Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektriajamid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik
EA-06
Rakenduselektroonika
Uudo Usai
Võimendid
10.02.09
Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1-3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid , pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel:
  • Signaali olemus – vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid])
  • Sõltuvalt selleks milliseid võimenduselemente kasutatakse (lampvõimendid, transistor võimendid, integraalvõimendi)
  • Signaali iseloomujärgi –
    • madalsegedusvõimendid – helivõimendid – helisageduslike sageduste võimendamiseks, iseloomulik et nad toimivad helisageduste piirkonnas (20 Hz-20KHz)
    • alalispingevõimendi – ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti)
    • ribavõimendi – võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)]

    Parameetrid :
  • Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut
    Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides
  • Võimendatav sagedusriba – signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei lange allapoole kokkuleppelist (0,7 K0) Joonis1
  • Väljundvõimsus Pvälj – see on signaali sagetuslik võimsus mida võimendi arendab koormusel ilma, et moonutused ületataksid lubatud määra. Eristatakse kahesugust võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust
    Impulsivõimsus on võimendi väljundi võimsus lühiagses režiimis (bassi tümps) võimendid on reeglina on võimendid projekteeritud maksimum ehk lühiaegsel võimsusel.
    Keskmine on tavaliselt 10 korda väiksem.
  • Nimisisendsignaal Usis n – see on sisendsignaali amplituut, millel on võimendi arvestatud. Helivõimenditel võib olla mitu erineva tundlikusega sisendit näiteks mikrofoni sisendil on 1-3mV, maki ehk helipeasisendil 50 mV
  • Sisendtakistus - kujutletav takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat tema väärtus sõltub kasutatavatest võimenduselementitest: transistorvõimendi on 300Ω-3Ω, lampvõimendil ja ka väljatransistorvõimentitel on ta 1MΩ Joonis2
  • Väljundtakistus – on võimendi kui signaali sisetakistus . Ta on oluline koormustakistuse valikul sest selleks et väljundis saada max võimsust peab väljuntakistus võrduma koormustakistusega Rvälj = RL. Sageli väljundtakistuse väärtust tehnilistes andmetes ei anta , kui antakse koormustakistuse vajalik väärtus 4Ω ja 8Ω. Joonis 3
    Idealaalne võimendi oleks see mis võimendaks ühtlaselt kõiki sagedusi Joonis 4
    Võimendamise käigusei võimentata kõiki sagedusi võrdsel määral sel juhul tekivad signaalis moonutused, moonutusi on kahte liiki:
    • lineaar ehk moonutus sagedused – tekivad võimendi lülituses olevate sagedusest sõltuvate elementide toimel nagu kondensaatorid ja induktiivpoolid (kuna nende takistus sagedus sõltub sagedusest) sagedusmoonutused avalduvad erinevate sagetuste erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6

    • mittelineaarmoonutused – on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset . Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide mittelineaarsuse toimel tekivad signaali uued komponendid, millised sisendis puuduvad. Neid komponente nimetatakse mittelineaarsuse protuktideks. Mittelinaarsete moodustuste määra iseloomustatkse mittelineaarsuspunktide hulgaga esimese harmoonilise suhtes kvaliteetse heliülekande puhul ei lubata mittelineaarmoonutusi kui 1%, vähemkvaliteetse ülekande puhul kuni 3% ja kui gamma on suurem kui 8% siis muutub ka kõne raskesti arusaadavaks.

    Mitme astmelinevõimendi
    Sõltuvalt võimendi koormusest ja sisendsignaali amplituududist võib olla vajadus erinevate võimendusteguritega võimendite järele, see olukord lahendatakse sell teel, et võimendi kujuntatakse mitme astmeline. Nii et esimese astme väljund ühendatakse teise astme sisendiga teise astme väljund kolmanda astme sisendiga jne. Mitmeastmelise võimendi kujundamisel tuleb arvestada ka astmete vastastikuse mõjuga, selle mõju sobitamiseks või vältimiseks omadused erinevad sidestus režiimid, see tähendab et astmed ühendatakse omavahel sidestuse kaudu. Vastavalt sellele on olemas 3 erinevat sidestus liiki RC-sidestus, otsene sidestus ja trafosidestus. Joonis 1.joonis 2
    RC- võimendis on sidestusahelas RC-ahel, mille kondensaatoriks on lülitusviigud sidestuskondensaator ja takistuseks järgneva astme sidestus. taolise sidestusahela kasutamise mõte seisneb selles alalisvooluliselt omavahel erinevad astmed, võimaldades valida sõltumatut tööpunkti ja seda ka fikseerida. Vahelduvvoolu signaali laseb sidestuskondensaator läbi. Täpsemalt pingelang kondensaatoril sõltub signaali sagetusest ja see pärast on sideskondensaator märgatavaks takistuseks madalsageduslikes signaalides. See tõttu sõltub võimendi alumine sageduspiir kasutatud sidestuskondensaatorite mahtuvusest (võimendi ülemine sageduspiir sõltub praktilselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest. Vaadeldava RC ahela takistuseks on järgneva astme sisendtakistus, milleks esimese astme RB1 ja RsisVT paraleellülitus, teises astmes R1,R2 ja RsisVT paraleelselt transistori kolektror takistus on skeemis selleks, et muundada kolektrorvoolu muutusi pingemuutusteks RC1 CE1 ja RE2 CE2 on tööpunkti stabiliseerimiseks. Baasiahelas olevad takistused RB1 ja R1 ning R2 on tööpunkti fikseerimiseks. Teatavasti peab võimendina toimiv transistor töötama transistori lineaar režiimis ja selleks on vaja tekitada selles režiimis sobiva väärtusega alalisrežiim seda režiimi nimetataksegi tööpunktiks. Joonis 3. Vaadeldavas lülituses kasutatakse esimeses tööpunkti fikseerimist baasivooluga, kuna seal on sisendvool väike ja tööpunkti stabiilsus ei ole kriitiline. Teises astmes on sisendsignaal suurem ja seal on vaja tugevamat stabiliseerimist. Mis tõttu kasutakse pingejagurit koos emitter komplektiga.
    Teises ahelas on sidestusahel ära jäätud. Otseses sidestuses on elemente vähe ja puudub suure mahtuvuslik sidestus kondensaator , mida ei osata senini integraallülituste sisse tekitada. Taoline lülitus on sobiv just integraal lülituste jaoks sest elemente on vähem ja ta on lihtsam. Samal ajal on aga taolise võimendi töörežiimide valikuga probleeme, nimelt mõjub järgmise astme baasile eelmise astme kolektor pinge, mis on tavaliselt küllalt kõrge, see võib viia teise asme küllastunud ja tulemusena lõpetab võimendi töötamast.
    Joonis 4
    Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6.
    Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V.
    Lõppvõimendid
    Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See võimalus tuleneb sellest et sekuntaarmähisega ühendatud takistus kandub primaarpoolele, taandatud takistusega, mille väärtus sõltub ülekanede tegurist.joonis 7
    Selleks et saada maksimaalse võimsuse edastamiseks vajaliku režiimi kus väljadtakistus võrdub koormustakistusega, tuleb trafo ülekandetegurit, kui koormustakistus on väljuntakistusest väiksem, kasutame pinget vähendavat trafot, kui ruurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 8
    Tingituna sellest et koormus takistus ei ole ühendatud vaheldult kolektor ahelasse, muutb transistori töörežiim. Tingituna voolu muutumisest indutseeritakse primaar mähise elektromontoorjõud, milline sõltuvalt voolu muutumise suunast on erineva polaarsusega. See elektromontoorjõud liitub toite pingega ning taolises võimendis ületab kolektori ja emitteri vaheline pinge toite pingetvaadeldud on oluline puudus, mis avaldub selles et tema kasutegur ei ületa 30%nimetatud põhjusel eelistatakse suurematel väljundvõimsustel vastastlülitust kus töötavad üheaegselt kaks transistori joonis Image 22, 23
    Pingeallika EB valikuga viiakse mõlamad transistorid sulgerežiimi piirile, selleks on vaja pingeallika EB pingeks 0,6-07 V sisendtrafo muudab sisendsignaali kaheks vastasfaasiliseks signaaliks. Nende signaalide toimel hakkavad transistorid tööle kordamööda. Esimesel poolperioodil tuleb VT1 baasile positiivne pinge, ning tekib kolektor vool Ic1, sell perioodil mõjub VT2 baasil negatiivne sisendsignaal ja VT2 jääb suletuks . Järgmisel poolperioodil transistoride režiimid vahetuvad, sest VT1 sisendsignaal on nüüd negatiivne teda vool ei läbi. Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2. Kolektorvoolude summa on väljundtrafo primaarmähistes vastassuunalised, nad tekitavad erisuunalisi magnetvoogusid ning nende toimel indutseeritakse sekuntaarmähisesse normaalne vahelduvsignaal. Põhiline vastastakt lülituse eelis on kõrge kasutegur, mis ulatub 70 %, ning selle põhjuseks omakorda on transistoride tööpunkt suletud oleku piiril, millega on viidud kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses paaristransistoridena) trafot loetakse kaasaja tehnoloogias tülikaks elemendiks , kuna tema valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis moodustatakse transistoridest ja mis tekitab nii kui trafogi kaks võrdset ja vastasfaasilist pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma väljundtrafota vastastakt lülitused. Millistest omakorda levinum on kondensaator väljundiga lülitus.
    Joonis 11 transistori on ühendatud toiteallika suhtes järjestiku ja see võimaldab tööpunkti fikseerimiseks pingejagurit R1-R4 selle takistid valitakse nii, et transistoride baasid oleksid emitterist 0,6-0,7 V võrra positiivsemad. Sisendsignaali poolterioodil on VT1 avatud ja VT2 suletud. Vool kulgeb toite plussist läbi VT1, läbi kondensaatori C ja tarbija RL toitemiinusesse. Kuna vool läbib kondensaatorit C siis laetakse ka see kondensaator ja järgmisel poolperioodil kui VT1 on suletud hakkab toiteallikana tööle eelmisel poolperioodil laetud kondensaator ja kulgeb vool ic2. On selge et selles lülituses kondensaator C peab olema küllalt suure mahtuvusega vähamalt 500-1000mF, et tema laengust jätkuks voolu tekitamiseks ka signaali kõige madalamatel sagetustel.
    Tagasiside võimendites.
    Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi töörežiimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasi võimendi sisendisse, kus see tagasiside pinge liitub sisendsignaaliga
    Joonis 12
    Tagasisidet liigitatakse mitme tunnuse alusel:
  • sõltuvalt sellest kas tagasiside signaal liitub sisindsignaaliga faasis või vastasfaasis, vastavalt sellele on olemas positiivne ja negatiivne tagasisisde
  • sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge on võrdne väljundvooluga või väljundvooluga, sõltuvalt sellele on olemas pingetagaside või voolutagasside Joonis 13
  • sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge liitub järjestiku või paraleelselt, sõltuvalt sellest on olemas järjestik ja paraleeltagasiside.
    Tagasidestatud võimendi tegurivalemis on nimetajas pluss negatiivse tagasiside korral ja miinus positiivse tagasiside korral. Tegutit β nimetatakse tagasiside teguriks ja tema väärtus näitab, milline osa väljundpingest antakse tagasi sisendisse. Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet. Sest negatiivse tagasiside toimel paranevad kõik võimendi kvaliteedi näitajad eelkõige moonutused. Mittelineaarsete moonutuste vähenemine seletub sellega, et tagasiside ahela kaudu tulnud harmoonilised (mitte lineaarsuse protuktid) satuvad vastasfaasi võimendis tekivate harmoonilistega ja tulemusena väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba. Suureneb sisendtakistus ja väheneb väljundtakistus. Sisendtakistuse suurenemist on lihtne seletada sellega, et kui tagasiside signaal on võimendi sisendsignaaliga vastasfaasiga, siis põhjustab see sisendvoolu vähenemise. Sisendvoolu vähenemine on aga samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui me vähendame koormustakistust siis suureneb väljundvool see toob omakorda kaasa tagasiside pinge vähenemise ning sisendpinge osa sisendis suureneb suurendades veelgi väljundvoolu. See tähendab et väheneb väljundtakistus. Mittelineaarmoonutuse vähendamiseks haaratakse negatiivse tagasisidega kas lõpp aste või ka lõppaste koos eelastmega, sellega kaasneb võimenduse vähendamine aga kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelastmes sest eelastmetes on signaal väike ja mittelineaarmoonutusi seal praktiliselt ei teki.
    Kõige lihtsama tagasiside saame kui jätame ära võimendusastmes emitterkondensaatori. Tagasiside pinge tekib emitter taksitusel ja ta on võrdeline väljundvooluga, see tähendab et vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside. Sisendpinge suurenemisel suureneb väljunvool ja tagaside pinge, järelikult on tegemist negatiivse tagasisidega. Ja sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad järjestikuliselt, järelikult on tegemist järjestikulise tagasisidega Joonis 1.44. kui anda tagasiside pinget kolektorit läbi takistuse R1 ja R2 baasile tekib meil pinge tagasiside, ka see on negatiivne tagasiside, sest ühise emitteriga sisend ja väljundsignaal on alati vastasfaasis lülitus on paraleelse tagasisie lülitus kuna tagasiside pinge liituvad paraleelselt.
    Emitterjärgur
    Joonis 1.46
    Emitterjärgur on 100% negatiivse tagasisidega võimendus aste, mis on saanud oma nime sellest, et tema väljundpinge järgib sisendpinge muutusi, täpsemalt väljundpinge on emittersiirde pingelangu võrra sisendpinge võrra väiksem, seetähendab et pingevõimendus on väiksem kui üks. Tänu tugevale negatiivsele tagasisidele avalduvad temas mitmed kasulikud omadused.
  • Et tal on suur sisendtakistus, sest emitter takistuse pinge toimides tagasiside pingena mõjub sisendpingele vastu, kui sisendsignaal suureneb püüdes suurendada ka sisendvoolu siis pingelang emitter takistusel samuti suureneb, see toob baasi ja emitteri vahelise pinge vähenemise ning sisendvool väheneb. Sisendvoolu vähenemine on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui ühise emitteriga sisendtakistus on mõne Kiloohmi piires, siis emitterjärguri sisendtakistus on kümnetes kiloohmides, seega sobib emitterjärgur sisendastmeks kui kasutame nõrka signaali allikat. Emitterjärguri väljundtakistus on väike sõltuvalt kasutatava transistori tüübist mõnekümne ohmi ringis see tuleneb sellest, et väljundpinge muutused mõjutavad emittersiirde toimivat pinget ka väljundvool. Tööpunk valitakse emitterjärguril tavaliselt koormuspinge kestel kuna see võimaldab tüürida transistori nii küllastuse kui ka sulgerežiimi võrdsel määral. St valitakse R1=R2
  • Parasiitne tagasiside – nimetatakse tagasisidet, mis tekib väljaspool kavandatud, vastu meie tahtmist. Parasiitne tagasiside võib tekkida kolmel viisil:
  • Ühise toite allika kaudu
  • Parasiit mahtuvuste kaudu
  • Puistemagnetvoogude toimel
    Joonis 1.47
    Toiteallikaid püütakse teha võimalikult väiksese sisendtakistusega, et nad taluksid koormusi, reaalselt on mingi sisetakistuse väärus aga alati olemas, signaali amplituut on kõige suurem võimendi viimases astmes, siis tekitab selle astme signaal signaali tagasiside pinge toiteallika sisetakistusega. See avaldub signaali sagetusega pinge kõikumistes + juhtmes . Tekib kaks tagasiside ahelat TS1, mis tekitab tagasiside pinge kolmanda astme sisendis, see tagasiside on negatiivne, kuna iga aste keerab faasi 180’ see tagasiside ei ole ohtli see ainult vähendab veidi võimendustegurit.
    Tagasiside TS2 on aga positiivne, kuna ta on samas faasis teise astmes, see tagasiside on ohtlik, kuna teise astme sisendis on signaal väike ning võimendi võib minna genereerima.
    Võimenduse valem tagasiside korral on:
    Selle tagasiside kõrvaldamiseks on lülitada toiteahelasse esimese ja teiseastme täiendav RC- filter . See filter summutab tagasiside signaali ja nii kaob positiivse tagasiside oht. Tagasiside parasiitmahtuvuste kaudu tekib siis kui väljund ja sisendahelate vahel on piisavalt suur parasiitmahtuvust. Joonis 1.51 sel juhul kandub osa väljundvoolust parasiitmahtuvuse kaudu väljundahelast sisendahelasse ja tekitab seal tagasiside. Tagasiside likviteerimiseks kõige odavam vahend on paigutada sisend ja väljund juhtmed teineteisest piisavalt kaugele, see ei ole aga alati teostatav. Teiseks võimaluseks on kasutada varjeid või ka varjestatud juhtmeid Joonis 1.52 varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist ja ta maandatakse. Varje toimel asendub väljund ja sisend juhtme vaheline mahtuvus . Kahe mahtuvusega millest üks väljundjuhtme ja maa vaheline mahtuvus ning teine sisendjuhtme ja maa vaheline mahtuvus, nende mahtuvuse kaudu kulgevad küll voolud kuid mitte enam ühest ahelast teise vaid maha. Kuna sellega välditakse voolu kulgemine väljundist sisendisse siis kaob ka tagasiside oht. Puistemagnetvoogude toimel tekib tagasiside tavaliselt siis kui on tegemist suure võimsusliste väljundtrafodega võimenditega. Mingi osa signaali sageduslikust magnetvoost hajub ruumi ja indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral.
    Operatsioon võimendi.
    Operatsioonvõimedil on kaks sisendit ja üks väljund ja väga oluline tunnus on se et tal peab olema sümeetriline toitepinge ehk maa suhtes kaks võrdset pinget E1 ja E2.
    OP võimendi on pohimõtteliselt alalispinge võimendi ja ta on universaalseks võimanduselemendiks mille konkreetne kasutusvaldkond kujundatakse tagasiside ahelate abi. Reaalne OP võimendi on üsna ideaalsele lähedaste omadustega st. tal on suur sisendtakistus. Väike väljundtakistus reaalselt 10 – 20 Ohmi. Suur võimendustegur. Praktiliselt vähemalt 100000 ja väga lai võimendatav sagedusala. Sagedusala kohapealt on erinevus ideaalselt suhteliselt suur ulatudes 1Mhz sageli on aga sellest väiksem. Plussiga tähistatud sisendid nimetatakse mitteinverterivaks sisendiks ja sinna antud sisendsignaal tekitab sama faasilise väljundpinge. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendika ja sinna antud signaal tekitab väljundist vastasfaasilise signaali. Kuna OP võimendi on alasipinge võimendi mille alumine sageduspiir on 0 siis ei saa tema skeemis kasutada sisestuskondensaatoreid ja kogu skeem peab olema teostatud otses sisetsuse. Sellest omakorda tuleneb vajadus sümmeetrilise toitepingeallika järele. Sest muidu oleks võimalik tagada sisendsignaali puudumisel maa suhtes 0 väljundpingend.
    OP võimendei on vaadeldav koosnevana kolmest osast.
    Dif võimendi on lülitus mis tagab sisenditele erineva se on mitteinverteeriva ja inverteeriva toimel. Samal ajal on ta kujundatud nii, et oleks tagatud võimalikult suur sisendtakistus.
    Selleks on praktiliselt kaks võimalust:
  • Mõlemas sisendis on emitterjärgurid.
  • Kasutatakse väljatransistore lõppvõimendi ülesandeks väike väljundtakistus peale selle lisatakse tavaliselt lõppastmele ka veel ülekoormuskaitse, mis ei luba väljundvoolu suurenemist üle lubatud piiri.
    Op võimendite parameetrid
    Selleks et oleks võimalik võrrelda erinevate OP võimendite omadusi, kasutatakse järgmisi omadusi iseloomustavaid parameetreid:
  • Toitepinge – see on kahe polaarne pinge, mille korral on tagatud tehnilistes andmetes antud andmed, enamasti antakse toitepinge minimaalne ja maksimaalne väärtus, sest reaalselt võivad OP võimendid töötada ka väiksemate toitepingetega. Sel juhul aga tuleb arvestada et väheneb ka suurim väljundpinge. Tavaliselt on toitepinge 12-24 V kuid on ka madala pingelisi OP võimendeid, mis on ettenähtud töötamiseks patarei toitega, nende toitepinge on kuni 3,5V ja suurevõimsuslistel OP võimenditel võib toitepinge
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elektriajamid #1 Elektriajamid #2 Elektriajamid #3 Elektriajamid #4 Elektriajamid #5 Elektriajamid #6 Elektriajamid #7 Elektriajamid #8 Elektriajamid #9 Elektriajamid #10 Elektriajamid #11 Elektriajamid #12 Elektriajamid #13 Elektriajamid #14 Elektriajamid #15 Elektriajamid #16 Elektriajamid #17 Elektriajamid #18 Elektriajamid #19 Elektriajamid #20 Elektriajamid #21 Elektriajamid #22 Elektriajamid #23 Elektriajamid #24 Elektriajamid #25 Elektriajamid #26 Elektriajamid #27 Elektriajamid #28 Elektriajamid #29 Elektriajamid #30 Elektriajamid #31 Elektriajamid #32 Elektriajamid #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristjan Ööpik Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    võimendi, signaali olemus, alalispingevõimendi, võimendatav sagedusriba, väljundvõimsus pvälj, impulsivõimsus, sisendtakistus, väljundtakistus, neid komponente, gamma, vastavalt sellele, teises astmes, teises ahelas, otseses sidestuses, taoline lülitus, alalisvoolu lang, valmistamise töömaht, tagasisideks, vastavalt sellele, valemist, sisendtakistuse suurenemist, emitterjärgur, emitterjärguri väljundtakistus, parasiitne tagasiside, tagasiside ts2, odavam vahend, teiseks võimaluseks, magnetilised varjed, operatsioonvõimedil, sagedusala kohapealt, op võimendei, dif võimendi, toitepinge, nihkepinge, sisendvool, transistoridest, erinevus signaal, teiseks mõisteks, transiitsagedus ft, põhilülitusi, sisendtakistuse suurenemisel, sisendvoolu vähenemine, kirjeltatud toime, lülituse väljundtaksitus, uuematel op, valides r1, komparaatoriks, täppisopvõimendid, suure väljundpingega, generaatoriteks, generaatoreid, genekates, rc genekad, skeemis, taolise sageduskarakteristikaga, alumises õlas, teguriga termistori, aseskeemitl nähtub, erinevatel signaalidel, t periood, impulsside polaarsus, impulsi kestus, harvenduse pöördväärtust, signaalid, u2m, küllal sageli, sama rc, piiritukeks, järjestik piirikus, paraleel piirikutes, väljundpinge, dioodpiirikutega, lülitused, võimendus astet, piiramisnivoo, küllaldumis režiimi, väljund, sisendisse, ootemultivibraatorit, impulside korral, kolmefaasilistel alalditel, väljundpinge, tarbijaks, emt, impulsside vahel, kolmefasiliise pingeragulaator, vahelditeks, vooluahela toitealliks, vahelduvvoolu tekitamist, lihtsam naad, eelnimetatud dioodid, olevad dioodid, transitoride sisselülitamissagedus, töötava skeemid, sagedusmuundureid, alaldi, keerukuselt kolmas, lülituste arv, lülitselementideks, vahelduvvoolu võrgus, varistorid, häirekindlus, kriitiliseks nurgaks, kaitsekihiks, laserdioodide tööpõhimõte, laserdioodi valgus

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    114
    doc
    Elektroonika alused
    197
    pdf
    Elektroonika
    46
    doc
    Elektroonika Alused
    32
    docx
    Elektroonika piletid
    3
    doc
    Elektroonika eksamiks
    50
    doc
    Rakenduselekroonika
    32
    doc
    Elektroonika
    158
    pdf
    Elektriajami juhtimine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun