Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendushüdroloogia / hüdromeetria eksamiteemad ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EKSAMITEEMAD
JA VASTUSED 2017

Üldine
hüdroloogia

  • Hüdroloogia jagunemine
  • Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia)
  • Sisevete (mandrivete) hüdroloogia
    • Jõehüdroloogia
    • Järveteadus (limnoloogia)
    • Sooteadus
    • Liustikuteadus
    • Hüdrometeoroloogia
    • Geohüdroloogia
    • Hüdrogeoloogia
    • Krüoloogia
    • Geokrüoloogia


  • Sademed, sajuintensiivsus, aurumine , interseptsioon, äravool jt mõisted.
    Sademed
    pilvedest
    vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse
    rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel , et
    vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu.
    Sajuintensiivsus
    sademehulk
    ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus.
    Aurumine
    protsess,
    milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks.
    Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse)
    pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest.
    Interseptsioon
    -
    ? eestikeelne
    tõlge – tõkestama, takistama. Protsess, mille käigus sademed ei
    jõua pinnasesse vaid peetakse kinni taimede poolt.
    Äravool
    see osa
    sademeveest, mis mööda pinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase
    (vaheäravool e maasisene äravool) veekogudesse voolab, kui ka
  • Vasakule Paremale
    Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #1 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #2 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #3 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #4 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #5 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #6 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #7 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #8 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #9 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #10 Rakendushüdroloogia- hüdromeetria eksamiteemad ja vastused #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor misise Õppematerjali autor
    Rakendushüdroloogia ja hüdromeetria eksamiteemad ning vastused 2017. aasta seisuga.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    doc

    Hüdroloogia materjalid

    HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri ­ 97,2% Mandrijää ja jääliustikud ­ 2,15% Põhjavesi ­ 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) M

    Hüdroloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Hüdroloogia eksam

    maavesi ­ igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi ­ kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi ­ mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala ­ liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinna

    Hüdroloogia
    thumbnail
    64
    doc

    Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

    Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega:

    Hüdroloogia
    thumbnail
    1
    doc

    Hüdromeetria eksam

    Hüdromeetrilised vaatlused: Hüdromeetrilistele lävendi asukoht, sügavusvertikaalide asukoha aladeta, kus vesi seisab. Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainet

    Hüdromeetria
    thumbnail
    10
    docx

    Hüdrosfäär

    sademetest Mussoonkliimaga jõed ­ suurem äravool suvel Mäestikujõed ­ Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed ­ talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid) Troopilise kliimaga jõed ­ üsna veevaesed Parasvöötme jõed ­ suurvesi kevadel ja sügisel HÜDROSFÄÄR Hüdrosfääri uurimisega on teadustest kõige tihedamini seotud hüdroloogia, mis kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka. Hüdroloogia jaotub merehüdroloogiaks ja sisevete hüdroloogiaks. Esimese uurimisobjektiks on maailmameri, teine uurib siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris leidub veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja

    Hüdrosfäär
    thumbnail
    2
    doc

    Hüdrosfäär

    Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu m

    Geograafia
    thumbnail
    23
    doc

    Mis on veeringe?

    Mis on veeringe? Mis on veeringe? Sellele on lihtne vastata - see olen mina, vesi, igal pool! Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. Veeringe on toiminud miljardeid aastaid ning sellest oleneb kogu elu Maal. Ilma selleta oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate keva

    Geograafia
    thumbnail
    24
    docx

    Pinnased ja muld

    I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim?

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun