EUR Chardonnay vein 2 pudelit 24.05.2014 28.00 EUR 56.00 EUR Toitlustus kokku: (koos 20% käibemaksuga 123.08 EUR) 738.50 EUR Lisateenused 7 inimest 24.05.2014 Hind Lodjasõit Emajõel 10:30-15:30 590.00 EUR 590.00 EUR Lõunasöök 24.05 13:00 15.00 EUR 105.00 EUR Lisateenused kokku: (koos 20% käibemaksuga 115.83EUR) 695.00EUR Summa ilma käibemakuta 9% 1563.30 EUR Käibemaks 9% 140.70 EUR
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omadus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. Milline tähtsus on organismi aine- ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks organism kätte algmaterjale. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus oman...
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutusek...
ma punakorallidest su rebit rüüd. kee. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, Kõik mu aegade aarded on hallid. kui mitte nüüd? Jumet pole ka jumalatõel. Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund Veepõhjast vaid punakorallid on suureks puuks. vahel vilavad Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Emajõel. Mu hing jääb truuks.
põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel . SUUSAHÜPPED Kulla said loomulikult norralased , hõbeda võitis rootslane ja pronksi austerlane . Need võistlused andsid vastuse sellele , kuidas oli kulgenud tulevaste olümpialaste ettevalmistus . EESTIS Suuremaid võistlusi hakati korraldama alles 1921. aastail . Ühtedeks esimesteks oli 20. jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused Emajõel . Võistlejaid oli kokku kümme , kõik omad inimesed . Võistlustel oli kaks maad : 1500 ja 5000m . Peale selle oli veel suusatamine naistele , mis äratas suurt huvi . TARTUS EMAJÕE JÄÄL 1921. aastal korraldati ka esimesed meistrivõistlused Tartus Eesti Spordi Liidu loal , mille pikkuseks oli 25km . Igaühel tuli sõita neli ringi , ühe ringi pikkuseks oli 6250 m . Peale võistlust saadeti võistlejad sauna . ESIMESED EESTI TALIMÄNGUD 1935
Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 6 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921 Eestile tänaseks arvukalt medaleid toonud professionaalne suusasport sai alguse 20. jaanuaril 1921. aastal, mil Tartu „Kalevi" eestvõttel korraldati Emajõel iseseisva Eesti esimesed ametlikud murdmaasuusatamisvõistlused. Võistlejaid oli kokku kümme, kes kõik olid pärit Tartu linnast. Distantse oli kaks 1500 m ja 5000 m, eraldi arvestuses osalesid ka naised. 1500 m sõidus sai esikoha Bruno Leppik, 5000 m sõidus Johannes Lest ja naiste 1500 m võistluses Olli Rebane. 27. veebruaril korraldati Tartus Emajõel 25 km pikkusel distantsil ka Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuustamises.
Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! Tõsta lipp Gustav Suits Tõsta lipp! Las aja käänul lehvib tõotus tuulte väänul üle mandri, üle vee: tund on tulnud vannet vandu, et ei iial enam andu ikke alla rahvas see! Tõsta lipp! Kesk vaenu rägu kerki nagu unenägu, Eesti oma trikoloor! Vaata, vastu ristisõitjaid, uusi maade, vete võitjaid astub vägi, vapper, noor. Tuled Emajõel Villem Ridala Taevas ruugab eha puna, käes on õhtu jaanikuine, jõgi varjus, salatuna valgub vesi tumm ja suine, sulin saadab tema teed, valguvad on Ema veed. Hele kumm on õhu süles kõrgel ülal, hiilges särav, ehab lääs, pilv leegib üles, näib kui öine tulivärav, lõke kustuv, punaleek, verev mõõk ehk oda, teek. Isamaa Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad,
malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil. jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson
,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd. Talvepilti tahaks helgemat ja heledamat. Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni ,,Talvemaastik" kui palju valgust ja sina, kuuled krudinat hobuste kapjade all, tunned lume raskust tarede õlgkatustel. Siin on õhku, ilu ja ruumi. Vaatasin Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust tema teisi pilte
Setted liiv, kruus kruus, liiv lubjakivi, moreen moreen Läbilõige Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg
Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8. juulil ületasid Saksa väed Mõisaküla ja Ikla ruumis Eesti piiri. Pärnusse sisse 8. juulil ootamatult. Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse. Tartus olid alanud partisanilahingud ja 10. juuli õhtuks läks Tartu lõunaosa ülestõusnute ja metsavendade kätte. Rinne püsis Emajõel 2 nädalat, suured purustused suurtükitule läbi linnale. Juuli keskel reservid ja suudeti Saksa pealetung mõneks ajaks peatada. Et oht Tallinnale
peab hooldama (süvendamine, laevasõidutähistega varustamine jne.) ja neile sadamad ehitama. Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa. · Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus. · Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes Autotransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev ning sobib hästi lühemateks vedudeks. Autoga saab teostada vajalikku vedu nö. "uksest ukseni", hoida kokku aega ning ümberlaadimiskulusid
Teisalt: kui kaua oleks sõdur rinnet hoidnud teadmisega, et abi ei ole ega tule? 1944. aasta septembris lagunes kõik pärast sakslaste otsust Eestist taganeda. Kunnas teeb kaks julget oletust. Ta väidab: ,,Minimaalselt oleks sõda kestnud neli kuni kuus nädalat, maksimaalselt 2,5 kuni kolm kuud." Innustavad arvud, millele kuigi neid uskuda on raske ei mõista ma vastu vaielda. Küll vaidlen vastu tema teisele teesile. Kui Tartu on langenud, Suurel Emajõel rinne läbi murtud ja Sinimägedeski olukord kriitiline, palub Tallinn Moskvalt rahu. Moskva tingimused saavad olema rängad, aga rahu sõlmitakse ja tänu vastuhakule säilib riigi formaalne iseseisvus. Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi.
Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis laialdaselt j a sisaldas tänapäevani populaarseid lastelaule "Teele, teele, kurekesed",
parematesse kohtadesse, kus oli metsa ja kus sai jahti pidada. Samuti leidus seal küllaldaselt puitu, mida inimene vajas kütteks. Kindlasti pidi rohttaimestik olema mitmekesine, sest inimene kasutab toiduks ja ka ravimiseks nii siis kui tänapäeval taimi. Kas loomad ja eriti suured rohusööjad elasid koos inimestega? Arvan, et kindlasti, sest inimene vajas loomi küttimiseks ja loomad tallasid radasid, mida mööda oli inimestel hea liikuda. Eestis oli suur tähtsus Emajõel, mis oli kunagi suur ja poolitas Eesti kaheks ning muutis inimeste keelt ja kombeid. Pikapeale jäid jõed ja järved väiksemaks, rahvad segunesid, vähenes kalapüük kuid karjakasvatamiseks oli vett piisavalt. Neil aegadel olid inimesed ja metsloomad ka kindlasti lähedasemad kui nüüd ja loomadel polnud põhjust hoiduda inimesest eemale. Kliima külmenedes leidsid paljud loomad elupaiga inimese läheduses. Loomade kodustamine ei olnud ka enam kauge tulevik
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................
II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 19. septembrini 1944, mil Punaarmee 19. septembril hõivas kaitsjate poolt 18. septembril 1944 tühjaks jäetud (taanduti öösel) kaitsejoone. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha, kuna Punaarmee läbimurre Riia alla ja Emajõel ohustas Tannenbergi liinil kaitsel olevate Saksa väeosi kotti jäämisega. 25. juulist 1944 alates oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Esimene rünnak toimus 26. juulil 1944 ning rünnakud kestsid kuni 12. augustini ööd ja päevad. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte
Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29. detsember venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus · 1702, 18. juuli venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus · 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa · 1704, aprilli lõpp venelased blokeerisid Narva · 1704, 3. mai venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel · 1704 Peeter I alustas uuesti Narva, seejärel ka Tartu piiramist · 1704, 13. juuli venelased vallutasid Tartu · 1704, 9. august venelased vallutasid Narva · 1705 sõlmisid Peeter I ja August II lepingu, mille kohaselt Eestimaa läks Poola võimu alla · 1708, 16. august rootslased kaotasid venelastele Vinni lahingus, see jäi viimaseks Eesti alal toimunud lahinguks Põhjasõjas
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa ...
seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab saaks olulises koguses põhjavett võtta liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab
1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul".
Hauptsturmführeri auastme ja määrati 45.rügemendi I pataljoni ülemaks.Tugeva ohvitserina ja ka välimuselt tõupuhta aarialase mõõdu välja andnud Riipalu karjäär läks nüüd sirgelt tõusujoones-30. jaanuaril 1994 ülendati ta Sturmbannführeriks (majoriks),sama aasta aprillis määrati ta 20.Eesti relva-SS-diviisi 45.rügamendi ülemaks ja 1. augustil ülendati ta Obersturmbannführeriks.Ja kogu see aeg oli ta rindel-Narva jõel ja Emajõel ning Meerapalu all,kus üle Peipsi tuli venelaste dessant.23.augustil 1944 vääristati Riipalu Rüütlirisriga-ta sai selle viis kuus varem, 25.-26. märtsil Auvere lahingus 45.rügamendi juhtimise eest. Eestist taganes Riipalu koos oma alluvatega Saksamaale,kus jaanuaris 1945 tegi maohaigus ta sõjaväelasekarjäärile lõpu.Taani ravile saadetuna oli ta seal kuni sõja lõpuni ja sõjavangina veel hiljemgi,kuni 1948 pääses Inglismaale.Seal elas ta Yorkshire`is Heckmondwike`s,kus töötas
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
ümberkaudsete veekogude ökosüsteemis. Emajõe üldiseloomustus. Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Emajõe üldandmed Rannu-Jõesuus, voolab ida suunas ning Lähe Võrtsjärv (Rannu- suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km languga (3cm/km - väikseim Eestis) ja aeglase Laius 20 145 m vooluga (keskmiselt 0,2 m/s). Väike langus ja
lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. Ta oli koos Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Pärast sõda osales Rebane Inglise luure töös. Tema katsed metsavendade toetamiseks ja varustamiseks Eestis ebaõnnestusid. Peale surma
1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused. Sakslastele oli rindelõigu hoidmine oluline, sest see võimaldas saksa vägedele Eestist läbi Edela-Eesti maitsi lahkuda. 18-22. septembrini peeti Väikesel Emajõel ägedaid lahinguid. Valga langes 19. septembril, kuid Punaarmee läbimurret Riia laheni suudeti esialgi vältida ja suur osa saksa vägesid tagane Eestist läbi Pärnu ja Viljandi. Nendes lahingutes langenud punaarmeelased on maetud Helme Keldrimäele ühishauda. Nõukogude armee andmetel on siia maetud 533 meest, kellest suur osa olid 122. laskemoonakorpuse 43. laskediviisi sõdurid ja ohvitserid. 28.02.2012 kell 11.04 lk 355 Kristjan Luts ,, Eest sõjaajaloo teejuht"
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
ja lõunaosas erinevad. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. Eesti
11 Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Eesti Ajalugu 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 12 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid.
1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 ...
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
loodeti eesti riigi taastamist punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele 6 märts narva 7 märts tapa 9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest 25 märts tartu 26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis 17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et suvel 1944 üritati taastada eesti vabariiki presidenti kohusetäitsa jüri uluots valitsuse eesotsas otto tiefiga kuulutati et sõjas ollakse erapooletud püüti kaitsata pealinna tallinnat selleks kasutati soomepoisse johann pitka poolt loodud väeüksusi 24 nov 44 vallutati viimane osa eestist sõrve poolsaar 2 ms tulemused eesti jaoks
Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ? Eestis on deltad Emajõel ja Kasari jõel ning soote 7. Selgita, miks tekib suurvesi erinevatel jõgedel erineval ajal. Too näiteid. Suurvesi tekib erineval ajal, sest see oleneb kõik mis piirkonnas või kliimavöötmes jõgi on. Suurvesi algab nt mäestikes? kus lumi sulab varem 8. Millistes maailma piirkondades on läbi aegade olnud kõige enam üleujutuste ohvreid ja miks? Kõige rohkem on üleujutusi olnud kuskil India pool, sest seal on tugevad (merehoovused)?, mis toovad kaasa palju sademeid
1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström 1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile 1857 Toomele rajati ülikooli võimlemisväljak 1862 Esimese kutselise võimlemisõpetajana Eestis asus Tartu Kubermangugümnaasiumis tööle J. R. Reinhard
Pärnu poole liikunud väed peatati, kuid Tartu kaitsmiseks polnud sakslastel jõudu. 25. augustil 1944 hõivas Punaarmee Tartu ning üritas edasi liikuda Jõgeva poole. Septembri alguseks õnnestus Punaväed üle Emajõe tagasi tõrjuda, kuid Tartu jäi Punaarmeele. Septembri keskel jõudis Punaarmee Riia lähistel mereni. Sakslased otsustasid maha jätta Eesti ja Põhja-Läti. Sakslaste taandumisega algas Vene pealetung. Suurel Emajõel rünnakule läinudpunaväelased kohtasid nõrka vastupanu. Punaarmeele avanes ka tee Tallinna. 22. septembril sisenesid NSVL tankid Tallinna, pärastlõunaks oli Tallinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okuüeerimine: Viljandi, Pärnu, Paldiski, Haapsalu. Viimasedki Saksa väed olid lahkumas, vastupanu ei osutatud. Eesti sõjamehed korraldasid omal käel viimast vastupanu. Virtsu langes alles 26. septembril, tuhanded eestlased said võimaluse pageda üle mere. 1944
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
läks Rebane metsavennaks. 1941. aastal organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kugu astus 120 meest. Augustis sai ta Virumaa Omakaitse ülemaks ja septembris astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrari 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Samuti osales ta 184. Julgestusgrupi tegevuses. Peagi määrati ta 658. pataljoni ülemaks. Oma sõjatee käigus õnnestus tal välja murda koguni kolmeteistkümnest piiramisrõngast. Rebane pidas lahinguid Krivasoos, Narvas, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ja hiljem ka Oppelini piirkonnas, kus ta viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. 10 Selle võidu eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega, mida peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mida eestlane kunagi saanud on. Paul Maitla sündis 27. märtsil 1913. aastal. Oma sõjaväekarjääri alustas Maitla Valgas, astudes 8. Üksikjalaväepataljoni. Peale seda astus ta Tartusse, Kaitseväe Ühendatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
