1 hooldus 109 -109 2 hooldus 109 -109 3 hooldus 109 -109 7 noorendiku hooldus 200 -200 15 noorendiku hooldus 200 -200 30 harvendus 649 921 272 40 harvendus 883 1922 1039 50 harvendus 897 2066 1169 80 lageraie 3110 12434 9324 kokku IRR
(B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood Kõige rikkalikumalt kannavad saaki noored, kolme kuni nelja aastased oksad. Alates neljandst aastast musta sõstra juurekasvud lühenevad, saagikus ning kvaliteet halvenevad. Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega. PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust
· erikujulised signaalid 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali:  sagedus 2 kHz  pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali:  sagedus 500 Hz  pinge 0,85 Vpp  täitetegur 30% (harvendus) Mõõtsime: Uamp = 828,1 mV fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying  FSK):  pinge 400 mVrms  põhisagedus 400 Hz  sageduse nihe 1000 Hz  nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst):  purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali  pinge 1,2 Vpp  täitesignaali sagedus 1800 Hz 2
Kasutatavad seadmed: 1.) signaaligeneraator HP33120A 2.) ostsillograaf HP54602B 3.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaal: sagedus fg = 2 kHz ± 0,001 mHz pinge ug = 1,5 Vrms ± 0,015 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt signaali: Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying  FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid:
eeldada, et tegu on Kalevipoja silmade pesemise kohaga. Seega, ala kaitsmine on vajalik nii säilitamaks meie ainulaadset voore maastikut kui ka kultuuripärandit. Kassinurme linnamäe kaitse eesmärkideks on nii pärandkultuurmaastiku säilitamine (noorte ajaloohüviliste mängud, talgud ning sõdade taasesitamine ehk larp ja muud legendidega seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku metsa biomassi suurendamine (teostatakse harvendus-ja hooldusraiet, lisaks ka uute istikute istutamine),kui ka püsielupaikade ja vääriselupaikade jälgimine ja uurimine, lisaks ka Kassinurme linnuse rekonstrueerimine. Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka
Marju kannavad seisvat vett väetisevaba tolmeldamist siis korjatakse üheaastased oksad Tuule eest kaitstud freesturbaga, kasta ja Võra peab olema hõre Vajavad niiskeid muldi istuta taim (harvendus või Juured pinnalähedased Sõnnikut ja muid väetisi noorendus)  kasutada multse (kile, ei tohi anda, läheb välja koorelaas, saepuru) Paljundatakse veg. ja
10 MW. Puude jalamil, maapinnal oksaraagude ja varisenud lehtede all kihab elu. Metsaaluse ühelt hektarilt võib leida rohkem elusolendeid, kui on inimesi kogu maakeral. 18 P raktilisi näiteid Puitkütuse tootmises vajalike teisenduste näiteid Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba Järgnevates tabelites (Tabel 9 kuni 12) valgustusraiel, kogused suurenevad veel- mõned näited, kui palju võiks metsaraiel gi harvendus- ja uuendusraiel. Andmed saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar- Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi- kogu raieringi jooksul võib koguda raie- tajad, hinnangu andmiseks mõne konkreetse jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha. langi kohta tuleks täpsustada metsaandmeid Eestis tehtud mõõtmised on näidanud, et ja raiutava puidu sortimenti, arvesse võtta
tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 2000Â6000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400Â600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20Â40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse
Harvendusraied Harvendusraied 20-30 aasta vanuses puistus ·Raie eesmärgiks on kiirendada allesjäävate puude jämeduskasvu ja kvaliteeti, läbimõõdu juurdekasv peab olema kiirem kui tüvemädaniku levimiskiirus tüve ristsuunas. Need on tähtsaimad raied haavikus ·Selles vanuses on tüvi laasunud ühe palgi jagu, 5-8 meetrit. ·Esimene harvendusraie teha 20-25 aasta vanuselt; teine harvendus 25-30 aastaselt, harvenduste vahel 4-6 aastat. ·Esmajärjekorras raiuda allajäänud puud ja sanitaarraiele kuuluvad puud(Põdra kooritud). ·Võib ka ülevalitsevaid puid ära võtta. Sel juhul olgu allesjäävad naabrid elujõulised. Parimate puude võra peaks olema 2/3 ulatuses otse päikesevalguse käes. ·Säilitada kõvad lehtpuud Harvendusraied 30-40 aasta vanuses puistus ·Selles vanuses võib rinde täiuse viia 70%-ni
o Õige lõikamine pikendab viljapuude eluiga o Viljapuude õige loikamis aeg on varakevadel Lõikust on vaja: o Õige lõikamisega saab puule kujundada ilusa võra o Istutusjärgselt on vajalik lõikamine juurte ja lehemassi tasakaalustamiseks Puhkeperioodil Kasvuperioodil (märts-aprill) (juuni-juuli) Puit ei tohi olla Hea aeg okaste külmunud kasvusuuna muutmiseks (soojem kui -7C) Klassikaline kujundus, o Noorte puude harvendus- ja kujundamine noorenduslõikus o Pakasejärgne sanitaarlõikus o Vesivõsude harvendamine pärast noorenduslõikust Mida liigne lõikus kaasa toob o Noorte viljapuude liigne lõikamine põhjustab hilist saaki o Peale tugevat lõikust hoogustab pikkade võrsete kasv mis ei lase
Multispectral Skanner (MSS) pilte (80 meetrise resolutsiooniga), Landsat Thematic Mapper (TM) pilte (30 meetrise resolutsiooniga), SPOT pankromaatilisi (10 meetrise resolutsiooniga) ja mitmevärvilisi pilte (20 meetrise resolutsiooniga) ning NOAA satelliidi Advanced Very High Resolution Radiometer (AVHRR) pilte (ühe kilomeetrise resolutsiooniga) (McKendry et al., 1991). Eestis kasutatakse satelliidi pilte raietuvastuseks (harvendus- ja lageraie), biomassi hindamiseks, tormikahjude hindamiseks ja operatiivse kaardina. Sateliitandmete tüüp on HR 6,5 – 10 meetrit (Invent Baltics…, 2013). 4 Lisaks kaugseirele on ruumilise positsioneerimise tehnoloogiad hakanud avaldama mõju geodeesia tehnoloogiale ning seega ka ressursside inventeerimisele. GPS (globaalne positsioneerimissüsteem) tehnoloogia põhineb komplektist orbiidil asuvatest satelliitidest
• Peenraroosid lõikame 3-6 talvitunud elusale pungale Rooside lõikamine • Tugeva talvekahjustuse korral aitab ka 1- 3 pungast, taastumine kestab kauem • 10-12 punga allesjätmine ennast ei õigusta – lühikesed peened võrsed • Välja lõigata kõik peened igerikud oksad • Väänroosidel välja lõigata kõik pruunistunud osad ja vanad tüükad – ideaalne, kui on säilinud 3-6 pikka võrset Rooside lõikamine • Pargiroosidel teha harvendus ja noorenduslõikus iga 3-4 aasta järel • 2. Suvel eemaldada metsikud võrsed, rebides välja koos juureosaga • Vanad õied lõikame 3-4 lehe võrra tagasi, tehes lõike 1-2 cm lehest kõrgemalt • Lõikamise kõrgusest oleneb uute võrsete kasvukiirus ja pikkus Rooside lõikamine • 3. Septembri teisel poolel toimub kasvu peatamiseks ja puitumise soodustamiseks võrsetippude ja vesiste võrsete kärpimine kuni 10 cm võrra • Oktoobris toimub peenrarooside
Kokkuleppeliselt kui on tegemist moonutatud impulsidega, siis vaja niinimetatud tagasiside, mis toimib vaid ühel sagedusel, ning sellel sagedusel tekkivadgi määratakse impulsi kestvus tasemel 0,1. Ja juhul kui on tegemiste ebamäärase kujuga impulssidega siis võnkumised. Kondest ja takistusest koosnev RC-lüli pöörab signaali faasi, sõltuvalt signaali sagedusest tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. Harvendus: F=T/ti Täitetegur:Kt=1/F 0-90 kraadi. Kolm lüli 0-270 kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele kolm RC-lüli tekkitavad Sagedus: Ehk perioodi pöördväärtus. Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, voolu või faasi nihke 180 kraadi ja kui tagasiside ahelas 180 kraadi võrra nihutatud signaal anda inventeerivasse võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad positiivsed ja
Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud. Peale järjekorra numbri sõltub iga üksiku harmoonilise osatähtus ka impulsside kujust ja harvendusest. Nii näiteks ristkülik impulsside korral puuduvad üldse kõik harvenduse täisarvkordsed harmoonilised, näiteks kui harvendus on 2 siis puuduvad teine, neljas, kuues jne. harmoonilsed. Impulsside moonutuste seisukohalt oleks vajalik üle kanda moonutusteta kõik harmoonilised, see nõuaks aga el. ahelate lõpmatu laia läbilaskeriba mis ei ole praktiliselt võimalik. Tegelikult ei ole selle järele ka vajadust sest kõrgemate harmooniliste mõju on impulsside kujule väike ja piisab kui kantakse üle teatav arv harmoonilisi. On levinud valem Impulside moonutamine RC-ahelas
inimestele ega materiaalsetele väärtustele ning võimaldaks puul valitud kohas hästi kasvada. Ideaaljuhul on puu kujundamine selle liigile iseloomuliku võrakuju säilitamine, parandades vaid olulisemaid tekkida võivaid kasvuvigu. Noorel puul on lõigatavad oksad veel peened nind kasvuenergia tugev, et taastuda ka pärast paljude okste äralõikamist. (Järve ja Eskla 2009) Hoolduslõikus. (ka harvendus- või sanitaarlõikus) Tehakse puude ja põõsaste ülejäänud eluea jooksul. Võrast eemaldatakse pidevalt haiged, kuivanud murdunud ning segavad oksad ja soovitavalt kohe, kui neid märgatakse. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. (Järve ja Eskla 2009) Vormilõikus. On taimedele mingi kunstliku kuju andmine ja perioodiliselt lõigates selle säilitamine. (Järve ja Eskla 2009) Noorenduslõikus.
Pausi kestus - tp  on ajavahemik impulssi lõpemisest kuni järgmise impullsi alguseni. Väga sagely on impulsside kuju moonutunud sel juhul võib tekida probleeme impulssi kestuse määramisel kokkulepeliselt kui on tegemist moonutatud impulssidega siis määratatakse impulssi kestus tasemel 0,1 ja juhul kui on tegemist ebamäärase kujuga impulsidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestuseks pool kõrgusel. Joonis 4.1.2 graafik Parameetrid: Harvendus F=T/ti - Joonis 4.1.3 graafik Täitetegur Kt=1/F Sagedus  f=1/T (imp/sek)  Impulsi polaarsus  on pinge voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel on olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse. 2 polaarse impulside korral korduvad positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelate läbimisel impulside kuju küllalt sagedaselt muutub. See moonutus
Võnkeringide lahkuhäälestusega. Ka siin kaasneb ribalaiuse muutus. 3.Võnkeringide sumbuvuse muutmisega  viies võnkeringi sisse muudetavad takistused. Kaasneb selektiivsuse halvenemine. Lisaks ülalvaadeldud viisidele kasutatakse ka impulssregulaatoreid. Üks sellistest võimalustest on toodud (joonisel 5.3.2.) Signaal (a) lastakse läbi katkesti, mis töötab AE sulgemisele- avanemisele. Sellejärgselt muutub signaal impulssideks (b, c, d). Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega. Pärast impulsside silumist madalpääsfiltris saadakse pinge, mis on võrdeline võtme väljundsignaali pinge keskväärtusega. See aga sõltub impulsside harvendusest. Lühikeste impulsside (d) korral on filtri väljundsignaal tunduvalt väiksem kui laiade impulsside (a) korral. Nii saadakse küllalt efektiivne reguleersüsteem, mille peamiseks puuduseks on aga tekkiv lai häiresignaalispekter. 5.3.1.2
mi ahendavad ka pargipuistute puud, mistõttu na häilusid. Sellega parandame valgustingimusi 20 ka pargipuistu sisemuses ning soosime vanema- viisil võib noorendada näiteks toompihlakaid, sire- te puistute looduslikku uuenemist. leid, lodjapuid jt. Pikaealisi puukujulisi põõsaid hool- • Allajäänud puude väljaraiega tuleks parandada datakse nagu puidki võra harvendus- ja sanitaarlõi- väärtuslikumate puude valgustingimusi. kusega. Sellisteks põõsaliikideks on üksikult kasvavad • Kui puistus on vanu põlispuid, tuleks neile ava- viirpuud, tüvikuna majandatavad sirelid, kuldvih- da vaade. mad, vahtrate põõsakujulised liigid jt. • Pargipuistust ei pea tingimata eemaldama kõiki surnud või kahjustunud puid. Eeldusel, et need 2.7
kasvatada enne nelja aasta Möödumist Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: peedi ja porgandi äestamine 2. Järgmine võte, kui taimed on reas täielikult tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. Söödajuurviljad harvendada kohe pärast 1. pärislehe väljaarenemist ja lõpetada see hiljemalt pärast 5. pärislehe väljaarenemist 5. Lõplik harvendus tehakse kõplaga 6. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Kõige varem koristada söödapeedid - kahjustab  5...-6 0C · Seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2. juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep · Üheaastane, kahekojaline · Kasvab kuni 4 m kõrgeks · Seeme on botaaniliselt vili
§ 45. Riigimetsa kasutusõigus (1) Riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale. (2) Kaitsejõudude harjutusväljal asuva metsa kasutamine toimub käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud kirjaliku kokkuleppe alusel. (3) Riigimetsa majandaja kasutab riigimetsa ise või annab selle kasutada tasuta või tasu eest. (4) Raieõigust kasutab riigimetsa majandaja ise või võõrandab selle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras. (5) Riigimetsas aasta jooksul harvendus, valik ja uuendusraiega raiuda lubatava puidu maksimaalse koguse ja lageraielankide maksimaalse kogupindala enamuspuuliikide viisi määrab Vabariigi Valitsus korraldusega riigimetsa majandajate kaupa, lähtudes metsamajandamiskavadest. § 46. Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas (1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas toimub müügi korras järgmiselt: 1) avalikul enampakkumisel; 2) eelläbirääkimistega pakkumisel; 3) kokkuleppehinnaga.
Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni 15.juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades.
cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt. Põhiline hooldus mida nad vajavad on tagasilõikamine või okste harvendus. Lõigatakse tagasi päraste õitsemist suve keskel, õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3. Ebajasmiinidel kasvavad sageli juurekaelalt pikad üheaastased harunemata oksad – nendest tugevamad kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad tuleks põõsast välja lõigata (Aiaidee). Et tervet põõsast uuendada, tuleks põõsas mullapiirilt maha võtta, kuid uuesti õitsevat põõsast näeme jälle umbes 2-3 aasta pärast (R
on mitu põhjust  tselluloosi- ja saetööstuse poolt kasutatava puidu minimaalne diameeter on vähenenud, sama toorainet on hakanud kasutama plaadi- ja söetööstused, tekkinud on mitmesuguseid muid peenpuitu väärindavaid puidutöötlejaid. Seetõttu energeetikas tuleb järjest rohkem hakata otsima alternatiivseid võimalusi, neist perspektiivseimaks on raiejäätmete kasutamine. Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba valgustusraiel, kuid veelgi suuremates kogustes saab seda teha harvendus- ja uuendusraiel. Nii näiteks andmed Lõuna- Soome metsade kohta näitavad (vt Tabel 3 .5), et kogu raieringi jooksul võib koguda raiejäätmeid 155  310 m3/ha. Kuigi olulise osa puu biomassist moodustavad ka juured ja kännud, pole nende kogumine liigse energiakulu seni olnud otstarbekas. Viimaste aastate uuringud Soomes on näidanud, et nad võivad siiski olla oluliseks täienduseks küttepuidu traditsioonilistele ressurssidele.
töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus (kokkuveoteele jäävad jne.) * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest. Üldiselt puud harvendus- (hooldus-) raiel jagatakse kolmeks: 1) Puud, mida me jätame kasvama ,nn. tulevikupuud - tavaliselt peapuuliigi paremad puud (ilus võra, tüvi). Kuid need võivad olla ka sobivad kõrvalpuuliigid. Olenevalt puistust ja kasvukohatüübist jäetakse neid kasvama 500-700 tk/ha-l. Raie käigus ei tohi tekkida metsa liituse olulist vähenemist (hõrenemist), (segapuistu ülemise rinde liitus mitte alla 0,6-0,5, puhtpuistus 0,7-0,8);
annaabi.ee 
