Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sandiga, kes Pierre etendust segas Imede Õu Agroo kuningriik Pierre oli olnud sõdur, munk, tahtis olla õpetaja, oli puusepaõpilane, lõpuks sai poeediks.
Igapäevaelu 20. sajandi esimesel poolel 9.klass Perekond. Tööpuuduse tõttu tuli laenud tagasi maksta intressiga 1% kuus, iga lapse sünniga kustutati 25% laenust ja intressimaksmine peatati aastaks peale lapse sündi. Rahvasuus sai see tuntuks kui ``tagasimaksmine lastega``. Saksamaal sätestati mitmeid uusi seadusi. Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond
lehm kes soose kinni sealt välja aidata Andres viskas oma valge särgi siis põõsa peale ja läks kohe soose lehma aitama, see näide iseloomustas Vargamäe uut peremeest Andrest. Andres tegi tööd rõõmuga, ning see tegi teisi inimesi näiteks tema naabrimeest Pearut kadedaks. Pearu jälgis aegajalt Andrest kellel kogu aeg olid käed jalad tööd täis kuid tema oli pigem kõrtsis sakste toas või kusagil küla peal ajas kasvõi mustlastega juttu aga tööd tegi ta niivähe kui võimalik. Töökas oli ka Andrese naine Krõõt ka temal jagus alati tööd. Töö tõi Vargamäele õnne ja edu kuid seda siiski mitte kogu aeg, näiteks kui Krõõt oli peale viimast sünnitust väga nõrk, teadis ta, nurgavoodisse minnes et siit ta enam ei tõuse, nii ka oli. Enne Krõõda surma mõistis Andres, et töö ei pruugi siin ilmas kõike head tuua. Andrese unistus oli kõik mis Vargamäel oli muuta
Kuskil ei oldud asja keeruliseks aetud. Teos on jaotatud nelja peatükki: Esimeses peatükis tutvub jutustaja Joséga, teises Carmeniga, kolmas peatükk, teose tuum räägib Josést, tema elust ja kuidas ta Carmeniga tutvus ning selle tagajärgedest. Neljas peatükk räägib üldiselt mustlaste elust. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju elulisi näiteid. Oli aru saada, et ta on maailmas palju reisinud ja arvatavasti ka ise mustlastega kokku puutunud. Ta kasutas ka palju tsitaate, vanasõnu ja väljendeid erinevatest teostest. Ta tegi ka kõrvalepõikeid ajalukku. Üldiselt oli sõnavara lihtne ja stiilipuhas. VIII. Teema ja idee Autor võis tahta ütleda, et ka väliselt halb inimene võib sisimas olla hea ning tal võivad olla omad põhjused, miks on läinud sellist teed pidi. Autor püüdis ka
seda Ursula ei uskunud aga ende vanem poeg isa nimekaim armus tasse ära ja käis ta juures pidevalt. Tolle naise nimi oli Pilar Ternera. Aga kui juba otsustati asi avalikuks teha jäi naine rasedaks ja Jose ei tahtnud taha mingit tegemist teha. Nüüd tulid aga uuesti mustlased külasse ja seal tantsis klaasehetega tüdruk , kelle sugust Jose polnud varem näinud ta armus tasse kohe. Ning lahkus koos mustlastega. Ema läks teda tsima jättes oma alles sündinud lapse maha Siis hoolitses lapse eest isa ja noorem vend Aureliano. 5 kuu pärast tuli Ursula tagasi ja ütles, et teidis küla kus on arend tugevam käib post jne. Et see ongi see mida Jose ei leidnud aga Ursula küll. Pilar Ternera poeg toodi oma vanavanemte majja... Selle poisi nimi oli Jose Arcadio aga teda kutsuti lihtsalt Arcadioks, kuid lubati, et tema päritolu kohta ei räägita
Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed. Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Need olid aga tihti roostes või üldse kõlbmatud.8 Samuti oli väga kirju ka salga riietus. Tihti võis jääda mulje, et tegu pole mitte sõjameeste, vaid laagrisse asunud mustlastega. Paljud olid tulnud erariietuses. Juhtus sedagi, et sõtta tuldi pulmariietuses: jalas viigipüksid, kaelas krae ja kaelaside. Nii mõnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga. Et seda kirevat meeskonda vähegi ühtlustada, mõtles Kuperjanov välja partisanide eraldusmärgi. See kujutas endast valgeäärelist musta vappi surnupealuu ja säärekontidega. Seda märki kanti vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitati pealuumärk, õlakud olid mustad
Vicente Blasco Ibanez ,,La cuestion palpitante" Enamuse oma tuntumatest teostest on uue sajandi alguses kirjutanud. Valencia kirjanik. Tema looming kandis anarhilisi ja revolutsioonilisi ideid. Kutselt oli ta jurist ja ajakirjanik, väga aktiivne ühiskondlikult. Tema loomingus on tugev ühiskonnakriitilisus ja ühiskonna taunimine. Looming on põiming realismist ja romantismist. Väga palju traditsioonilist Hispaaniat härjavõitlejate, flamenco ja mustlastega. Ibanest ei ole kunagi peetud 1898. Aasta põlvkonna kirjanikuks, sest tal puudub sellised ideed kirjanduses. ,,La barraca" (Neetud maa) Kasvab välja reaalsest sotsiaalsest hädast ja raskusest. ,,Sangre y arena"- härjavõitlusest. 1908- väga laialt tõlgitud romaan. ,,La bodega" Varasematest romaanidest on need kaks kõige tuntumad. ,,Los cuatro jinetes del Apocalipsis"- sõjaromaan Benito Perez Galdos- suur 19.sajandi kirjanik, elu küünib 20.sajandi algusesse. Sündis Las
svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 - 70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu esindajad huvitatud oma võsukeste panemisest saksa kooli. Suurim saksakeelne ajaleht Allgemeine Deutsche Zeitung on märksa informatiivsem kui kättesattunud rumeeniakeelsed ajalehed, mis jätkavad Ceausescu-aegse tühiloba-stiili viljelemist.
Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk ‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk. * mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama. * jidiši laenud – Põlised Eesti juudid nimetasid juudi ehk jidiši keeles eestlast xone (x-ga on märgitud postdorsaalvelaarset ahtushäälikut).
Ta lõpetab elu enesetapuga kuna tagasipöördumine oli võimatu. 2. "Vennad röövlid"- hea psühholoogiline analüüs. Lugu 2-st vennast, kes ühte aheldatud ja lugu nende tunnetest ja mõtetest põgenemisel. 3. "Bahtsisarai purskkaev"-Khaan Girei toob Poola sõjakäigult kaasa kauni Maria ja armub. Aga see ei mahu hinge Girei lemmiknaisele ning armukadetusest tapab Maria. 2 naistegelast vastandatud. 4. "Mustlased"- peateg. Aleko otsustab loobuda tsivilisatsioonist ja ühineb mustlastega, armub, abiellub mustlasega Zemfira. Aga armastus ei püsi, kui Z armub õige pea noorde mustlasesse ja armukadedushoos tapab A Zemfira. Mustlased ajavad ta nüüd endi seast ära, sest A ei tunnista vabadust inimsuhetes. Paar olulisemat luuletust sellest perioodist: "Ju päeva viimne valgus suri", "Talisman", "Merele", "Kinzall". Mihhailovskoje periood- väga raske periood, aga võib leida sellest perioodist helgeid armastusluletusi, mille aluseks oli Anna Kern
annaabi.ee 
