Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte Süsinikku leidub ka alkoholis, bensiinis, erinevates hapetes, valkudes, rasvades, ravimites ja lõhkeainetes Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike)
Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron) Esineb tavaliselt molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda kolmes olekus, jääna, veena või gaasina. Vesi on värvitu aine! Süsinik – C, aatomi tuumas 6 prootonit ja 6-7 neutronit. Tuuma ümber liigub 6 elektroni. Esineb grafiidina, tahmana, aga ka teemandid. Süsiniku ja hapniku ühinemisel tekib süsihappegaas! Süsihappegaas – CO2, värvitu gaasiline aine tekib põlemisel ja hingamisel. Foto sünteesil lagundavad taimed päikese valguse toimel süsihappegaasi. Õhk on ainete segu. Kuivas õhus on: lämmastiku N2, Ar, O2 ja CO2!
VESI MEIE ÜMBER Vee leidumine looduses: * ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast
ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva Alates Maast on kõigil planeetitel kaaslased. Maa kaaslaseks on Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis Marss Oma suuruselt Maa ja Kuu vahepealne Ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese kulub Marsil 687 Maa päeva Atmosfäär on väga hõre ja koosneb peamiselt süsihappegaasist Marsil on ka vett, kuigi see saab eksisteerida vaid auruna või jääna Temperatuur Marsil kõigub 100°C ümber olles päeval 0°C juures ja öösel -100°C piires Planeetide sümbolid Kasutatud materjalid http://wikipedia.ee/w/index.php? title=Eri%3AOtsimine&search=Maa-t %C3%BC%C3%BCpi+planeedid http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/ aare/page3.html
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes
Vesi kui loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered . Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju
Vesi, kui planeedi tähtsaim loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered. Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju
laulan kurba laulukest, laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest. On tunda väga kurba meeleolu ja veidi ehk ka soovi surra. Jällegi on luuletaja andnud vihjates mõista, et ta ei tahaks enam olla osa maapealsest elust. Selle luuletuse puhul ta just nagu usuks, et on sunnitud jääma lõksu, katmas raskused, mille ta on välja toonud lume ja jääna. Eelmise näite puhul aga kirjeldab Juhan Liiv, kuidas ta tahaks tõusta lendu ja põgeneda eluraskuste eest. Seal luuletuses on tunda kergust ja suurt soovi lahkuda. Siin aga on ta alla andnud ja ei jõua enam vastu panna. Juhan Liivi loodusluuletusi sirvides võib suuremal määral leida ängistavaid ja kibestumist täis luuletusi. Nii võib mulje jääda, et kirjanik oligi valdavalt suures masenduses ja soovis surra. Temast jääb esmapilgul mulje kui rusutud ja õnnetust luuletajast
nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Busmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haarab enda alla molekuli omavahelise energia kui ka aatomite vahelise potentsiaalse energia molekulis.
1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida suurem on keskmise liikumise kiirus seda suurem on temperatuur 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Keskmine kiirus suureneb 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristalli struktuur laguneb 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide kehas sisalduvate kineetiliste energiate summa. Osakeste potentsiaalsete energiate summa 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud TEMPERATUURI muutusega? Kineetiline energia 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine OLEKUmuutusega? Potensiaalne energia 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia kehas olevate ainete omavaheline energia
aastal. Callisto Neist neljast kõige kaugemal asuv Kuu on Callisto suuruselt kolmas kuu meie päikese süsteemis. Tegemist on äärmiselt kerge taevakehaka olles sama suur kui planeet Merkuur kaalub ta kolma korda vähem. Liikudes oma orbiidil ja pööreldes ümber oma telje on juhtunud olukord, et ta on alati täpselt sama ,,küljega" Jupiteri poole. Tegemist on ühe vanima taevakehaga MPS (meie päikese süsteemis). Erinevates uuringutes on selgunud, et Callistol leidub vett peamiselt jääna aga ka vedelal kujul. Alles jäänud atmosfääri riismed on andnud aluse arvata, et sel planeedil võis kunagi ka elu olla. Europa Suuruselt natuke väiksem kui meie enda kuu Luna. Eriliseks teeb selle kuu see, et tema pind on võrreldes teiste kuudega äärmiselt tasane. Europal on võrreldes teiste kuudega märkimisväärne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga, kuid on siiski kordades hõredam. Lisaks on Europal väga nõrk magnetväli, mis ei suuda teda kaitsta kosmilise kiirguse eest
19. Mida loetakse pindmiseks ja mida maa-aluseks äravooluks? Vesi, mis langeb maapinnale, voolab osaliselt ära maapinda mööda ja moodustab pindmise ehk jõe äravoolu. Teine osa sademetest imbub maakoorde ja liigub edasi maa all, moodustades maa-aluse äravoolu. 20. Mida loetakse jõgede, järvede jne veevahetuseks? Pindmise vee veevahetus äravoolu toimel. 21. Millistel viisidel võib põhjavesi esineda maakoores? Põhjavesi esineb maakoores auruna, vedelikuna või tahkel kujul jääna. 22. Mis põhjustab vee kapillaartõusu ja milline on selle piirväärtus? Kapillaarvesi tõuseb mööda kivimite ülipeeneid tühimikke (kapillaare) kapillaarsete e pindmiste jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks
Tema kaudu toimub ainevahetus kosmosega, tema kaudu saab Maa energiavoo Päikeselt. Lämmastik, hapnik ja väärigaasid on AS püsivad komponendid, suht. Püsiv ka süsinikdioksiid kuigi tema sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides. 3. Hüdrosfäär vesi 3-s agregaatolekus, vesi liikuv auruna (pilved) AS-s, ookeanites, jääna polaaraladel ja kõrgmäestikes. Sademetevesi imbub (infiltratsioon) pinnasesse maasisene vesi. Vesi hea lahusti lahustab oma teel paljusid aineid, seega HS vett tuleb vaadelda erinevate lahustunud ainete kontsentratsioonidega looduslikku lahust. 4. Maakoor Maa suhteliselt jäik ebaühtalane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalide assotsiatsioonidest , sette-, tard- ja moondekivimistest. Ookeaniline
kaasas kandis ning kuidas see juhtus, et hoopis kordnik kuuli sai, jääb selgusetuks. Jääb selgusetuks kuna keegi ei võtnud vaevaks asja põhjalikult ja õiglaselt järele uurida. Tormakad ja mõtlematud teod viivad küll kiire lõpuni, kuid alati ei pruugi see olla oodatud tulemus. Varasemates teostes ei tõusnud konflikt negatiivse ja positiivse võitlusest. Tavaliselt maalis autor mingi omapärase, positiivsusest kaugele jääna eranditüübi, kuid ei vastandanud talle positiivset tegelast. (Puhvel, 1936, lk426.) Novellis "Teod pahupidi" on aga peategelaste näol kujutatud mõlemat tüüpi. Kuigi nii Lui Ränneldil kui ka Ants Paoskil on oma tõde, kujutatakse esimest pigem negatiivse ja teist positiivsena, kes halva mõju üle võidu saab. Mõnes mõttes on see minu arvates kogu novellikogu kõige õpetlikum lugu. Teistlaadi novellid on sarjast Lambavarga Näpsi lorijutte. Lorijutt on
Kui Maa õhkkonda kuumutada Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kas ka Veenusel on kunagi olnud vett? Sellele küsimusele vastamiseks on püsti pandud vähemalt neli hüpoteesi. Nii lähedal Päikesele tekkis vähe jääd, ja seega pole Veenusel vett kunagi olnud. See on väheusutav, sest vesi esineb algselt tõenäoliselt mitte jääna, vaid peitub kristallilistes mineraalides. Vesi on seotud pinnasesse. Ka see on ebausutav, sest nii suures koguses ei suuda pinnas vett siduda. Mõnede mõõtmiste väiteil on Veenusel deuteeriumi sada korda rohkem kui Maal. Lugedes raske ja kerge vesiniku hulga suhte Veenusel algselt samaks mis Maal praegu, võiks arvata, et vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud. Selles hüpoteesis on tõetera olemas, kuna vesi
ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks. · Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks valguliste toitainete muundumise ammoniaagiks ja lämmastikuks ning lõppkokkuvõttes nitritiks ja nitraadiks, mistõttu ring saab täis. Maa veevaru · Vett on Maal u 1,45*1018 tonni. · Katab 70,% Maa pinnast. · Magevesi kogu veevarust u 2,5%, enamus jääna (poolused, kõrgmäestikus) · Kasutatav magevesi u 0,8% kogu veevarust · Joogiveeallikad (põhilised): jõed, järved, põhjavesi · Inimen kasutab (põh tarbija põllumajandus) ligi 20% merre voolava vee üldkogust. · Põhjavesi puhtam kui pinnavesi, kuna filtreerub läbi pinnase kihtide -> sisaldab vähem orgaanilisi aineid ja mikroorganisme. · Ei jagune ühtlaselt: tihedalt asustatud piirkondades napid tarbimiskõlblikku vett.
Lisaks vee jäätumisel mahu muutuvuse 5) Vastupanu deformatsioonile- mulla omadus vastu panna mitmesugustele välisjõudude survele, lõpuks deformeerub. Endine kuju ei taastu -elastsuse piir 6) Mulla küpsus- mulla seisund, mille korral on sobiv maaharimiseks 33. Mullavee liigid. a) Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises. Ei ole taimede poolt omastatav b) Tahke vesi- mullas esineva jääna c) Veeaur mullas- sisaldus mullas väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis( peamiselt stepis). Liigub soojemalt külmemasse ossa d) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi- mulla osakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mulla õhus leiduvast veeaurust. Pole taimedele omastav e) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi- e. Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber…
Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 26. Mulla hüdrolüütiline happesus. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 32. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Ei ole taimedele omastatav.
Veeringe Keskmiselt võttes uuenevad veevarud: atmosfääris umbes 10 päevaga, pinnavees 3 aastaga, põhjavees 600 aastaga, maailma meres 4000 aastaga, Antarktise mandrijääs 14000 aastaga. Veeringe on vee pidev liikumine maapinnal, taevas ja maa-all. Selles ringluses on osa ka mõningatel bakteritel, näiteks osaleb jääkristallide moodustumise protsessis taimedelt veekeskkonda sattunudPseudomonas syringae. Ringlemise käigus võib vesi esineda jääna, auruna või veena. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringes ei ole võimalik eraldada ringe algust ega ka lõppu. Veeringe toimumise eelduseks on päikeseenergia. Päikse soojendab vett seni, kuni tekib vee aurustumine ning aur tõuseb õhku. Õhu kerkimine kõrgematesse kihtidesse põhjustab õhu jahtumise ning selle tagajärjel tekib kondenseerumine. Taevas näeme me seda pilvedena
adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse
Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks · Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobib harimiseks 31. Mullavee liigid- · Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. · Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste
sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. [1] Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. [1] Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi. [1] 2. EESTI VEE TARBIMINE Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes (sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas) kasutatakse peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks
Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks · Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobib harimiseks 31. Mullavee liigid- · Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. · Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud
Üks 2s elektronidest ergastub kolmandale vabale 2p orbitaalile ja kõik neli teise nivoo elektroni osutuvad mittepaardunuiks. See süsiniku ainulaadne omadus – 4 paardumata elektroni olemasolu välisorbitaalil - on olnud eelduseks elu tekkimisele ja selle eksistentsile.! !! ! !5. Molekulidevahelised sidemed kui ainete omaduste ja meie elukeskkonna kujundajad. Vesi, selle molekuliehitus ja põhjused, miks vesi käitub tavatingimustes vedelikuna, tahkisena (jääna) ja gaasina. Molekulidevahelised jõud on olemuselt füüsikalised jõud, enamasti mingit keemilist sidet seejuures molekulide vahel ei teki. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemetega, sealhulgas ka vesiniksidemete korral. Seetõttu ongi enamik molekulaarseid aineid küllaltki madala sulmais - ja keemistemperatuuriga. Kuna molekulid on üksteisega üsna nõrgalt seotud, on tahked molekulaarsed ained ühtlasi küllaltki pehmed.
kõrgeid vulkaane. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan. See on üle 25 km kõrge Nix Olympica (läbimõõt on üle 700 km). (3:19) Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile, nagu näiteks polaaralade lumeväljad (vt Joonis 9), tumedad "mered", atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved. Kuid ka Marsil puudub voolav vesi, kuigi seal on avastatud pinnavorme, mis oleksid justkui jõesängid. Vett võib leiduda vaid auru ja jääna. 15 Joonis 9. Marsi polaaralade lumeväljad Marsi statistilised andmed: · raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) · mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) · keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust (6) Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased
Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 40. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaar- jõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaar- jõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvesi:
Aurutaoliselt - tühemikes dünaamilises tasakaalus õhus oleva auruga Hügroskoopselt - absorbeerituna mineraalosakeste pinnale Kileveena - kivimi- ja mineraalosakeste paljumolekulaarse kihina Kapillaarveena - täites osaliselt või täielikult peeneid lõhesid või kapillaare vaba veena e gravitatsioonilise veena - mis vabalt liigub raskusjõu toimel tahkes olekus - jääna ja kirsjääna (esineb kuni 400-500 m sügavusel) kristallisatsiooniveena - mineraalide koostises Vee kujunemine pinnases ei toimu mitte ainult filtratsiooni teel vaid võib pärined ka: juveniilveena, magmast reliktveena, endiste ookeanide pealetungist (kust meri taandub tuleb see) kondensatsioonil, veeaur (nt. kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid
Mulla vesi ja veereziim Vesi võib olla mullas nii tahkes, vedelas, kui ka gaasilises olekus. Peamiseks mullavee allikaks on sademed. Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse järgmisi mullavee liike. I. Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. II. Tahke vesi mullas esineva jääna. III. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust.
survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 41. Mullavee liigid I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks
ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Mulla kandevõime näitab max. koormust, mida muld suudab taluda ilma, et ta deformeeruks. 33. Mullavee liigid. I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks
liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseosakeste liigitus nende suuruse järgi vt. lisa p. 2.1. Pinnasevesi. Pinnasevee põhiallikaks on sademed. Lisaks sademetele tungib niiskus pinnasesse ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vesi liigub pinnases allapoole kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi. Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna. S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol. Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina (niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi.
1...10 kcal/mool. Vedelikel on kohesioonienergia ligikaudu võrdne aurustumissoojusega, tahketel ainetel sublimatsioonisoojusega. 109 f02-09-P088530 Vesi · Maakeral oleva vee levinuim vesiniku ühendi - hulk 1,46×1021 kilogrammi. · Vesi katab 71% Maakera pinnast. · Pinnases on 1,6% veehulgast, veeauruna, pilvedena jne atmosfääris 0,001%. · Soolase vee hulk 97% koguhulgast. · 2,4% veest jääna ja 0,6% jõgede ja järvedes. H2 + 1/2 O2 H2O Auru tekkeenergia (H) on 242 kJ/mol ja vedela vee jaoks -286 kJ/mol 111 f03-03-P088530 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia on energiahulk, mida tuleb kulutada molekulidevahelise sideme A-A lõhkumiseks ja nende molekulide eemaldamiseks lõpmata kaugele. Kohesioonienergiat mõõdetakse elektronvoltides ühe sideme kohta.
osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Vett aurub ka veekogude pinnalt. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus suur veeringe “lõpeb” … ja algab uuesti. Vesi ringleb kõikjal, kus seda leidub auru, vee, lume või jääna. Veeringe kiirus on väga erinev, kestes mõnest tunnist tuhandete aastateni. Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S
Tahke lahus moodustub ühe aine aatomite või molekulide sisestumisel teise aine kristallivõresse. Metallide puhul nimetatakse seda sulamiks. Sulami teke toimub kas osakeste asendumisel (ühe metalli aatomid asendavad teise metalli kristallivõres asuvaid aatomeid) või sisestumisel (ühe metalli aatomid satuvad teise metalli kristallivõres aatomite vahele). Tahke lahuse moodustavad näiteks NaCl ja vesi, kus kui NaCl sisaldus on alla 24%-i, siis alguses hakkab sadenema välja vesi jääna ja mingi hetk hakkavad NaCl ja vesi koos välja sadenema, moodustades tahke lahuse. Sisseviidavat lisandit nimetatakse legeeraineks või dopandiks. Selle aatomid asuvad kristallivõres kaootiliselt. Näiteks rubiin, kroomiga dopeeritud alumiiniumoksiid. Asenduslisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui sisestuva metalli ja põhimetalli aatomid ei erine suuruselt rohkem kui 15 %. Kui esimesed on suuremad, siis on difusiooni kiirus väga väike, ja kui väiksemad, siis asendus toimub
on vesi, mis võib seal esineda erinevates vormides ja erinevates kontsentratsioonides. Lämmastik, hapnik, väärisgaasid on aga atmosfääri püsivad komponendid. Suhteliselt püsiva komponendina tuleb vaadelda ka süsinikdioksiidi, kuigi tema sisaldus võib kohati olla küllaltki kõikuv. Hüdrosfäär Hüdrosfäär on Maad ümbritseb veekiht. Kuna vesi on hästi liikuv, siis leidub teda atmosfääris auruna (pilved), vesi moodustab ookeanid ja mered, katab jääna pooluste piirkondi ja kõrgmägede alasid. Sademetena Maale langenud vesi tungib pinnasesse ja moodustab seal maasisese vee. Kuna vesi on hea lahusti, siis lahustab ta oma teel paljusid aineid, seega hüdrosfääri vett tuleb vaadelda kui erinevate lahustunud ainete kontsentratsioonidega looduslikku lahust. Ookeanide vesi sisaldab 35 lahustunud aineid, kusjuures katioonidest leidub seal peamiselt Na+, Ca2+, Mg2+ ja anioonidest Cl, SO42, HCO3, CO32. Kuigi ookeanide vesi sisaldab
annaabi.ee 
