Soliidkive ja täisplokke toodetakse nii sileda kui murtud pinnaga, viimaseid on võimalik saada ka soonilise pinnaviimistlusega. 90mm laiused täisplokid sovivad näiteks vaheseinte, vundamendisoklite ja välisfassaadide ladumiseks. Soliidkivi Murtud soliidkivi Murtud kivi Murtud nurgakivi Murtud täisplokk Murtud poolplokk Murtud nurgaplokk Murtud sooneline plokk Kasutusala · Fassadi plokid 95x190x390 sobivad eelkõige kandvate vaheseinte ning soklite ja välisseinte fassaadide ladumiseks, tugimüüride ja mürabarjääride fassaadi ilmestamiseks. · Pigmentide kasutamine annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Plokkide murtud sooniline välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadige seinu nii sise- kui välistingimustes.
Satiin merseriseeritud puuvillane või vabaaja jakkide (Sateena) puuvillasegune riie; õrnalt läikiv; voodrimaterjal. staapelkiududest kedratud; valmistatakse puuvillast, villast, poluamiidist ja poluestrist; pehme; drapeerub hästi. Vastupidav; keskmise paksusega; raske Pluusid; mütsid; Velvet sooneline puuvillane kangas; kitsa ja jakid; lasterõivad; (Corduroy) laiasoonelised kangad; kitsasoonelised mööblikangas; pehmed ja laiasoonelised püksid vastupidavamad Niiskust imava aasalise sidusega; Käterätid; Frotee keskmise paksusega või paksem vannitoatekstiilid. (Terry cloth) tavaliselt puuvillane või linane riie; kergesti kokkutõmbuv.
mõnikord on vahetatavad ning kruvi põhimõttel töötavast kinnitusmehhanismist. Eristatakse lauakruustange ja masinkruustange ehk pingikruustange. Viimased on mõeldud tööpinkides kinnitusrakisteks. Kruustangide korpus valmistatakse kas kõrgkvaliteedilisest malmist või terasest. Liikuva põse juhtpinnad on üldjuhul karastatud ja lihvitud. Pakid valmistatakse karastatavast terasest kõvadusega HRC 55...60. Standardsete pakkide tööpind on kas sile või sooneline. Erikujuga pakkidel võib olla ka prismaatiline või astmeline tööpind. Lehtsilmusvõti Lehtsilmusvõti on mutrite pööramise ja pingutamise tööriist. See on mutrivõti mille ühes otsas on lehtvõti ja teises otsas silmusvõti. Tellitav võti Tellitav võti ehk tellitav mutrivõti ehk patentvõti on mutrivõti, mille suurust saab liikuva põse nihutamisega muuta vastavalt keeratava mutrisuurusele. Akutrell
· elektrooniline telgede pidurdusjõudude reguleerimine, vähem osi ja pole käsitsi reguleerimise vajadust; · pidev piduriklotside kulumise kontroll; · laiemad diagnostikavõimalused. Haagistel ja poolhaagistel kasutatakse EBSi alates 1998. aastast. Neid tohib vedukiga ühendada ainult pistikuga ISO 76381996 (7 sooneline, 24V, veokil CANandmesiin) või pistikuga ISO 76381985 (5 sooneline, 24V, veokil puudub EBS). Haagiste (poolhaagiste) piduriseadmed on koostatud alljärgnevate skeemide järgi: · 2S/2M 2 pöörlemissageduse andurit ja 1 haagise rõhureguleerimismoodul. kasutatakse 13 teljelistel õhkvedrustusega poolhaagistel ja kesktelikhaagistel.
tegu sitke lihaga, millest valmistatakse ühepajatoite ja guljassi, pikemalt hautades saab valmistada liharulle ja maitsva ahjuprae. Sobib ka suitsutamiseks. - Ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Ribidepealsest lihast ja kubemelihast, mis on rasvast ja tailihast läbikasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle. - Koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Koodilõikudest suppi keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist. Selline supp või puljong on eriti hõrk, sest sääreluu üdi annab häid lisamaitseid. Veise koodilõike nimetatakse ka Osso Buccoks, kuigi klassikaline Itaalia toit Osso Bucco valmistatakse vasika koodist. Küpsusastmed Veiseliha küpsetamisel tuntakse 3 küpsusastet: - küps (welldone) - läbiküpsenud lihalõik, pealt pruunistatud ja ka keskelt täiesti küps, liha sisetemperatuur vähemalt +72°C;
barbecueks. Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle. · Veise koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Veise koodilõikudest supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades
Keskmine teraplaat tekitab koonilise laastu, väline teraplaat tekitab laastu sarnase sisetreimisele suure lõikesügavusega. Puurimisel treipingis o Puuri ehitus võimaldab teda kasutada ka kui sisetera: ava suurendamiseks, astme töötlemiseks ja faasimiseks. Ava täpsus eelseadistamisega ±0,05 mm. Puurimisel freespingis o Teljesuunaline puurimine; Puurimine ebaühtlase lõikelaiuse korral; Spiraal- sooneline sisenemine materjali; Risti puurimine olemasoleva avaga; Puurimine kaldpinnale; Pinnale lähenemine kuni 89⁰. o Eelised: Sujuv materjali sisenemine; Ühtlane lõiketöötlus protsess; Saab kasutada suuri ettenihkeid (2x suuremaid kui spiraalpuuril); Väiksem telje hälve; Väiksemad lõikejõud; Täpsem ava Sügavpuurimine o Loetakse avade L=10D puurimist; Probleemid: Keerulised puuri töötingimused
külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutustevaba klaas, mida kasutatakse esinduslikumates hoonetes ukse- ja aknaklaasidena. 8. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad läbi ainult hajutatud valgust. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. 9. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega . Nende sisepind on kergelt sooneline, lasevad hajutatud valguse. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. 10. Klaaskeraamika saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. On väga tugevad tooted. Sellest on tehtud seina- ja põrandakatteplaate.
margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustelliseid laotakse seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi.
-Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. --Olmekorstnate külma osa ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks -Sisekujunduselementide ladumiseks -Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. *Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Mõõdud 250x120x65mm või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline või harjaspind. Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. *Šamott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud šamott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Kuumakindlus ≥15500C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Šamott-tellist
survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Viimistlustellis. On kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus 25tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võibolla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Samott-tellis Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass 10 ja kuumakindlus 1550°C
kg/m3, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. - Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline või harjaspind. Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. - Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. nende mõõdud on 250 x 85 x 65 (tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi. Nõuded fassaaditellistele on põhiliselt samad, mis viimistlustellistele.
Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3. VIIMISTLUSTELLIS kujult ja mõõtmetelt täpsem ja ilmastikukindlam. Külmakindlus üle 25 tsükli. Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline, harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4.SAMOTT-TELLIS suure tulekindlusega savist. Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega
Puitkihtplast. See koosneb õhukestest puiduspoonidest, mis on vaikudega läbi immutatud ja mitmekihiliselt kokku pressitud. Puitkiudplastist plaate on õhemaid ja paksemaid. Õhemaid plaate kasutatakse kattematerjalina. Paksemaid plaate kasutatakse lisaks kattematerjalile ka vaheseinte ehitamiseks. Polüstüroolplaadid. Need on mõeldud seinte katteks köökides, sanitaarruumides jne. Seintele need liimitakse. Et plaadid paremini kleepuksid, on nende tagumine külg sooneline. Plaatide suurus on tavaliselt 100x100 mm (10x10 cm) ja paksus 1,2...1,5 mm. Plaadid võivad olla erinevat värvi. Tehakse ka kirjuid plaate. Plaate saab kasutada kuni 80ºC juures. Polüvinüül-kloriidplaadid. Need plaadid on: pooljäigad, paksus 2—3 mm, väga erinevate suurusmõõtudega, erinevate värvidega. Kasutatakse neid põrandate katteks ühiskondlikes ruumides – vestibüülid, koridorid jne. Plaadid liimitakse põranda alusele.
Auktelliste tihedus on 1300... 1450kg/m3, külmakindlus _15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus _25 tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass _10 ja kuumakindlus _1550°C
ongi praktiliselt ainsaks võimaluseks optiliste kaablite kasutamine. Peagi avastati et kui võtta kasutusele optiline kaabel siis kujuneb ta universaalse kasutamisega sidevõimaluseks. Peale laia läbilaske riba mida võimaldab valguskvantide kõrge sagedus on optilisel sidel ka veel terve rida muid eeliseid. 1. Häirekindlus elektromagnetilised väljad ei mõjuta mingil määral optilises kaablis kulgevaid signaale. 2. Väiksemad kaabli mõõtmed kuna ühe sooneline optiline kaabel on sama edastamisvõimega kui 900 paariline telefoni kaabel 3. Kergem kaal kuna kasutatav klaaskiud või ka plastmass on vasest 3X kergem 4. Turvalisus kuna optilisi kaableid on praktiliselt võimatu ,,pealt kuulata" ilma et see ei oleks vastuvõtu poolel märgata 5. Elektiline ohutus kuna tingituna optilisest signaalist jäävad ära kõik isolatsiooni probleemid.
välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. · Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. 05.05.2014 · Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna
roomasid siin-seal kõhnad rohulajud. Seda Indrek pani millegipärast selgesti tähele ja see puudutas teda kuidagi koduselt ja hellalt, sest tal tuli meelde pikk üksik kastehein, mis oli millalgi kasvanud Vargamäe eluhoone õlgkatuse põhjapoolsel küljel. Oli veel üks teine asi, mis mõjutas Indrekut koduselt ja julgustavalt. See oli maja uks, millele ta lähenes, et teda avada. Avamise asemel aga laskis ta käe üle uksepinna libiseda ja tundis, et see on sooneline. ,,Just nagu meie vana linamasina võllid," mõtles ta, ,,ainult kandid veel rohkem kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud. Ja ilma endale aru andmata kahmas ta mütsi peast ning küsis oma vallakirjutaja-abi vene keeles, et kas siin on härra Mauruse esimese järgu õppeasutis. Just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
