sajandist, mis on aga siia paigutatud viimase restaureerimise käigus ega asetsenud algselt Raeapteegis. Teises Raekoja platsi poolses toas seisab kaunilt väljatöötatud aknasammas, kuhu kiviraidur on jäädvustanud Burchartite vapi ja aastaarvu 1663. Ülakorruse ilusaim aknasammas asub aga ühes õuepoolses ruumis. See on kanneleeritud ning soklikaunistuseks on lõvipead ja puuvilja girlandid. Vanim teadaolev kujutis Raeapteegist on Oldekopi õlimaal Raekoja platsist 1800. aastal. Esimesed fotod pärinevad 1889. aastast.
Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks. Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani enda luuletused «Külmad rubaiid» (1939). Praegu on Märt Laarman imetletud klassik, kelle loomingusse peaks aga suhtuma asjaliku objektiivsusega, et mitte sattuda nende kilda, kelle üle on ta ironiseerinud: "Kunsti tuleb käsitleda kuldköiteliselt, kriitpaberlikult, lüüriliselt, pateetiliselt või nõnda uduselt, et kirjutajal endalgi paistab "vaim pääl"". Ja unustada ei tohiks sedagi, et Märt Laarman on
genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses. Rosenplänter hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Gustav Adolph Oldekopi ja Kristjan Jaak Petersoni luuletused ning Otto Wilhelm Masingu kirjad. Ta pidas vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Rosenplänter koostas kõigi seni ilmunud eesti raamatute üldnimestiku. Kasutatud materjal Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile. http://et.wikipedia.org/
Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht
Eesti kirjandusloo kirjutamise kavatsustega hakkas Rosenplänter esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute kohta. Ta koostas kõigi ilmunud eesti raamatute retrospektiivse üldnimestiku. See käsikiri on esimeseks eesti rahvusbibliograafiaks, mille koostamist jätkati Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES). Esimesena hakkas ta koguma ka eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud G. A. Oldekopi ja K. J. Petersoni luuletused, O. W. Masingu kirjad jm. Pärast Rosenplänteri surma omandas tema kogud ÕES, praegu hoitakse neid Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. ● O. W. Masingu teened, lk 95-96, tööleht - Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärastest lausetest ja vähendas kirjakeele ja hääldamise erinevust. Muuhulgas võttis ta kirjakeeles kasutusele õ-tähe. Laialdaselt tuntuks sai Masing
Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi. Andsid eestlastele ajalooõiguse. Merkel: Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Rosenplänter: · ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache" 18131832. · Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava
valgustamisele. 17. Eestikeelne luule 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses (Schwabe, Oldekop, Winckler) Eesti lüürikast XIX sajandi esimesel veerandil meenuvad ennekõike K.J.Petersoni taevani tõusvad värsid. Ometi ei teadnud tema kaasala avilikkus nendest midagi: alles XX sajandi algul hakati teda luuletahana tutvustama. K.J. Peterson pole ainu pärisorjuse lõpp-perioodi varjujäänud laulik. Veel karmim on saatus olnud Gustav Adolph Oldekopi vastu, kuigi tema luuletuste laad ega kunstiline tase ei ulatu K.J.Petersoni tähelennuni. Gustav Adolph Oldekop (2. detsember 1755, Haapsalu - 8. mai 1838, Tartu) oli eesti luuletaja ja ajakirjanik. Õppis Halle ülikoolis ja 1781 - 1820 oli Põlva pastor. Oldekop alustas oma literaaditegevust "Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kahe esimese aastakäigu koostajana. Koostas Johann Michael Gerhard Grenziuse kirjastusel 1796 ilmuma
Taimkate Reljeef (valgla pinnamood) Järvisus Majandustegevus (inimtegevuse mõju) Sademed on kõige tähtsam äravoolu mõjutav klimaatiline tegur. Aurumine Aurumine koosneb aurumisest: maapinnalt, veepinnalt, lume pinnalt ja taimede lehtedelt. Aurumise vee- ja lumepinnalt määravad kliimatilised faktorid. Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei kutsu esile enam aurumise suurenemist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust Oldekop nimetas “maksimaalseks võimalikuks aurumiseks” Väikeste sademete hulkade juures sademed praktiliselt täielikutl aurustuvad
ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste suhtlust ise Soomes olles ja tagasi tulles. Seminari õpetamisviisi juurutaja. Arhiivide korrastamine ja kasutuskõlblikud allikad, 1920. aastatel alus arhiivide võrgustikule ja arendamisele. Juba 1921 alustasid tegevust Riigi Ajaloo Keskarhiiv Tartus ja Riigiarhiiv Tallinnas.
siiski enda soovil maetud, nii nagu ka ta teine naine. Kirjamehena alustas Oldekop 1790. aastatel, koostas Grenziuse esimesed Eesti-Ma Rahwa Kalendrid (1796, 1797), kirjutas päris palju luuletusi, mida samuti ilmus kalendrites. 1806 a märtsist alates andis koos Kanepi pastori Johann Philipp von Rothiga välja esimest eestikeelset nädalalehte Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Selle sisuline töö oligi rohkem Oldekopi õlgadel. 1824 toimetas Oldekop viis numbrit ametlikke teadaandeid sisaldavat Kulutamisse Lehte (seda jätkas Masingu Tallorahwa Kulutaja). Tõenäoliselt polnud Oldekopil majanduslikke võimalusi Kuulutamise Lehe tegemist jätkata. Oldekop tõlkis Lõuna-Eesti murdesse 1819. a talurahvaseaduse. Varasem ajakirjanik Eestis Johann Philipp von Roth 1754-1818 Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati
annaabi.ee 
