Sa ei pea enam paroole meelde jätma! RoboForm teeb seda sinu eest ja TASUTA! Tee konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link


Rakenduselektroonika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Rakenduselektroonika #1 Rakenduselektroonika #2 Rakenduselektroonika #3 Rakenduselektroonika #4 Rakenduselektroonika #5 Rakenduselektroonika #6 Rakenduselektroonika #7 Rakenduselektroonika #8 Rakenduselektroonika #9 Rakenduselektroonika #10 Rakenduselektroonika #11 Rakenduselektroonika #12 Rakenduselektroonika #13 Rakenduselektroonika #14 Rakenduselektroonika #15 Rakenduselektroonika #16 Rakenduselektroonika #17 Rakenduselektroonika #18 Rakenduselektroonika #19 Rakenduselektroonika #20 Rakenduselektroonika #21 Rakenduselektroonika #22 Rakenduselektroonika #23 Rakenduselektroonika #24 Rakenduselektroonika #25 Rakenduselektroonika #26 Rakenduselektroonika #27 Rakenduselektroonika #28 Rakenduselektroonika #29 Rakenduselektroonika #30 Rakenduselektroonika #31 Rakenduselektroonika #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sten vau Õppematerjali autor

Lisainfo

Terve rakenduselektroonika konspekt. Üksikasjalik koos piltide, skeemide ja kraafikutega.
Konspektipikkus 32 A4 lehte.



Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormusta-kistusest.
Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit vaadelda kui regulaatorit, mis reguleerib toiteallika energia andmist tarbijale kooskõlas sisendsignaali muutustega.
Võimendite analüüsi seisukohalt vaadeldakse aga võimendusprotsessi aseskee-mide abil, kus alalispingelist toiteallikat isegi ei näidata, küll kajastuvad seal aga kõik muud elemendid, kaasaarvatud ka parasiitelemendid, mis mõjutavad signaali võimendust.
Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel. Nii liigitatakse sõltuvalt kasutata-vast võimendus- elemendist. Võimenduselemendiks saab olla element, mille väljundvool sõltud lineaarselt sisendpingest või sisendvoolust. Sellisteks elementideks on eelkõige transistorid. Sellest lähtudes on: transistorvõimendid, integraalvõimendid, elektronlamp-võimendid, magnetvõimendid jne.
Töörezhiimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja lõpp-võimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega.
Väga levinud on võimendite liigitus sõltuvalt kasutusalast ja amplituudi-sageduskarakteristiku s.o võimenduse sagedussõltuvuse kujust













a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid
Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz %u2013 20kHz, sõltuvalt kasu-tusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.1.2).

b) Alalispingevõimendid

Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendami-seks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, üle-mine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3).
Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt tem-peratuurist ja materjali valikust arendab pinget 5 50mV. Reeglina on selliste andurite sig-naalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimenda-da.
a) Ribavõimendid
Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedus-vahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.1.4) Sõltuvalt kasutusalast on see niinimetatud läbilaskeriba erinev ja ta võib olla nii madal- kui kõrgsageduspiirkonnas. Enamasti leiab selline võimendi kasutamist teatud sagedusega signaalide eraldamiseks ehk selekteerimiseks.




1.5 Väljatransistor lüliti rezhiimis

Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitire%u017Eiimis töötamiseks ka väljatransistore. Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende kasutamisel tüüriva signaali võimsus märksa väiksem kui sa-mavõimsal bipolaartransistoril.
Seni on piiranud väljatransistoride kasutamist lülitire%u017Eiimis, eriti suurte võimsuste puhul asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusre%u017Eiim, mille asemel on suure-vooluline niinimetatud takistusre%u017Eiim (joon.1.15).Selles rezhiimis käitub transistor takis-tusena ja tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja on märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust.Võime kujutleda , et lüliti rezhiimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestiku kanali takistus ja seetõttu sõltubki neelu ja lätte vaheline pinge transistori läbivast voolust Nimetatud põhjusel püütakse suurevooluliste väljatransistoride korral leida võimalusi ka-nali takistuse vähendamiseks, selleks otstarbeks kasutatakse indutseeritava kanaliga väl-jatransistore, kus on püütud tekitada võimalikult lühike voolu juhtiv kanal. Parimateks taolisteks transistorideks on D-MOSFET transistorid, mille kanali takistus võib olla 0,1 oomi ja vähem. See on eriti oluline suuremate voolude korral mitmesusgustes jõupooljuhtmuundites.
Samal eesmärgil kasutatakse ka IGBT transistore, mille sisendi omadused sarnased väljatransistori omadega, väljundi omadused aga bipolaartransistoriga. Tema kasutamisel lüliti rezhiimis töötavates seadmetes on nende kasutegur parem kui MOS transistoride kasutamisel


1.6. Transistori tööpunkti fikseerimine

Tööpunkti fikseerimine on vajalik selleks, et määrata võimendusastme alalisvoolurezhiim. See on eriti oluline just võimendi re%u017Eiimis, sest tööpunkti fikseerimi-sega pannakse paika pinge ja voolu väärtused, millest alates signaali muutuste toimel hakkavad väljundvool ja väljundpinge muutuma. Tööpunkt valitakse arvestades signaali amplituudi nii, et signaali erinevatel hetkväärtustel ei tekiks transistori tüürimist ei küllas-tuse ega sulgere%u017Eiimi, millega kaasneksid mittelineaarmoonutused

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

114
doc
Elektroonika alused
50
doc
Rakenduselekroonika
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal
2
doc
Rakendus elektroonika 2 spikk
2
doc
Rakendus elektroonika 3 spikk
197
pdf
Elektroonika
42
doc
Rakenduselektroonika konspekt
1
doc
Rakendus elektroonika 1 spikk





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun