Valgustugevus Lily-Marleen Pannerlein Merilin Heide Sissejuhatus Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on valgussuurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Tähis: Iv - kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest (Ie ) Mõõtühik: kandela (cd, 1 cd = 1 lm/sr) Definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog
autode esituledes. 12. voldiseid halogeenlampe on võimalik süüdata läbi invereri või läbi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen hõõgniidilt aurustunud volframi. Kui see gaasiline ühend satub soojusvooluga kuuma hõõgniidi lähedusse, siirdub volfram uuesti hõõgniidile, vabanenud halogeen aga jätkab ringlusprotsessi. Halogeenlampidel on tavalistest hõõglampidest suurem valgusviljakus (kuni 40 lm/W) ja valgusvoo stabiilsus ning pikem tööiga. Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm. 2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn) Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp. Kompaktluminofoorlampe hakati esmakordselt turustama 1980. aastatel ning need on tuntud pika tööea ja suure tõhususe poolest. On kahte tüüpi kompaktlampidest: integreeritud ja integreerimata lampidega
· Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog. · Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama valgustugevuse juures on säästupirnide elektrivõimsus väiksem.
keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenergia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda
üldmulje kooskõlas sisekujundusega. Tööruumides on tähtsaks teguriks hea nähtavus, raamatukogus otstarbekohane lugemislaua valgustus. 2. Mis on valgusti? ...on seade, mis jaotab, filtreerib või muundab ühe või mitme lambi valgust ja mis sisaldab peale lampide kõiki osi, mis on vajalikud lampide kinnitamiseks ja kaitseks ning, kui vaja, vooluahelaid ja seadiseid ühendamiseks toitevõrguga. 3. Mis on valgusvood ja valgusvoo ühik? ...( ingl.k. luminous flux) on lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu. Mõõtühik - luumen [lm] . Lambi valgusvoog oleneb lambi võimsusest, valgusviljakusest, tüübist ja pingest. 4. Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k
· Ruuminurk · Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. · Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. · Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta. · Peegeldumine · Neeldumine · Läbimine Valgusjaotuskõver- kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon,sest polaarkoordinaatide kasutamisel on valgustugevuse suurusi kitsa valgusvoo tõttu raske eraldada.Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv-valik rühttasandi suhtes nurga all olevail tasapindadel paiknevaid valgusjaotuskõveraid.Sümmeetrilisest kõverast joonistatakse tavaliselt üks pool.Valgustugevus märgitakse sageli telg-(suurima) valgustugevuse suhtelistes ühikutes
Optika on füüsika osa, mis uurib kõiki valgusega seotud nähtusi. Optika jaguneb: Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Geomeetriline optika- uurib valguse levimise seadusi. Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurga eeldusel, et valgusallikas on küllalt punktikujuline ja väike võrreldes kaugusega vaatlejast või valgustatavast pinnast Mida iseloomustab pinna valgustatus? (tähis ja ühik ka) E (lx) (luks) Pinnavalgustatus iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga. Millest sõltub pinna valgustatus?(valem ja tähiste selgitused ka) E= Icos / r E- pinna valgustatus I- valgustugevus cos - valguse langevus nurk
ülemiste kappide aluseid. q Köök ei tohiks olla ülevalgustatud ega ka mitte valgustitega üle disainitud. q Valgus peab olema nii tugev, et selle valgel oleks mugav toimetada. q Valguse tugevus sõltub palju köögi värvivalikust ja mööblist. Kui seinad on heledad mööbel läikiv ja tehnika roostevabasest terasest, peegeldub valgus pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.
võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses pupiil muutub suuremaks , ereda valguses väiksemaks .Lääts koondab valgust niiet vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John
toiteblokid). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 800016 000 tundi. Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult. Säästulambid Säästulambid on E-27 või E-14 sokliga kompaktlambid võimsusega 332 W. Lambi nimetus tuleneb umbes viiekordsest valgusviljakusest ja kaheksakordsest elueast hõõglambiga võrreldes. Säästulambi võib keerata hõõglampvalgustisse. Erilambid
1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4? steradiaani. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkusega vahemikus 380...700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm
suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa. Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki, mille pindla võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning
Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Töö ülesanne:
ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmetalne · metalne läige Murdepinnal võib olla · rasvaläige · vahaläige läige puudub - pind on matt
0 volti. nagu ühele halogeemlambile leida aga oh imet, Osrami kohane. maaletooja laost leiti mulle nii Testi tulemused näitavad, et MÕNED KIIRED 6W kui ka pika tohlamise tegelikult oleks küll. Môôtsin KOMMENTAARID Kustkohast neid pisikesi peale 21W lambike. See 21W valgusvoo tugevust samade Et siis sedaviisi... kummaline halogeene saab ? Hea küsimus on suure tôenäosusega ainuke vahenditega kui H4 lampidel on eelkôige see, et 21W tüüdake poepidajaid kuni omalaadne siinpool Soome eelmises testis. Valgusmôôdik halogeenlamp on 55-vatisest nad vaevuvad neid endale lahte J Vat nii elame... asetses valgusallikale lähemal, nii vähe nôrgem elektrilise müüki vôtma.
TÖÖRUUMIDE TEHISVALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Mida ja kuidas iseloomustab antud töös p. 4.2. tehtud graafik? Iseloomustab valgustiheduse sõltuvust valgusallika kõrgusest (mida lähedamalt valgusallikat mõõta, seda suurem on valgustustihedus). 2. Millest lähtudes valisite valgustustiheduse normi? Põhjendus. Sest laborites ja õppetöökojades peab olema valgustus 500 lx. 3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel? Ruumi põranda pindala, valgustite arv, valgusti tüüp (aga see vastus on ka järelsuses) ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? Võib elektri löögi saada 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseade takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu
Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg / Neeldumine = neeld / Läbimine, = läb / 22. Valgusjaotuskõver- iseloomustab valgustugevuse jaotumist ruumis. kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon. Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv. Valgustustihedus lx, E. 23
79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgustugevus I Vaatame punktvalgusallikast lähtuvat kiirgusvoogu. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Kui I ei sõltu suunast, nimetatakse valgusallikat isotroopseks. Punktvalgusallika korral. Valgustugevuse ühik on: 2) Valgusvoog. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. 3) Valgustatus. On pinnale langeva valgusvoo iseloomustamiseks. Heledus B Heledus iseloomustab kiirgavat pinda (ka peegeldumisel) antud vaatesuunas. Heledus on antud vaatesuunas pinnaühikult paistev valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei
Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine).
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks.
Mida pikem on pirni eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osa säästulampide ja LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates. 3.5. MIDA JÄLGIDA LAMPIDE OSTMISEL Valgusvoog on valgushulk, mida lamp tekitab. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Tuleb veel jälgida ka lambi energia tõhusust, mis on välja toodud lisas pilt nr. 4 Lampide valguse värvustemperatuuri mõõdetakse kelvinites (K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Sooja valgust eelistatakse elu-, külma valgust tööruumides. 3.6. LUBATUD LÜLITUSTE ARV See näitaja puudutab ainult säästulampe. Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda
Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad
Valgusvoog =Kmint(de / d)*V()d, [lm]. Kus de / d on arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust. Mootori soojenemise arvutamiseks on vaja teada ligikaudset kiirgusvoo spektraal tihedus, V() suhteline spektraalne valgusefektiivsus päevasel nägemisel, Km mootori mõõtmeid. Seejärel arvutatakse valitud mootori ületemperatuur konkreetse koormusdiagrammi maksimaalne valguslik efektiivsus. Valgusviljakus valgusallika valgusvoo ja tarbitava võimsuse jagatis /P jaoks. Kui ületemperatuur ei vasta normidele, siis korratakse arvutust ühe astme võrra võimsama mootori [lm/W]. Valguskiirgavus mingilt pinnaelemendilt kiirguva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga M=d/dA jaoks. Lähenduslik meetod on tülikas, kuna mootor soojeneb alles pärast mitme tsükli möödumist. Praktikas [lm/m2]. Valgushulk valgusvoo ja valgustuskestuse korrutis Q= int(d)dt [lm*s] . Valgustugevus on antud
suurendust s saab arvutada järgmiselt: s= 9) Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses. Kujutis on vähendatud, samapidine ja näiv. Läätsi kasutatakse: prillid, mikroskoop, teleskoop, deaprojektor, spektroskoop. 10) Sfäärilised peeglid ja nende kasutamine. Kiirte käigud + valemid. ... nim. peegeldavad sfääri osa. On kumerpeeglid ja nõguspeeglid. Nõguspeeglid. Kui fookuses paikned hästi väike valgusallikas, siis pärast peegeldumist peeglis me saame peaaegu paralleelse valgusvoo. Sellisel põhimõttel töötab prozektor. Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis: a > 2f Kujutis on tegelik, ümberpööratud, vähendatud. a, k ja f´i vahel kehtib samuti järgm. seos: f < a < 2f Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tegelik. a < f Kujutis on näiv, samapidine ja suurendatud. Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis. Kujutis on näiv, samapidine ja alati vähendatud. Sfääriliste peeglite kasutamine. 1) reflektorteleskoop 1675- Newton
Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast. Anturi tööpõhimõte seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine
12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused
energia klassi. Aiakamina valgustus läheb maksma 4,57 . Kokkuvõte Kogu valgustus läheb maksma 102,37 . Ma loodan, et mu sõber jääb selle valikuga rahule. Enamus lambid kuuluvad A energiaklassi, mõned ka B energiaklassi. Selle järgi võib öelda, et energiakulu on väikene ja need lambid tasuvad ennast ära, kuna nende eluiga on mitu aastat. Põhjus miks ma valisin enamusse kohtadesse säästulambid seisneb selles, et : · Võrreldes tavaliste hõõglampidega sama valgusvoo tekitamiseks 65-80% vähem energiat. · Pikk tööiga · Suur tõhusus Kuna sõbral on õues halogeenprozektorid, siis tuli valida halogeenpirnid. Õuevalgustite energiaklass on küll C, aga need ei põle koguaeg, niiet tasuvad ära ikkagi. Pirnide valimisel lähtusin nendest punktidest : · Valgusti kasutusaeg · Kui tugevat valgust on vaja · Keerme suurus · Lubatud lülituste arv · Pirni eluiga · Kas soe või külm valgustada
Mineraalid Maakoore 3 levinumat elementi- hapnik (46,6%), räni (27,7%) ja alumiinium (8,1%). Mineraal on loodusliku tekkega iseloomuliku keemilise koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Erineva keemilise koostise, kuid ühesuguse struktuuriga mineraale nimetatakse isomorfseteks. Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks. Mineraali värvus on põhjustatud mineraali läbinud või sellelt peedeldunud valgusvoo spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest. Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. (teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e
Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. · Sarvkest katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Valguskiired tungivad sellest läbi. 0 · Vikerkest ehk iiris paikneb silmamuna soonkesta eesotsas. Sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. · Silmaava ehk pupill reguleerib valgusvoo tugevust. · Lääts koondab valgust, et vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis. · Võrkkest seal asuvad valgustundlikud rakud(kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. · Kollatähn valguse suhtes kõige tundlikum võrkkesta keskkosa. Seal on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas
Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate värvustega puit (must, roheline, punane). Seepärast need puuliigid on kõrgelt hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete ja muusikariistade valmistamisel. Puiduliigi määramisel värvuse järgi kasutatakse selleks spetsiaalselt valmistatud värvuse atlaseid, milledesse
Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust. Ruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Valgustus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunud. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest. 8. Elektriohutuse nõuded mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile
peab aitama tööprotsessid ohutult lõpetada, ohutult hoonest või ruumist lahkuda ning päästjatel või remondimeestel oma tööd teha. jaguneb: evakuatsiooniteede hädavalgustuseks, evakuatsioonimärkide valgustamiseks, avatud ala paanikavältimisvalgustuseks, riskialavalgustuseks. Valgustitena kasutatakse põhiliselt hõõglampe ja päevavalguslampe Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 9 Hõõglamp Põleb kiiresti läbi sest mõnes kohas on hõõgniit paratamatult pisut peenem, aga sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka
laineid. Elektromagnetvõnkumiste lainepikkus võib ulatuda millimeetri murdosast mõnesaja ja koguni mõne tuhande meetrini. Inimese silm tajub nendest lainetest väga väikese vahemiku, ligikaudu 380...780 nanomeetrit (1nm = 10 -9 m), mida nimetatakse elektromagnetvõnkumise spektri optiliseks piirkonnaks. Kiirgusvõimsust, mida hinnatakse inimese silmale toimiva valgus- aistingu järgi, nimetatakse valgusvooks. Tähega tähistatava valgusvoo mõõtühik on luumen (lm). Näiteks hariliku steariinküünla valgusvoog on 10...15 luumenit, 25 W elektrihõõglambi valgusvoog pingel 220 V on umbes 200 lm. Valgusvoog on seda suurem, mida suurem on valgus- allika elektriline võimsus. Valgusallika valgusviljakus näitab, mitu luumenit valgusvoogu kiirgab valgusallikas oma elektrilise võimsuse iga vati kohta. Et silma valgustundlikkus sõltub ka valguse värvist (laine- 26
3. Valgete valgusdioodide valguse kvaliteet on võrreldav kõrgrõhugaaslahenduslampide ja luminestsentslampide valguskvaliteediga. 4. Oluliselt on kasvanud valgusdioodide kasulik kasutusaeg traditsiooniliste valgusallikatega võrreldes. Selle tulemusena vähenevad vahetus- ja teeninduskulud. Näiteks halogeenlampe tuleb vahetada 1220 korda sagedamini kui valgusdioodlampe. 5. Erinevalt traditsioonilistest valgusallikatest võib valgusdioode kasutada isegi pärast valgusvoo olulist vähenemist. Seejuures lähevad nad väga harva täielikult rivist välja. 6. Valgusdioodid ei tekita infrapunakiirgust, neid võib paigaldada termotundlikesse piirkondadesse, inimeste ja materjalide lähedusse, samuti sinna, kuhu traditsiooniliste valgusallikate paigaldamine võib olla ohtlik. 7. Erinevalt luminestsentslampidest ei kiirga valgusdioodid kahjulikku ultraviolettkiirgust, mis
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
Ik ~ fii Suur osa kvantide energiast läheb valgust neelava aine soojendamiseks ja ainult väike osa fotoelektronidele. Peale käsitletud välisfotoefekti on olemas ka sisefotoefekt, mida täheldatakse dielektrikutes ja pooljuhtides. Siin toimub elektronide ümberpaiknemine valentsitsoonist juhtivustsooni. Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn. fototakistite töötamise põhimõte.Moodustuvate laengukandjate arv on võrdeline langeva valgusvoo suurusega.Fototakisteid kasutatakse fotomeetrias ning paljudes automaatika skeemides. Mõnikümmend järjestikku lülitatud räni pn siiret moodustavad juba nn.päikesepatarei. Fotoefekti selgitamine kvantteoorias- Tuginedes Max Planci poolt viis aastat varem loodud kvantteooriale, pidas Einstein valgusele korpurskulaarseks nähtuseks: valgus saab neelduda või kiirata kindlate diskreetsete väärtuste (kvantide) kaupa. Einstein oletas, et valgust kandev osake
Asulates kasutatakse valgustust põhiliselt tänavavalgustusena, arhitektuurse-kunstilise valgustusena, reklaamvalgustusena, signaal-ja turvavalgustusena. Valgustus on vajalik mugavaks ning ohutuks liiklemiseks asulates pimedal ajal. Kavandamisel lähtutakse eelkõige tehnilistest aspektidest: valgustatud peavad olema kõik kasutatud teed asulais ja haljasaladel, sissepääsud hoonetese, platsid, terminaalide ümbrused, parklad, sisehoovid jm. Plaanimisel on põhiliseks teguriks valgusvoo hulk pinnaühikule. Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose idee väljendub läbi üldtuntud sümbolite, zanriplastikaks toeste loomisel on kasutatud kinlat
mõõdetakse väga kiirete loendurite abil.kombineeritud meetod, kus ligikaudsel reziimil kasutatakse imuplsimeetodit ja täpsel reziimil faasimeetodit.Faaskaugusmõõturi tööpõhimõte-Elektromagnetlained kujutavad endast ruumis levivaid elektri ja magnetväljade perioodilisi harmoonilisi võnkeid.Võnkumist iseloomustavad kolm parameetrit: amplituud, sagedus ja algfaas.Impulss-valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon- valguskaugusmõõturite hulka, kus mõõtühikuks on moduleeritud valgusvoo lainepikkus või ajaintervall valgusimpulsside vahel. Suure intensiivsusega valguskiirgus toimib lühikeste impulssidena, mille kulgemisaega kiirgurist peegeldini ja tagasi mõõdetakse kiirarvesti või mingi teise seadme abil ehk järgneva ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine- kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest
abil.kombineeritud meetod, kus ligikaudsel reziimil kasutatakse imuplsimeetodit ja täpsel reziimil faasimeetodit.Faaskaugusmõõturi tööpõhimõte-Elektromagnetlained kujutavad endast ruumis levivaid elektri ja magnetväljade perioodilisi harmoonilisi võnkeid.Võnkumist iseloomustavad kolm parameetrit: amplituud, sagedus ja algfaas.Impulss- valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon-valguskaugusmõõturite hulka, kus mõõtühikuks on moduleeritud valgusvoo lainepikkus või ajaintervall valgusimpulsside vahel. Suure intensiivsusega valguskiirgus toimib lühikeste impulssidena, mille kulgemisaega kiirgurist peegeldini ja tagasi mõõdetakse kiirarvesti või mingi teise seadme abil ehk järgneva ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine-kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil
valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa – silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest mõõtmiseks välja eraldada just see vahemik, tuleb kasutada silma tundlikkuse kõverat imiteerivat valgusfiltrit. Valgustustihedust kujutab endast mingile pinnale jõudva valgusvoo hulka. Valgustustihedus on kogu valgusvoo ja pinna suuruse suhe (A) E=F/A 27. Märgade kohalike orgaaniliste soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, linaluu, turvas) väljakuivamine hästi ventileeritud pööningu lael auruisolatsiooni olemasolul ja ilma auruisolatsioonita osas Lagede soojustamine lautades (niiskusesisaldus) põhk 13…23 % linaluu 8…15 % Keskmine saepuru 14 % linaluu 12 %
o Pimevool Ip valgustamata fototakistit läbiv vool suurimal lubatud pingel o Valgusvool Iv nimetatakse voolu mis läbib fototakistit suurima lubatud pinge korral valgustustihedusel 200lux o Fotovool Fv valgus ja pimevoolu vahe Iv Ip. o Nähtava valguse tundlikus eritundlikus Knv väljendab fotovoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo, ja temale rakendatud pinge korrutisse. o Aja kontstant on aeg, mille vältel 200luxilise valgustustiheduse sisse või väljalülitamisel valgusvoog vastavalt suureneb või väheneb 63% võrra. Trafod Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muutmiseks jääval sagedusel. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni seadusel. Lihsamal juhul koosneb
kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus · Valgustihedus vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe E=/S (lx=lm/m²) Valguse ühtlus suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk Valguse heledus määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad · Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7
2.piirata vibratsiooniga kokkupuute kestvust ja intensiivsust 3.muuta töökohtade paigutust ja kujundust 4.töötaja juhendamine ja teavitamine riskidest 5.vibratsiooni vähendavate abivahendite kasutamine 46. Valgustuse põhilised mõisted valgusvoog-energiahulk, mis läbib ajaühikus mingit pinda valgustugevus-valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas, ühes steradiaanis valgustatus-on pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe heledus-valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt 47. Valgustuse soovitused -valgustus peab olema küllaldane ja vastame tehtava töö iseloomule -valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust
kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus – Valgustihedus – vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe – E=Φ/S (lx=lm/m²)Φ/S (lx=Φ/S (lx=lm/m²)lm/m²) Valguse ühtlus – suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel – Umin=Φ/S (lx=lm/m²) Emin/Ekesk Valguse heledus – määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust
(lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest mõõtmiseks välja eraldada just see vahemik, tuleb kasutada silma tundlikkuse kõverat imiteerivat valgusfiltrit. Valgustustihedust kujutab endast mingile pinnale jõudva valgusvoo hulka. Valgustustihedus on kogu valgusvoo ja pinna suuruse suhe (A)E = F / A 27. Märgade kohalike orgaaniliste soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, linaluu, turvas) väljakuivamine hästi ventileeritud pööningu lael auruisolatsiooni olemasolul ja ilma auruisolatsioonita osas Lagede soojustamine lautades (niiskusesisaldus) · põhk 13...23 % · linaluu 8...15 % Keskmine · saepuru 14 % · linaluu 12 %
elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika
Plaati valgustati. (Kasutati ultravioletkiirgust). Sellel aja mõõteriist näitas voolu olemasolu. Toimus fotoefekt. Fotoefekt on kvantnähtus: et elektron ainest väljuks, peab ta neelama footoni. Footoni energia hf läheb täielikult üle elektronile. Kui vahetada vooluallika poolused (+ ), siis fotoefekti ei ilmne. Seega valguse toimel vabaneb ainult negatiivsed laengud (elektronid). 35 Kui muutumatu valgusvoo valgus A korral suurendada aegapidi vooluallika pinget, siis fotovoolu tugevus esialgu kasvab, kuid seejärel enam ei muutu P s.t. lakkab pinges sõltumast. Muutumatu valgusvoo tekitatud V suurimat fotovoolu tugevust nimetatakse küllastusvooluks. Küllastusvool tekib nendel pingetel, mille puhul kõik valgusvoo poolt plaadist väljalöödud elertronid jõuavad võrele.
ProDiags 5.4. Rooliratta pöördenurga andur: Joonisel on kujutatud Citroeni optilist andurit, mille tööpõhimõte seisneb fotodioodi omadusel valguse toimel avaneda. Led-diood on valgusallikas ja ketas katkestab valgusvoo. Kui ketta avad satuvad Led-dioodi ja fotodioodiga ühele joonele, muutub fotodiood juhtivaks ja maandab juhtploki signaaliklemmid (pinge langeb 1.5V). Andurisse on paigaldatud kaks paari dioode ja avad
lõikudes mingi kinnise joone moodustava koonusega piiritletud ruumi osa. Seejuures pole üldse oluline, millise kujuga tüki sfääri pinnast koonuse põhi moodustab. Valgustugevus On ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem: I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). d on ruuminurka d kiiratud valgusvoog. Üldiselt sõltub valgustugevus suunast. Kui aga ei sõltu suunast, siis nimetatakse valgusallikat isotroopseks. Valgustatus Pinnale langeva valgusvoo tekitatud valguse tugevus. Valgustatus näitab, mil määral mingi pind on valgustatud ning võrdub valgusvoo ja valgustatava pindala suhtega. Ühik on luks (lx). Valgustustihedus on 1 lx, kui valgusvoog 1 lm jaotub ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
