leida oma eesmärkide saavutamiseks lahendusi. K24A3 mootorit paigaldati Honda Accordile aastavahemikus 2003-2007, seega algupäraselt on loodud kesklassi pereautole. Antud mootori suurim tehnoloogiline erinevus varasema põlvkonnaga on i-VTEC kasutamine. Kui Honda varasemate põlvkonna mootoritel oli varieeritav klapi juhtmehhanism, mis kandis nime VTEC, siis uuem i-VTEC puhul on lisaks varieeritava klapi juhtmehhanismile ka nukkvõlli regulaator, millega saab muuta sisselaske nukkvõlli asendit väntvõlli suhtes. Tegemist senini Honda kõige suurema kubatuuriga reas neljasilindrilise mootoriga.[2] K24A3 mootori põhi parameetrid[2]: töömaht 2,354 cm3, silindri läbimõõt 87mm, kolvi käik 99 mm, surveaste 10,5:1, maksimaalne võimsus 189hp (140kW) @6800 p/min,
Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne.
Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täielikumat põlemist ja ei vähenda ainult saastatust vaid ka võimaldab küttesegu suhe saab 1:14 pealt madaldada 1:25 peale ja ilma võimsuse langemiseta!
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme
II-II 63,10 mm 63,35 mm 0,25 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,25 mm - 5. Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 62,95 mm 63,05 mm 0,10 mm II-II 63,05 mm 63,00 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,10 mm 0,05 mm - 7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm 8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm
energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab
(Pildil asi selgem…) 3. Kui suur on heitgaaside maksimaalne temperatuur väljalaskesüsteemis (suurusjärk)? 680u 4. Milline mootori parameeter mõjutab heitgaaside temperatuuri kõige rohkem? Mootori koormus ja pöörded 5. Miks on väljalaskesüsteemi juures heitgaaside temperatuur üks olulisemaid parameetreid? 6. Kui mootorile tuleb arvutada väljalaskekollektori primaartorude pikkused, siis mida peab selle juures arvestama (ka sisselaske primaartorude juures)? Kõikide silindrite primaartorud peavad olema ühepikkused. 7. Müra summutamiseks kasutatakse ühe lihtsama versioonina resonaatorit. Selgitaga lihtsa otseläbimisega summuti tööpõhimõtet! Läbiva torusse puuritud augud. Mille ûmber metaalkest vildiga. Ja viimane summutab heli. 8. Miks kasutatakse summutite täitmisel klaasvilla vms. materjali (kuumuskindlat)? sest heitgaasi temp on vägakõra ja läheks põlema 9
Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti
a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse
See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselaske kollektoris või otse põlemiskambris. Viimast varianti nimetatakse otsesissepritse süsteemiks. Teised on siis vastavalt mono- e. punktsissepritse (üks pihusti kõigile silindritele) ja hargsissepritse (iga silindri kohta eraldi pihusti). Pritsesüsteemid, kus üks või kaks pihustit pihustasid kütuse gaasiklapi peale olid oma aja kohta head ja odavad. Nad olid karburaatoritest palju kiirema reageerimisega ja täpsema doseerimisega.
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tih...
Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud. Väntmehhanismi liikuvad detailid on: Kolvikepsugrupp Kolb- võtta vastu silindris töötakti gaasirõhk ja anda see sõrme ja kepsu kaudu väntvõllile ning sooritada abitaktid.Kolvipeas on sissetöödeldud sooned kus paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest. Kompressiooni(surve)rõngas tihendab silindri ja kolvi vahelist lõtku ja õlirõngas võtab
Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas ...
ei ole ainus valdkond, kus seda kasutatakse. 4 1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude
Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku. Kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu, algab töötakt, kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna ning algab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid mille väljavoolamine jätkub veel ka kolvi üles liikumisel seni, kuni kolb suleb oma ülemise servaga väljalaske akna. Ü.S.S ülemine surnud seis 6 A.S.S alumine surnud seis
Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse tekitab, enda järel väntvõllipoolses osas hõrenduse. Teatud kolvi asendi korral avab kolvi alumine serv silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks. Samal ajal surutakse kolvi ees olev küttesegu kokku. Kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu, algab töötakt, kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna ning algab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga silindris oleva väljalaskeakna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid mille väljavoolamine jätkub veel ka kolvi üles liikumisel seni, kuni kolb suleb oma ülemise servaga väljalaske akna. Ü.S.S ülemine surnud seis 4 A.S.S alumine surnud seis
sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa; 3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja ); 4) ottomootoris on kvantitatiivne segumoodustamine prevaleeriv ja seetõttu peab sisselaskekollektoris paiknema mahtu reguleeriv seguklapp. Sissepritsesüsteemide kasutamise eelised ja puudused Sissepritsesüsteemide eelised 1) suureneb sisselaske kanalite läbimõõt, seetõttu väheneb ja kasvab; 2) kaob karburaatori jäätumise probleem, seega puudub sisselasketorustiku eelsoojendamise vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega;
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
juhtida väljastpoolt õhku läheduses protsessori, mis on tavaliselt suurim soojusallikas. Standard juhul on 80 mm, 92 mm või 120 mm ulatuses kummalgi pool. Nagu juhul fans on sageli kõige kergesti nähtaval kujul jahutus arvutis, dekoratiivsed fannid on laialdaselt saadaval ja võib põleda koos LEDiga, mis on valmistatud UVreaktiivsest plastmassist ning kaetud dekoratiivsete katetega. Õhufiltrid kasutatakse sageli üle sisselaske avades, et vältida tolmu sattumist. Videokaarti ventilaator Kasutatakse graafika protsessori või videokaarti mälu jahutamiseks. Need ventilaatorid ei vaja vanemate kaartide tõttu madal võimsuskadu, kuid kõige kaasaegsema graafika kaarte, eriti mõeldud 3D graafika ja mängu, vaja oma pühendunud jahutusventilaatorit. Mõned suurema võimsusega kaardid tootavad rohkem soojust kui CPU, seega efektiivne jahutus on eriti oluline.
Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt – lisati konventsioonile 2. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? 3. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. 1)Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava
produces 1118 c,c Component check sequence : Electrical connections engine battery : elektriühendused motor /aku Pre-heating system Eelsoojenduse süsteem Engine mechanical condition Mootori mehaaniline olukord Air and fuel system õhu ja kütuse süsteem Fuel level in tank low kütuse tase on bensiinipaagis Condition of fuel/fuel filter / fuel pipes kütuse , filtrate ja torude korrasolek Air filter/intake system blockage : õhufiltri ja sisselaske süsteemi puhtus Access diagnostic trouble codes juurdepääs veakoodidele Glow plug control module süüteküünla korrasolek Engine coolant temperature (ECT) sensor jahutusvedeliku andur Injectors pihustid Exhaust gas recirculation (EGR) solenoid egri electromagnet Exhaust gas recirculation (egr) cooler bypass valve egri jahutusklapp Exhaust gas recirculation (egr) valve mechanical VÄLJALASKE GAASIDE TSIRKULATSIOONI KLAPP
Tegemist võib olla kolmanda ventilaatori külje-või ülaosa puhul juhtida väljastpoolt õhku läheduses protsessori, mis on tavaliselt suurim soojusallikas. Standard juhul on 80 mm, 92 mm või 120 mm ulatuses kummalgi pool. Nagu juhul fans on sageli kõige kergesti nähtaval kujul jahutus arvutis, dekoratiivsed fannid on laialdaselt saadaval ja võib põleda koos LED-iga, mis on valmistatud UV-reaktiivsest plastmassist ning kaetud dekoratiivsete katetega. Õhufiltrid kasutatakse sageli üle sisselaske avades, et vältida tolmu sattumist. Videokaarti ventilaator Kasutatakse graafika protsessori või videokaarti mälu jahutamiseks. Need ventilaatorid ei vaja vanemate kaartide tõttu madal võimsuskadu, kuid kõige kaasaegsema graafika kaarte, eriti mõeldud 3D graafika ja mängu, vaja oma pühendunud jahutusventilaatorit. Mõned suurema võimsusega kaardid tootavad rohkem soojust kui CPU, seega efektiivne jahutus on eriti oluline.
lange kompressiooni ajal. Enamik turbolaadureid on 65%-75% kasuteguriga, ilma et temperatuur muutuks. Mõned üksikud laadurid omavad ka kõrgemat protsenti, kuid taolised turbod töötavad hästi vaid kitsas pööretevahemikus. Üldiselt pole enamikel turbolaaduritel head kasuteguri haripunkti, aga nad omavad head keskmist kasutegurit ja sobituvad hästi mootoriga, mis töötab laial pööreteskaalal. Rõhu suhtarv, tegur, koefitsient ( Pressure Ratio) See on sisselaske rõhk võrrelduna kompressori väljalaske .rõhuga. Üheastmeliste turbode puhul on sisselaske rõhk tavaliselt võrde atmosfääri rõhuga (14,7 psi), ning väljalaske rõhk atmosfääri rõhk + kompressoris tõstetud rõhk. Rohkem kui ühe turbo korral (Bi-turbo) on sisselaske rõhuks eelmise turbo väljalaskerõhk + atmosfääri rõhk ning väljalaske rõhuks on teise turbo sisselaskerõhk + teise turbo poolt tõstetud rõhk. Tiheduse suhtarv, tegur, koefitsient ( Density Ratio)
Sidurivedrusi on erineva suuruse, paksuse ja värviga. Kuidas 2 taktilise mopeedi mootor töötab. Küünla plahvatuse hetkel, on silindris olev kütus ja õhk kokku surutud. Ja kui küünal annab sädeme, siis segu plahvatab. Plahvatus surub kolvi allapoole liikuma. Kui kolv allapoole liigub, surutakse kütuse ja õhu segu karterisse kokku. Kui kolv liigub keskasendisse, on väljalaske aken vaba. Silindris olev surve surutakse summuti kaudu silindrist välja. Kui kolv jälle liigub, avaneb sisselaske kanal, kolvi liikumine tekitab kütuse ja õhu segule surve. Selletõttu surutakse uus segu uuesti silindrisse, surudes allesjäänud gaasid summutist välja ja täites silindri uue kütteseguga. Nüüd hakab kolv liikuma uuesti küünla poole, et tekitada uus survelöök. Kui kütuse ja õhu segu on jälle kokku surutud, on tekitatud karterisse vaakum. See vaakum avab klapid ja imeb karburaatorist õhu,kütuse ja õli. Kui kolv hakab oma lööki lõpetama,
pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse. Rootorkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse õli ja tsentrifugaal jõu toimel. Kompressori otsa kaanes surve poolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse. Spiraal kompressor
Tööoperatsiooni ja hoiatuse kuvamine, nt kuum õli praadimise ajal/ Ohutustemperatuuri piirang/ Kõrbenud jäätmete sahtel/ Patenteeritud sisetemperatuuti mõõdiku hoidja/ Serveerimisuks eestpoolse ligipääsuga/ USB ühendus/ sujuv 7 hügieeniline nõgu kumerate nurkadega/ Küpsetuspann elektrilise kallutusega/ Integraalse vee sisselaske ümbris/ Teenuse diagnostika süsteem teatesõnumi automaatse kuvamisega 7. VASTAVUSMÄRGID, HINNANGUD JA SEADISTUS Elektriline ohutus: IEC CB sertifikaat/ Joogivee ohutus: SVGW/ VDE- heakskiidetud järelvaataja juhtimisel/ IPX5 veesurve kaitse/ Maksimaalne temperatuur panni pooltel 70°C/ Võimalik seadistada ka ilma põrandatrapita/ Kõrg-reguleeritavad seadmete jalad 150 kuni 175 mm/ Kõik VarioCooking Centeri seadmed ühilduvad teineteisega
17 2.8 Kompressor Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s.t antakse talle soojuse neelamise võime, mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte Kolbkompressoril on mitu silindrit, igaühes teevad kolvid kordamööda sisselaske- ja survekäike. Sisselaske ajal imeb kolb külmutusainet (-- 5 °C, 2 bar) alamrõhupoolelt silindrisse. Survekäigul surub kolb külmutusaine kokku ning temperatuur ja rõhk tõusevad -- u (60...70) °C-ni ja u 12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab,
2.8 Kompressor Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s.t antakse talle soojuse neelamise võime, mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte Kolbkompressoril on mitu silindrit, igaühes teevad kolvid kordamööda sisselaske- ja survekäike. Sisselaske ajal imeb kolb külmutusainet (-- 5 °C, 2 bar) alamrõhupoolelt silindrisse. Survekäigul surub kolb külmutusaine kokku ning temperatuur ja rõhk tõusevad -- u (60...70) °C-ni ja u 12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab,
Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Rõhk- rõhu reguleerimine Selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks on nii sisselaske kui väljalaske peale eraldi klapid, mis hoiavad ära ülesurvestumise. Ülejäägiklapp (Wastegate) - Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna. Klapp vajab avanemiseks rõhku. Klapi rõhuga varustamiseks peab olema kusagil lisarõhu laialivalgumine,mis muudab võimalikuks lisarõhu kontrollimise. Seda kõike vähendades või tõstes klapile avaldatavat rõhku. Lisarõhu kontrollimine
19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
seda on alumine osa ja ta ulatub kuni ülemise rõnga tsentrini ja seda tehakse selleks, et vältida hülsi kulumisel tekkivat ranti, mis võib viia kolvirõnga purunemiseni silindrihülsid valmistatakse malmist, harva ka terasest malmhülsid on vibratsiooni kindlamad 2 tak SPM SILINDRIHÜLSID ● hülsi keskosas on läbipuheaknad (sisselaskeaknad) ja kontuur läbi – puhe korall on silindrihülsil sisselaske – ja väljalaskeaknad akende kohalt on silindrihülsid paksendatud jahutussärk paikneb tavaliselt ülevalpool aknaid ( on ka mootoreid milledel jahutussärk on ka allpool aknaid) akende pool tihendatakse vaskrõngas tihenditega ja veepoolt tinendatakse kummirõngas tihenditega jahutusvedelik juhitakse alumisest osast ulemisse ossa väljalaske – akende vahele puuritud avade kaudu
Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna Ratas blokeerub rõhu vähendamine Selleks avatakse väljalaskeklapp ja käivitatakse hüdropump
Lämmastikühendid tekivad lämmastiku ja hapniku ühinemisest põlemisprotsessis kõrgete temperatuuride (2000C ja rohkem) toimel, kusjuures lämmastikühendite hulga sõltuvus temperatuurist on kuupfunktsioonis: temperatuuri alandamine x korda vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus
Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised.Käsitsi käitatavad: Võll ja trossajamid, Mehhaanilised: Hüdraulised,neumaatilised,elektrilised. PUMBAD -Kasutatakse laevasüsteemides vedelike teisaldamiseks 1)Kolbpump-pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis.Pumba survepoolses osas läbib vedelik õhupaagi mille ülessanne on ühtlustada väljavoolava vee survet.Pumba eelised:kolvpumbad annavad vedelikule suure surve,neid pole vaja enne vedelikuga käivitamist täita ja nad on töökindlad
(Freeze Frame). Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi. Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused. Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik). -mootori arvutuslik koormus. -mootori pöörlemissagedus. -kütuse koguse muutmine. -sõidukiirus. -jahutusvedeliku temp. -rõhk sisselaske kollektoris. -sooritatud reguleerimised. Üldjuhul on autost võimalik saada palju rohke infot kui parameetreid. Etapp 3 Heitgaaside rikkekoodid. Selles etapis on võimalik teha väljavõte nendest salvestunud rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaallambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see
läbimõõduga torni abil. 17 Joonis nr.10 Värvitud tagasild 18 15. Õli taseme kontrollimine differentsiaalis Õli tase differentasiaalis kontrollitakse õlikorgi välja keeramise teel differentsiaali korpuse küljest. Õli tase peab olema õlikorgi tasemel. Air vent plug- õhutusava Oil filler- Õli sisselaske ava Joonis nr.11 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis Õli vahetamine differentsiaalis toimub enam vahem sama moodi kui kontrolliminegi. Õli välja laskmiseks kasutatakse differentsiaali korpuse all olevat korki mis keeratakse ära ja lastakse õli välja.
parameetreid (Freeze Frame). Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi. Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused. Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik). -mootori arvutuslik koormus. -mootori pöörlemissagedus. -kütuse koguse muutmine. -sõidukiirus. -jahutusvedeliku temp. -rõhk sisselaske kollektoris. -sooritatud reguleeringud. Üldjuhul on autost võimalik saada palju rohke infot kui parameetreid. Etapp 3 Heitgaaside rikkekoodid. Selles etapis on võimalik teha väljavõte nendest salvestunud rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaalambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike
tüüpi diabeedi inimesel vanaadium sisaldavad verelibled (või coelomic rakke) on langetas ka nende üld-ja LDL ("halva") kolesterooli taset. Ascidiacea (mere pritsed) 1911 kui see on Kuid kasutatud doos nendes uuringutes olid palju kõrgem hädavajalik, et ascidians ja mantelloomade , nagu kui on lubatud ülemise sisselaske tase (UL) ja teadlased ei vanabins (vanaadiumi chromagen valgud). tea, kas võttes vanaadiumi neil tasanditel on ohutu - või Vanaadiumi sisaldus veres on enam kui 100 korda kas see tegelikult toimib. Muud uuringud näitavad, et suurem kui kontsentratsioon vanaadiumi on merevee vanaadiumist ei ole kasu veresuhkru tasemele. ümber
Selleks, et rohkem põlevaid gaase saada, 7 tuleb silindrisse saada võimalikult palju kütust ning õhku, mis sisaldab hapnikku, ilma milleta põlemine võimalik pole. Väga umbkaudselt võib öelda, et 1 kg bensiini põletamiseks läheb 14 kg õhku. Selgub, et tehniliselt on kütust suhteliselt lihtne aina juurde kallata, kuid piirav faktor on just mootori võime läbi õhufiltri ja muu sisselaske üks korralik silindritäis õhku sisse tõmmata ning tavaliselt ei suudagi silinder sisselasketakti vältel kogu oma töömahtu õhuga täita. Mida suurem see töömaht on ja mida suurema osa sellest mootor õhuga täita suudab, seda suuremat võimsust saab ta arendada. Mootorijupid, mis pole otseselt seotud õhu ja kütuse sissehingamise, süütamisega ja väljapumpamisega, peavad tagama vaid selle, et kogu tekitatav võimsus ülejäänud juppe ära
tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti)
Hammasratas pump See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada 1) Kahe hammasrattalised pumbad 2) Mitme hammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab
· teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab reostuse endasse 21. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Skimmer. 22. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Imevad seadmed - koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Künnisskimmer õli voolab üle künnise, mis vähendab kaasavõetava vee hulka.
tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
rataste töösilindritele. Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase. Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni. 7 ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine: Blokeerumisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse). Nüüd on nii siisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna. Rõhu vähendamine: Juhul kui ratta blokeerumisoht vaatamata rõhu hoidmisele endiselt suureneb, hakatakse pidurdusrõhku vähendama. Selleks avatakse väljalaskeklapp ja käivitatakse hüdropump. Pidurivedelik suundub rattasilindrist madalrõhuakusse ja rõhk rattasilindris väheneb ning ratta pöörlemissagedus suureneb.
õlemiskambrikeskeljakütusejuga on suunatudalla. Küünalasubpihustikõrval.Pritsejugaeideformee rujasüttibruttupealepihustamist. Segumoodustumiseaeg on vägalühike. See nõuabsuurtrõhku. Protsesselimineeribkütusekondenseerumisesiss elasketorus, õhuvoolusõltuvusejapiiranguväikestelkoormus tel. 47. Diiselmootori surveaste ja surveprotsessi lõpp-parameetrid · Sisemine segumoodustus · heterogeenne segu (sõltub segukorraldusest!) · rõhk sisselaske lõpus 30...55 bar · temperatuur sisselaske lõpus ...700 °C · põlemisprotsessi rõhk 80...110 bar (ülelaadimisel) näitab, mitu korda väheneb ruumala silindris, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest näitajatest: Mida suurem on mootori surveaste, seda ökonoomsem ja ka võimsam on see mootor. Samas aga nõuab suurem surveaste kvaliteetsemaid mootoriehituse- ja ka
mootori töötamise ajal. Lämmastikühendid tekivad lämmastiku ja hapniku ühinemisest põlemisprotsessis kõrgete temperatuuride (2000°C ja rohkem) toimel, kusjuures lämmastikühendite hulga sõltuvus temperatuurist on kuupfunktsioonis: temperatuuri alandamine x korda vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. BENSIINIAURUDE · BENSIINIAURUDE KOGUMISSÜSTEEM KOGUMISSÜSTEEM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
