Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge.
ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). (elektriväli+ magnetväli = liikumine, magnetväli +liikumine =elektrivool) 10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia j...
Võimsused leitavad: N-juhtmega tähtühenduses: Vool neutraaljuhtmes N-juhtmeta tähtühenduses: Nihkepinge tekkimine. Kolmnurkühenduses: Faasipinged samad liinipingetega, faasiväärtused leitavad: 13. Elektrimasin Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. - Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud)
kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti; A-elektroni väljumistöö; h-Plancki konstant 4. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare 'muundama'.
määratlus (tuletamine elektromagnetilise induktsiooni seadusest), selle ühik SI-s voolutugevuse muutumise kiiruse kaudu (?) Eneseinduktsiooni suurust määrab võrdetegur elektromootor jõu ja voolutugevusemuutumise kiiruse vahel L on juhi induktiivsus mis näitab kui suur endainduktsiooni emj tekib selles juhis voolutugevuse ühikulise muutumise ajaühiku jooksul 8. Transformaatori ehitus ja tööpõhimõte. Transformaator on elektrimagneetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafo koosenb vähemalt kahest mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Primaarmähisele rakendatud pinge tekitab seles vahelduv voolu mis omakorda tekitab muutuvat magnetvälja Südamik kannab magnetvoona edasi muutuvat magnetvälja, mis indutseerib sekundaarmähises omakorda vahelduv
27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja soojuselektrienergiat. 30.Kuidas ja millisel põhimõttel transporditakse elektrienergiat?Juhtmetega, kõrgel pingel, väikese elektrikaduga ja väikesel voolutugevusel. 31.Millest koosneb ja kuidas töötab transformaator?Mähis raudsüdamik. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 32.Milleks kasutatakse transformaatoreid?Kas neid saab kasutada ka alalisvoolu korral?Pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Ei saa, sest mähised ei ole üksteisega ühendatud ja alalisvool ei tekita muutuvat magnetvälja. 33.Kui transformaator tõstab pinget kolm korda, kuidas muutub siis voolutugevus?...vähendab pinget kaks korda, kuidas ....?Voolutugevus väheneb kolm korda. Voolutugevus suureneb 2 korda.
Üks südamik koos mähisega pöörleb ja teda nim rootoriks. Liikumatut südamikku koos mähisega nim staatoriks. Harilikult on liikumatu magnetvälja tekitav elektromagnet, kuid suurtes tööstuslikes generaatorites pannakse pöörlema just elektromagnet, mis on roororiks. Nii on mugavam võtta genereeritavat voolu liikumatutest mähistest, sest nendes on voolutugevus suurem kui elektromagneti mähistes. Transformaator Elektrijaama generaatorites indutseeritud elektromotoorjõud on küllalt suured. Elektrienergia kasutamisel üldiselt pole tarvis kuigi kõrget pinget. Transformaatorid on vahendid mille abil saab tõsta või madaldada vahelduvvoolu pinget. Transformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähiseg pooli. Üks traatmähistest, mida nim primaarmähiseks, ühendatakse vahelduvpinge allikaga
moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus
Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevituskaabli ühendamine toiteseadmega 6. Tagasivoolu kaabli ühendamine toiteseadmega Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V
7. Millest sõltub aktiivtakistus ? Takistus sõltub juhi materjalis ja mõõtmetest. 8. Millest sõltub induktiivtakistus ? induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest. 9. Millest sõltub mahtuvustakistus ? sõltub vahelduvvoolu sagedusest 10. Mis on näivtakistus ? Näivtakistus ehk impedants on vahelduvvoolu takistus, mis arvestab aktiivtakistust ja induktiiv- ning mahtuvustakistuse vahet. 11. Ohmi seadus vahelduvvoolule ? 12. Mis on transformaator? on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. 13. Mis on alaldi? alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks.
31. Vasaku käe reegel ● kui magnetväla jõujooned suunduvad peopesa sisse ja voolu suunas on 4 sõrme, siis pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. ● elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumsel magnetvälas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. 32. Induktsioonvoolu suund. (Parema käe rusikareegel, kruvireegel) ● induktsioonvoolu tekkmiseks on kaks võimalust: mähised liiguvad magnetväljas(generaator) või mähist läbib muutuv magnetväli( transformaator) ● suletud kontuuris tekkib induktsioonvool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. ● perema käe rusikareegel ehk kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab magnetvälja jõujoone suunda. 33. Elektromagnetiline induktsioon ● elektromagnetiline induktsioon- nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib
lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Trafo e. transformaator-kasutatakse voolutugevuse ja pinge muutmiseks kindlal sagedusel. Magneetumine- keha muutub magnetiks(demagneetumine on vastupidi ja tekib kõrge temp. Kuumutades, või tugevasti koputades)
Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt tõusva tunnusjoonega vooluallikad on kasutusel poolautomaat keevitusel. Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata. Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt
jõujoonte vahel 9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13. Millest koosneb võnkering? ¤ induktiivpool ¤ kondensaator
induktiivne ja mahtuvuslik komponent, mõõtühik on oom.; induktiivtakistus - elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti induktiivsus (näiteks induktiivpool). ja mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti (näiteks kondensaatori) mahtuvus.) ja nende sõltuvus vahelduvvoolu sagedusest · Transformaator (ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine) koosneb raudsüdamikust ja vähemalt kahest poolist. 1 pooli sisse lastakse vahelduvvool, el.väli tekitab muutuva magnetvälja Ülesannete teemad · magnetvoog · elektromagnetilise induktsiooni seadus · eneseinduktsiooni seadus · vahelduvvoolu iseloomustavad suurused ja graafik · transformaatori ülekandetegur
6 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast. =Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus
OIL Poolide sidestamine Poolide varjestamine Trafo tööpõhimõte Uin Primaar mähis Sekundaar mähis Uout Uin/Uout=Npri/Nsec N-keerdude arv mähisel Poolide jada ja rööp ühendus valemid on samad mis takistustegi puhul jada:L=L1+...+Ln rööp:1/L=1/L1+...+1/Ln Trafode liigid Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod Keevitustrafod Kõrgsagedustrafod Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod
Mikrolaineahi Aivo Aron Mikrolaineahju tööpõhimõte Mikrolaineahju nimi ütleb, et toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mis need on? Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus sarnaselt nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolaineahju oluliseks komponendiks on transformaator, mis muudab tavalise 220 voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel saadetakse vool magnetronile, mis tekitabki mikrolaineid. Mikrolaineahju poolt argumendid Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, ehkki sedagi on mõnikord oletatud. Mikrolained ei ole piisavalt energilised ehk suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju. Kas mikrolaineahi hävitab vitamiinid ja toitained?
VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis: 1) I= ; 2) I= ; 3) I= KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse. Tekib kõikvugu võnkumiste ja lainete korral, näiteks on olmeas: akustiline, mehhaaniline, elektromagnetiline resonants jne. 9)Trafo e. transformaator-ehitus ja ülesanne. - U1 - primaarmähisele rakendatud pinge U2 - sekundaarmähisele -:- n1 - primaarmähise keerdudearv n2 - sekundaarmähise -:- Kui k>1 , siis madaldab pinget k<1 , siis tõstab pinget 10)Elektromagnetlained: 1. madalsageduslained, 2. raadiolained 3. infrapuna kiirgus (infravalgus) 4. nähtav valgus 5. ultraviolettkiirgus 6. röntgenkiirgus 7. gammakiirgus
Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks) Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4. Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjuta...
Mikrolained ei ole piisavalt suure energiaga ehk nende sagedus on liiga väike, et omada ioniseerivat mõju, mis muudab aine keemiliselt aktiivsemaks, ning ei ole seetõttu kantserogeensed (Sepp, S 2007). 7 2. AJALUGU Mikrolaineahju leiutamine sai võimalikuks tänu raadiolainete avastamisele ning mikrolaineahju komponentide eelnevale olemasolule. Tähtsamad komponendid on transformaator ehk trafo ning magnetron. Tee mikrolaineahjuni sai alguse juba 1885. aastal, kui William Stanley leiutas trafo, mida sai kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172).
veealune keevitus kõrglegeerteraste, alumiiniumi-, vase-, niklisulamite kokkukeevitamisel Kuna käsikaarkeevitusel on väike tootlikus ja halb mehhaniseeritavus, seega on kergem ja parem kasutada MAG-keevitavust. Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasilineTransformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid
6. Mida näitab ringsagedus? Kontrolltöö Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11
iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri kujust, mõõtmetest ja kontuuri asukohas keskkonna suhtelisest magnetilisest läbitavusest; 1 H (henri) sellise kontuuri induktiivsus, milles voolutugevuse muutumise kiirusel 1 A/s indutseeritakse kontuuris eneseinduktsiooni emj suurusega 1 V (dünaamiline määratlus); sellise kontuuri induktiivsus, milles kulgeva voolu tugevusel 1 A tekib läbi kontuuriga ümbritsetud pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna. Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui
1. Elektrivooli tingmärgid: AC DC 2. Mida näitab järgmine tingmärk? Ohutuvoolu väikepinge transformaator 3. Neutraal ja kaitsejuhtide graafilise tähtistamise märgid? 4. Enam levinud kaitseaparaadid? Sulavkaitse Kaitseautomaat Rikkevoolukaitselüliti Liigkoormuskaitse Lühiskaitseseade Termokaitse Kaitsereleed 5. Lisa puuduvad sõnad. Rikkevoolukaitselüliti neutraaljuhi kontakt avaneb tavaliselt viimasene aga sulgub sisselülitamisel esimesena. 6. Hõbe kontaktmaterjali omadused? Plussid
Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime
29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb. Pinge on kondensaatoril võrra maas. Detsibellid näitavad väljund- ja sisendsuuruste suhet logaritmilisel skaalal. Induktiivpool- - dielektriline läbitavus. Magnetvälja jõujooned eelistatult läbi ferroelektriku. Ideaalselt juhul L ei sõltu temp, signaali suurusest ega sagedusest. Induktiivpooli rakendused: energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus
raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise. Vee molekul on dipool, sest koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks.
Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare ehk muundama. Transformaatorite võimsus võib olla väga erinev murdosast V A kuni GV A ja pingega kuni sadade kilovoltideni. Magnetism
Generaator kooseb 2 põhiosast induktorist ja ankrust.Generaatori induktor pannakse pöörlema ankur tehakse liikumatult.Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori mähis mõõtmetest 4)rootori pöörlemis kiirusestTransformator on seade vv pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Transformaator koosneb 2 mähisest. 1) primaarne mähis 2) sekundaarne mähis. Transformaatori töö põhinebelektromagnetilise induksiooni nähtusel.Primaarmähisele rakendatud vahelduvpinge mõjul tekib tranf südamikus muutv magnetvoog, mis indutseerib mõlemas mähises emj mis on ühesugune kuna mähiste keerdude arvud ei ole võrdsed siis pole võtdsed kumbagi mähise kogu emj.
Terminid alalisvool vahelduvvool keevitusmuundur keevitusalaldi keevitustransformaator p 15 2.2.1. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. Sele 2.3. Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) ( ) Transformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. : . 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2
erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo abil. Voolutrafo - vahelduvvooluahelais ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav eriotstarbeline transformaator. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter. Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo sildil murruna, näiteks 25/5A jne. 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga
Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elelktrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt transformeerida ning saada sel teel nii kõrge- kui ka madalpinge elektrivõrke. IMPEDANTS: Kogu takistus Z (impedants) on aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuste XL ning XC vektorsumma. OHMI SEADUS vahelduvvoolu puhul, valem: TRANSFORMAATOR: Transformaator (trafo) (ladina keelsest "transformatore" muundama) on elektromagneetiline seade (energiamuundur) vahelduvvoolu pinge muutmiseks § Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Üldine energia ülekande reegel: Energiat tuleb üle kanda nii kõrge pingega ja nii madala vooluga kui võimalik. ELEKTROMAGNET LAINED JA OPTIKA, 14)ELEKTROMAGNETLAINED JA GEOMEETRILINE OPTIKA
On olemas nii ühe kui kolmefaasilised arvestid. Võivad olla vooluvõrgust sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine. Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse mõõdetava takisti suhtes rööbiti 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Konstruktsioonitüübi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte.
XL s.o. reaktiivtakistus ehk vahelduvvoolul energia salvestub poolis (magnetväljas) XL = L = 2fL (võrdeline seos) di u = L* lülitamisel tekib suurpinge surmav, et pinge liiga dt suureks ei läheks, alalisvoolu korral saab kasutada kaitset Mittelineaarsete elementide puhul kasutatakse diferentsiaalse takistuse, mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid. Reaktiivsed elemendid tekitavad faasinihke. Trafo e. transformaator, pinge muutmise vahend Ferromagnetikust südamega on keerdude arv V1 1 võimendus ei ole, kuigi pinget saab muuta. = V2 2 1.7. Dioodi ehitus ja funktsioneerimine pn-siirdega diood. Ühesuunaline juhtivus Juhtimissuund on p-lt n-i Tavalise dioodi ehitus: p-alas palju auke ehk siis elektronide puudus n-alas palju vabu elektrone Dioodi volt-amper karakteristik: u
ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus Takistusel eralduvat võimsust nim. aktiivvõimsuseks Transformaator ehk trafo Koosneb kahest poolist, mis on ühisel raudsüdamikul Primaarmähis on mähis, millele rakendatakse pinge Sekundaarmähis on see, millelt võetakse trafolt vabanev pinge Töö põhimõte: Primaarmähises tekitab muutuva elektromotoorjõu sekundaarahelas Rakendusi: elektrienergia ülekanne, mida kõrgem pinge seda väiksem vool. Auto süütepool, ahelate ühendamiseks sidestustrafo alalisvool ei läbi
sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Kruvireegel kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 33. Elektromagnetiline induktsioonik nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. 34. Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Transformaator on elektromagetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu. 35. Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide omajuhtivus vastassuunas liigub sama hulk elektrone ja auke. Pooljhtide lisandjuhtivus
faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad- Elektrimasin- masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks(elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget(transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (a laldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust(sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks
ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega • Δ� = � ∙ � = � 2 ∙ � (� ) see on ülekantava võimsuse muut • Q = Δ� ∙ � = � 2 ∙ � ∙ � (� ) ja see on sellest tulenev soojushulk - t on aeg [s] Lisaks on veel täiendavad kaod (neid vist ei saa arvutada, lihtsalt teadmiseks) - Koroonakadu (elektrijuhti ümbritseva õhu ioniseerimisest) - Reaktiivkaod (vahelduvvool) TRAFO Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tema abil saab ühendada erineva (nimi)pingega elektrivõrke, et väga palju jamama ei peaks. Hästi kõrge töökindlusega ja kestavad umb. 30-40 a Kaod on megaväiksed, parimatel juhtudel alla 1% Ühesõnaga, vahvad kasulikud asjad Näeb välja selline
.................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Transformaator koosneb kinnisest rauasüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne
Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n-> suund on määratud kruvireegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B-> ajas ja olgu ta suund kontuurinormaali suunas. P>0 ja Delta Fii/Delta t > 0 Vastavalt lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo Fii´ < 0 See induktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema ,,,, märk. Olgu meil transformaator, see on 2 südamikule astetud pooli. Kui ühendada transformaatori primaarmähis vooluallikaga elektrivõrku, tekib suletud sekundaarmähises vool. Magnetväli laenguid liikuma panna ei saa, sest magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele. Peale magnetvälja avaldab laengutele mõju veel elektriväli, mis mõjub ka liikumatutele laengutele. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli.
elektrivoolul ja vahelduvelektrivoolul põhineva energeetika üle. Tesla tõi tähelepanu sellele, kui ebatõhus oli Edisoni vahetuvoolu kasutavad elektrimajad, mis olid ehitatud mööda Atlandi ookeani rannikut. Pärast võitu voolusõjas Edissoniga, oli ta USA's laialdaselt tunnustatud suurima elektriinsenerina. Paljud ta tööd olid pioneeriks tänases elektrotehnikas ja paljud leiutised olid suure tähtsusega. 1947 tunnustas USA Ülemkohus teda kui raadio leiutajat. (Ov, 2006) 4.1 Tesla transformaator 1891. aastal tuli Teslal idee ,,Tesla transformaatorist," mida praegu kasutatakse laialdaselt pinge kordistamiseks, ka näiteks telerites. Tesla trafo kujutab endast kõrgsageduslikku pooli, mis koosneb kahest mähisest. Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik
3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 11. Mis on aktiivvõimsus, hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI 12.Trafo ? miks ja kus kasutatakse ? Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 13
(Joonis 3). Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n(vektor) suund on määratud kruvi reegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B ajas ja olgu ta suund kontuuri normaali suund ajas. Sel juhul 0 ja /t0. Vastavalt Lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo '0. See nduktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui ühendame transformaatori primaar mähise, vaheldubvoolu elektrivõrku tekib suletud sekundaarmähises vool. Magnetväli laenguid liikuma panna ei saa, sest magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele. Peale magnetvälja avaldab laengutele mõju veel elektriväli., mis mõjub ka liikumatutele laengutele. Paigalseisvas juhis, paneb elektronid liikumaelektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise iduktsiooni
Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga ϕ=LI 1H, henri. Võrdetegur L- kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst. Induktsiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel. Nt transformaator, mis muudab madalpinge elektrienergia suurtele kaugustele ülekandmiseks sobikikuks kõrgpingeks. Induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator.
annaabi.ee 
