Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus Hispaania kirjandusse (1)

1 HALB
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused
HISPAANIA KIRJANDUS
1930-1939 (I etapp)
A. Sepp
  • tegi päris esimese tõlke hispaania keelest
  • esimene otsetõlge 1934 Ibañes „ Neetud maa”
  • 1938 „Vennatapu tallermaa”
  • Ibañes 1936 „Surnud käsivad”

Aita Kurfelt (1901-1979)
  • esimene hispanist Eestis
  • uurija, tõlkija, hea keeleharidusega
  • õppis TÜ filosoofia teaduskonnas
  • teda aitas Karel Reitav, romanist
  • tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939
  • tõlkis ainult proosat

Nõukogude aeg (II)
  • tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid
  • 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt)
  • Shakespeare oli väga hinnas
  • vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina

August Sang
  • kuulus luule tõlkija
  • GoetheFaust
  • palju saksa ja vene keelest
  • „Hispaania pärand” 3 Sanga tõlget „Nähtamatu daam ”, „Armastusega ei tehta nalja”, „Tantsuõpetaja”

60. aastad (III)
Artur Robert Hone (1915-72)
  • kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus
  • lõpetas Cambridges romaani filoloogia
  • hakkas õpetama hispaania keelt
  • Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja
  • Hone õpetas ka muusikaajalugu
  • tundis huvi idamaade vastu

Ain Kaalep
  • tõlkis katkendeid „Laul minu Cidist”
  • tõlkis „Sevilla tähe”
  • hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele
  • „Kaneelist torn”
  • Valimik Garcia Lorca luulest
  • „Mu kätes on tuli”

1970 aastad
  • saabus Ricardo Mateo
  • Aarelaid õpetas hispi Tallinnas
  • 3 Hone’i õpilast koostasid Hisp -Eesti sõnaraamatu (ka Talvet )
  • 80.ndad samas vaimus

Ivar Ivask
  • Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust
  • –Books Abroad , sai selle peatoimetajaks
  • Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks
  • Octavio Paz –Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle
  • suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid

1990 (IV)
  • 1992-3 loodi hispaania fil
  • Talvet & Tiiu Põder

Keskaja Hispaania kirjandus
Keskaja Hisp luule
  • araabia luule mõjutas, eriti romanssi
  • Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit
  • assonantsriim hisp kangelaslauludes
  • Casida –värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi= stroof
  • araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel
  • zéjel –hisp keeles stroof aa bb a
  • 12. saj Provence suur luuleõitseng
  • Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus
  • Hispaania kirjanduse aluseks „Contar de Mio Cid”: vastamisi kristlased ja maurid , kanti lauldes ette, vahetu minevik , pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia , II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks , 18. saj ilmus „Laul minu Cidist”
  • algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal
  • Pimera crónica general –jutustas ümber kangelaslule
  • 14. saj „Cantar de Rodrigo”
  • Corneille näidendiga „Cid” algas hisp draama
  • 12. saj oli Hisp veel feodaalosades
  • 13. saj rekonkista –peaaegu terve maa tagasi Hispil
  • „Poema de Fernán Gonzales” sõdis mauride vastu
  • Petrus Alfonsi „Disciplina clericalis” ristiusku astunud juut , arst, diplomaat , õpetlikud lood
  • romansside saatel tantsiti
  • romancero –romaanikogu
  • cancionero –lüürilise luule kogu

13. sajand
Gonzalo de Berceo (1185-1265)
  • oli preester , vaimuliku sisuga luule, motiviid piiblist
  • lõi uue vormi luules –ühes stroofis üks ja sama riim: cuaderna vía, algeid aleksandriinis ja vagantide luules
  • kasutas seda riimi ka Juan Ruiz

Alfonso X el Sabío (1221-1284)
  • Castiilia kuningas
  • suured vaimsed saavutused, vähe sõjalisi
  • koondas enda ümber haritud mehi, laskis tõlkida araabia keelest
  • jätkas Toledo tõlkijate koolkonna tegevust
  • Kalilea ja Dimna” kuninga ja filosoofi vestlus , tõlgitud araabia keelest
  • ka õigusalased ja ajaloolised teosed „Üldine kroonika”
  • kirjutas ka luulet galeegi keeles

Püha Isidorus
  • Sevilla peapiiskop
  • kuulus ladinakeelsete entsüklopeediliste teoste poolest

14. sajand
  • kindlustatakse riiki, mis juba Hispi all
  • kristlaste ja mauride tugev käbikäimine
  • 2 suurt kirjanikku:

Juan Manuel (1282-1349)
  • Alfonso vennapoeg
  • Võttis osa poliikast ja ühiskonnaelust
  • Krahv Lucanor” 1335, novelli- jutukogu , 51 lugu, idamaise kirjanduse mõjud, raamjutustused, ise nimetab ka näidenditeks, vestlevad kahv Lucanor ja nõuandja Patronio, viimane jutustab küsimusele vastuseks hoopis mingi loo
  • „Kuninga uued rõivad”
  • Ajaloolised teemad: maurid vs kristlased

Juan Ruiz (1283-1350)
  • Hea armastuse raamat”, mõjutused araablastelt, mina-jutustus, autobiograafiline, luulevormis, põhiliselt cuaderna vias
  • looming sarnaneb vagandikirjandusega, mitmemõtteline, vastuoluline
  • esimesi, kes mina-vormi kasutab, oma armuseiklused, seiklused ühiskonna madalamas osas, kõik armuseiklused lõpevad äpardunult

Romansid
  • väga tähtsad hisp draamas
  • ajaloolised teemad, võitlused mauridega, hiljem ka rüütliteema
  • palju kasutati otsekõnet
  • lüürilised luuletused –ka assonantsriim, iseloomulikud on kordused, metafoorid


15. sajand
  • üleminek renessansile
  • Maurique

Marques de Santillana
  • kastiilia aadlisuguvõsast, humanist , poliitik , sõjamees, luuletaja
  • hakkas hisp keeles kirjutama sonette esimest korda
  • luuletused lüürilised, otsene kõne
  • 1) ülemstiil: antiikne luule 2) antiikse luule vormides 3) madal: keskaegne rahvaluule

Jorge Maurique ( 1440 -1459)
  • „Koplad isa surma puhul” –koplad: 12 värsist koosnev stroof, loob tõusva/ langeva rütmi, mõtisklus elu kaduvuse üle, surm kui võrdsustaja, sotsiaalsete ebaõigluste eest kättemaksja, järelhüüded, surmatantsumotiiv
  • 12-värsiline koppel : mauriqueña
  • 3. elu: aukuulsuse elu, mis saavutatud maises elus oma ausate tegudega

Hispaania renessanss
  • enamasti 16. sajand
  • Siglo de oro – kuldajastu
  • 1605-1615 Don Quijote
  • Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid
  • tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas
  • hisp keel hakkas levima
  • Fernando & Isabel – katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat
  • Renessansi kirjandus on idealiseeriv
  • Guevera, Cervantes , Cortes , Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega , Cruz

Juan Luis Vives (1492-1540)
  • humanist, filosoof
  • tegutses Inglismaal
  • „Hingest ja elust”
  • mujal reformatsioon , hispis ei olnud niivõrd protestijaid usu vastu, oldi pigem katoliikluse poolt

Antonio de Nebruja
  • ametnik, tegeles piibliga
  • võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492
  • 1517 kastiilia keele ortograafia

Antonio de Guevara
  • „Valitsejate kell”: Rooma keisri Marcus Aureliuse kirjad + õpetlikud jutud
  • Isabeli juures paas, hiljem preester

Cristóbal de Villanón (1505- 1581 )
  • tähtis humanist
  • 1558 kastiilia keele grammatika
  • „Türgi matk ” : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline

Rüütliromaan
  • põhiliselt 16. saj I pool
  • 17. saj alguses „Don Quijote” –rüütliromaanide paroodia
  • Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas
  • Montalvo „Amalís de Gaula”: kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega
  • Katalaani romaan „Tirant Valge”: autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia , grotesk , koomilisus
  • Gaballero Cifar ” 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas
  • Celestina”: Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised , maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded
  • Euroopas algab realistlik proosakirjandus

Juan de Timoneda ( 1520 -1538)

Hernan Cortés (1485-1547)
  • Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja
  • Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust
  • „Cartero de relacion” ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust
  • kirjutanud ka Ameerikast
  • Euroopa tehnikaareng halvas indiaanlased, valged olid hobused endale allutanud, see tekitas viha ja segadust pärismaalastes

Gonzalo Fernandez de Oviedo
  • Kroonik, eeskätt Ameerika ühiskonna, kultuuri ja kommete kohta
  • „Natural historia de las Indias” (Las Indias –pikka aega Ameerika sümbol, sest Columbus arvas , et jõudis Indiasse ), suure antropoloogilise väärtusega teos
  • Hakkasid ka tulema protestihääled vallutuste kohta

Bartolomé de Las Casas (1470- 1566 )
  • Dominiiklasest vaimulik
  • võitles indiaanlaste eest, orjastamise vastu
  • jõudis ka Eestisse, Koidula kirjutas „Beruamea viimane inka

Bernardino de Salagún (1499-1590)
  • 1958 läks Mehhikosse, huvitus indiaani kultuurist
  • 1829 mahukas raamat „Indiaani kultuuri entsüklopeedia”, milles ta kajastas indiaani uskumusi ja pärimusi

Alonzo de Encilla (1533-1594)
  • oli Felipe II õukonnas diplomaat, missioon Inglismaal
  • 55.aastal võttis osa Chiili vallutussõjast
  • „Maputše” –Chiili indiaanlased maputšed või aracanid: olid kõige vapramad, julmemad sõdalased asteekide kõrval
  • 1568-89 Encilla suur poeem –dokumentaalne
  • asus kaitsma indiaanlasi

Pedro de Oña ( 1570 - 1643 )
  • õppis San Marcose ülikoolis Limas , Peruus
  • 1596 eepos „Arauco domado” (domado=kodustatud)
  • imetles kirjutas Chiili loodusest

Bernardo de Balbuena (1568-1627)
  • pärit Valdepeñast, Castiilias
  • sai preestriks, elas Jamaical ja Puerto Ricos
  • 2 suurt eepilist poeemi: 1604 „La Grandesa mexicana” –Ameerika teemaline , tertsiini vormis, Mehhiko loodus, olustik
  • eepos „Bernardo” ehk „Roncesvallese võit” –oktaavi vormis, peategelaseks on legendaarne Bernardo

Gínes Pérez de Híta (1544-1619)
  • pärit Marciast
  • 1519-1619 „Las guerras de Granada”, teemaks Granada araablaste omavahelised suhted 15.saj lõpus, hinnatud eksootilise tausta pärast, 19. saj algul hakati teistesse keeltesse tõlkima

Borge de Montemayor (1520-1561)
  • oli portugallane, laulja & luuletaja Felipe II õukonnas
  • „La Diana” 1559 kuulsaim pastoraalromaan ilmus Valencias: mitu armulugu põimitud, mauri noormees ja neiu armastus, keskendub tundelisusele, arutlus armastuse kohta
  • 1504 „Samazaro Arcadia” –samuti kuulus pastoraalromaan

MÜSTILIS-RELIGIOOSNE KIRJANDUS
*Proosa
St Teresa de Ávila/Teresa de Jesús ( 1515 -1582)
  • astus karmeliitide ordusse, oli nunn
  • ordu reformeerija –vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust
  • Contrareforma –protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu
  • reformatsioon=usupuhastus
  • 1540 katoliku kirik omakorda vastureformatsioon , algatajaks oli Teresa
  • surmajärgselt kuulutati ta pühakuks
  • Jaan Undusk „Quevedo” –räägib ka Teresast, seal vastandub ta Quevedole
  • „El libro de su vida ” –Teresa elust
  • „Las moradas o Castillo interior ” –pihtimuslik proosa, kuidas jõudis usuni, mis Jumal talle tähendas

Juan del Encina
  • õppis Sal Manca ülikoolis
  • oli paavst Leo X juures laulja ja muusik
  • viljakas kirjanik
  • lühinäidendid, farsilikud
  • Encima näidendid églogad –farsilikud lühinäidendid
  • üks element hispaania draama kujunemisloos

Gil Vincente (1465- 1537 )
  • portugallane, sündinud ja elanud Lissabonis
  • näitekirjanik: komöödiad ja tragikomöödiad
  • auto sacramental, püha armulaua sakrament oli keskne neis näidendites –kes saab lunastatud, kes mitte (6) vs (A) :P
  • lüürilised näidendid
  • vahelepõimitud luuletused ja laulud: eriti loodusest (panteism)

Inca Garcilaso de la Vega (1501- 1536 )
  • näitekirjanik
  • esimene kuulsam mestiits (eurooplane+ indiaanlane )
  • pärit kuninglikust suguvõsast
  • „Kuninglikud kommentaarid” 1609 : inkade kuninglikest suhetest
  • „Peruu üldine ajalugu”
  • ekloogid : karjaseteema

Juan Boscan (1492- 1542 )

Luis de Leon (1527-91)
  • Õppejõud Salamanca ülikoolis
  • 1572 vangi, süüdistati Vana Testamendi ülemlaulude liiga vabas tõlkes
  • tõlkis Petrarcat ja Bembot, Vergiliust, Europidest
  • luuletused „Noche Serena”, „Vida netirada”

Juan de la Cruz (1542-91)
  • kasutas eriti 5-värsilist stroofivormi
  • võitles usupuhastuse eest
  • suleti kloostrisse , sealt põgenes, hiljem sai pühakuks
  • lüürika tõlkija
  • „Unico espiritual”
  • „Esposo/a”
  • „Noche oscuro” – luuletus

Barokkkirjandus
  • barokk kui vastandite kultuur
  • katoliiklik vastureformatsioon
  • ideaalide & reaalsuse kokkupõrge
  • taaselustatakse romaani vorm
  • surmateema
  • manerism , pretsioosne kirjandus: otsitud keeruline kujundlikkus
  • Gongora -gongorism: keeruline kujundirikas stiil
  • sotsiaalne langus ühiskonna arengus
  • ajaline- ajatu , kõrge-madal, kahesus
  • looduskultuur –Gracian „Käsioraakel”
  • tragi-komöödiad
  • grotesk
  • Quevedo, Gongora

Luis de Gongora (1561-1627)
  • 27- aasta põlvkond on nime saanud temat
  • õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik
  • tugev vastand Quevedole
  • eemaletõmbumine loodusesse , mis ka tema luules väljendub
  • lühiluuletused
  • „Fabula de Polifemo y Galatea
  • „Soledades” poeem

Francisco de Quevedo (1580-1645)
  • kirjutas kelmiromaani „Historia de Buscón, llamado don Pablos” 1626 : kelm don Pablose elukäik ja fantastiliste nägemuste tsükkel „Sueños”
  • Tema proosas domineerib grotesk ja satiir
  • Pole mitte ühes plaanis luule vaid on erinevad tasandid
  • Suur osa on satiiriline luule
  • Quevedot mõjutas stoitsism antiigist, tõlkis Epiktotese filosoofilisi töid hisp. keelde.
  • Cervantesele avaldas samuti muljet, kuigi Cervantes oli juba vana ja Quevedo veel noor, kuid Quevedo oli juba noorelt andekas. Tuntuim Quevedo luuletus: Cerrar podrá mis ojos la postrera/sombra
  • Armastus läheb edasi teistpoolsusesse ja elab seal edasi.

18 & 19 saj
  • 18. saj jooksul Hisp kaob Euroopa kirjandusest
  • Felipe V, Bourbonide dünastia mõjud Prantsusmaalt
  • Hispaania on ääremail, matkib Prantsusmaad, mõtteloidus, terve sajand ei toimu midagi tõsist
  • maailmakirjandusse tagasi alles tänu 1898 põlvkonnale
  • 18 sajand koloniaalajastu
  • 1713 Hisp Kuninglik Akadeemia RAE
  • 18 saj inkvisatsioon püsib
  • Hispis oli kõik mõõdukas, mitte radikaalne

Benito Gerimino Feijoo (1676-1764)
  • peeti Hispi Voltaire ’ks
  • „Teatro Critico Universal”, üleni kriitiline nägemus kogu ajastu kohta
  • huvi loodusteaduste vastu
  • „Erudeeritud kirjad”

Diego Torres de Villanovel (1693-1770)
  • „Vida”

Francisco Jose de Isla (1703-1781)
  • Jesuiidist preester
  • Satiirilse kallakuga
  • „Gerundio de Campazas”, tegelased tollasest olustikust
  • Olustikuline kirjandus costumbrismo

Vasakule Paremale
Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #1 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #2 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #3 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #4 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #5 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #6 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #7 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #8 Sissejuhatus Hispaania kirjandusse #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor study1 Õppematerjali autor
Korrektne konspekt loengumaterjalide põhjal: Kursus algab ülevaatega eesti hispanistikast, sealjuures eriti hispaania kirjanduse uurimisest ja tõlkimisest Eestis.
Kursusel antakse sügissemestri jooksul loengu vormis ülevaade hispaania kirjanduse ajaloo varasematest põhietappidest (keskajast romantismini), seostades seda hispaania kirjanduse retseptsiooniga Eestis.
Semestri lõpuks esitab iga kursusest osavõtja 2 esseed (pikkusega 5-10 lk.): 1) ühest (eesti keele tõlgitud) hispaania kirjaniku teosest (keskaeg – XIX saj.); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta.

Sarnased õppematerjalid

Hispaania kirjandus
24
doc

Hispaania kirjandus

HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo)

Hispaania keel
Maailmakirjanduse konspekt
26
doc

Maailmakirjanduse konspekt

90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes ­ kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel ­ Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi ­ Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe

Kirjandus
Maailmakirjandus II eksamikonspekt
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

· Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks ­ pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka igapäevaelu madalamat poolt. · Cid on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ­ temast räägitakse kui "minu Cidist" · Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu, mis vastandub germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. "Nibelungide laul" · Germaani kangelaslauludest tuntuim, pärineb 12.-13. sajandi vahetusest ­ ajast mil Euroopa eepilises kirjanduses oli laialt levimas uus nähtus ­ rüütliromaan. See avaldab selget mõju daamikultuse olemasolus. · Ajalooline taust pärineb suure rahvasterände ajast: germaani hõimude omavahelised

Kategoriseerimata
Maailmakirjandus II
12
docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud

Maailmakirjandus ii
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
51
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest.

Kirjandus
Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015
20
doc

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015

Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)-

Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
17
doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000

Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Miguel de Saavedra Cervantes
25
doc

Miguel de Saavedra Cervantes

...12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote".................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin

Kirjandus




Kommentaarid (1)

vihmane profiilipilt
vihmane: Liiga üldine ja pealiskaudne, ainult märksõnad põhimõtteliselt - lootsin siit enda materjalidele täiendust saada, aga ei saanud.
22:36 16-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun