Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli
Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle" autori Adolphe Adam'i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes'i teater. Adam'i eeskujul alustas ta lihtsamate ooperite ja vodevillide kirjutamisega. Alates 1853. aastast töötas Delibes pianist-kontsertmeistri ja koormeistrina Pariisi Theatre
Maria Taglioni (1804-1884), August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Mis on tuntumad balletid, mida ma pean teadma? Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid" Adolphe Adam, "Giselle" Leo Delibes, "Coppelia" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" Aleksandr Glazunov, "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia" Bela Bartok, "Võlumandariin"
Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad
1875.a esietendunud ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni. Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel. LOOMING. Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum, kui tollasele ooperipublikule vastuvõetav oli. Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks
järeldada. See oli sopranile suurem väljakutse kui pianistile, kuid laulja sai selles palas hästi näidata oma hääleulatust. Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote. Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline. Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon.’’ Pala oli väga rõõmsakõlaline ja rütmikas, prantsuse keeles, veetlev. Tekkis kujutuspilt ajast kus naised kõndisid tänaval kleitide, kaabude ja punaste huultega. Järgnes samuti prantsuse helilooja Henri Duparci kolm pala. Need olid samuti prantsuse keeles. Need olid väga sarnasese käekirjaga, kaks pala olid kurvakõlalised, aeglasemad ja harmoonilised, kolmas pala oli rütmikas ja rõõmsakõlaline.
,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd Koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Kunstnik Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper E...
tema loomingut on kasutatud paljudes balleti muusikates. Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud koosviibimisel" ning Frederick Ashton "Kuu aega maal" loomisel. Leo Delibes (18361891) Oli Prantsue helilooja, keda Tsaikovski väga hindas. Lõi balletid "Allikas", "Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta edasi juhtmotiivi igale tegelasele iseloomuliku muusikalist kujundit. Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja
Tuntud ballettmeistrid: Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart. ; Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid"; Adolphe Adam, "Giselle"; Leo Ballette: Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" ; Aleksandr Glazunov, Delibes, "Coppelia"; Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv"; "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia"; ; ; Bela Bartok, "Võlumandariin
paraiso", ,,La resaca", ,,Fin de fiesta" Juan Manuel Caballero Bonald- 1926 sündinud. Õppis kirjandusfilosoofiat Sevillas. Müütilisus. Päris tugev seksuaalne väljund. ,,El baile andaluz"- uurimus. Romaanid: ,,Toda la noche oyeron pasar pajaros", ,,Un cielo ficicilmente azul"-1961. Gonzalo Torres Ballester Ferrol- ,,Los gozos y las sobras" Alvaro Cunqueiro- ,,Las Mocedades de Ulises", ,,Un hombre que se parecia a Orestes" Kasutas otseselt antiigi müüte. Miguel Delibes- elas 90-aastaseks. ,,Las ratas", ,,Cinco horas con Mario" Juan Benet- põhiteos ja peamine kuulsusallikas (on ka film) ,,Volveras a Region" Suurtäht nimes viitab teatavale sümbolile, vbl allegooriale. Sümbolistlik realism. Müüdid. Juan Marse- kodanluse ja ühiskonna autsaiderite vahekord, uuem kirjandus (pole enam kodusõjaga seotud) ,,Ultimas tardes con Teresa", ,,Si te dicen que cai", ,,La muchacha de pragas de oro" Javier Marias- ,,Corazon tan blanco"
Juurika intervjuu E. Jõgile). 1 Ojakäär 2000: 324 175 LISA 4. P. VEEBELI 3. KONTSERDI KAVA (täpsustustega) 1. Sensation E. Köstner orkester 2. Mexikana, eksootiline rapsoodia E. Plessow orkester 3. Lamentation Coleman Hawkins Saksofoni soolo R. Gross arr. P. Veebel 4. Naȧla, fox-trot intermetso Léo Delibes arr. A. Lange 5. Hör mein Lied, Violetta R. Lukesch orkester 6. Bei mir bist du schoen arr. P. Veebel svingsekstett koosseisus: R.Flink – trompet, O. Vichmann – klarnet, A. Eller – tenorsaksofon, V. Roots – klaver, H. Velberg – kontrabass, K. Strobel – trummid II 7. Mariachie, rumba h.filmist “Tütarlaps kuldsest läänest” S. Romberg orkester 8
annaabi.ee 
