INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10. Vimendite lineaarsuse tstmine- 3varianti.
∑ PJi = J₇•U₅₁ = 2 • 7,32 = 14,64 W Genereeritav võimsus kokku: ∑ ∑ ∑ Ptootja = PEi − PJi = 1444,56 - 14,64 = 1429,92 W ∑ tarbija ∑ tootja P = P 1429,99 W ≈ 1429,92 W Tootmine on ligikaudselt võrdne tarbimisega. Võimsuste bilanss peab paika. Seega, leitud parameetrid vastavad ülesande tingimustele. 5. Voltmeetrite näidud Joonis 5. Voltmeetritega aseskeem. Voltmeeter UV1 on ahelasse ühendadud sõlmede 1 ja 4 (maa) vahele. Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega: UV1 = | 𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V Voltmeeter UV 2 on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6 potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui: 𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V UV 2= |𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V 6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.
elektronidega. a. Dielektrikud Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide b. Pooljuhid orbitaalid. Sellist sideme tekkimist nim. c. Elektrijuhid elektronpaaride meetodiks. Side võib olla ühe, kahe või kolmekordne. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude Kovalentse sideme puhul aatomid ei ioniseeru, arvutamine. sest sidemes osalenud elektronid kuuluvad Vastavalt polarisatsiooni liikidele koostatakse korraga mõlemale aatomile. Näiteks: H2, O2, F2 dielektriku aseskeem, milles polarisatsiooniga 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni seotud dielektrilist läbitavust kujutatakse
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105
On mitu varianti, kuidas saab optimeerida – antud töös ma kasutasin RANDOM (ehk siis juhusliku) ja GRADIENT (teiste sõnadega, “targa” variandi, mis kasutab gradient funktsiooni). 3. Veakfunktsiooni teavitus Veafunktsioon on väärtuste erinevuse funktsioon. Kõige tuntum variant on vähimruutude meetod. 4. Lineaarne simuleerimine/mittlineaarne simuleerimine? Lineaarset simuleerimist kasutatakse siis, kui skeem (või selle aseskeem) on lineaarne, ehk siis ei sisalda mittelineaarseid elemente (sh dioodid jne). Mittelineaarset simuleerimist kasutatakse kõikidel teistel variantidel. 5. Koond – ja hajusparameetritega süsteemid? Koondsüsteeme kasutatakse, kui on vaja optimaalselt hõivata antud diapasooni. Hajusparameetritega süsteeme kasutatakse kui on vaja kiirelt ja võimalusel odavalt edastada infot. 6. Sobituse eesmärk? Sobituse eesmärk on maksimaalselt võita energias
Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid
.................................................19 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID...................................................................................................................... 20 2 1. ELEKTRISKEEMIDEST Elektriskeem- joonis, millel on tingmärkidega näidatud elektriseadmes sisalduvad elemendid ja nende omavahelised ühendused. Aseskeem- lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis näitlikult esitab tegelikus süsteemis toimuvaid protsesse. Elektriskeem Aseskeem R1 C R2 R R3 R4
1 Reaktor R: p := 1 3 UnR := 15 10 Muud andmed: 3 InR := 6 10 Skeem nr. = 2 Lühisekoht = 1 Lahutusviide X1R := 6% t b := 0.1 X2R := 6% Aseskeem: X0R := 6% Baastingimused: 6 Sb := 100 10 3 3 UbI := 11 10 UbI = 11 × 10 3 3 230 10 3 UbII := 11 10 UbII = 230 × 10
Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist. 3faasilise asünkroonmasina nimipöörlemiskiirus on 3490p/min. seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel.
1.292 B B T S kfe 1.248 1.248 Hinnang: Trafo aseskeem ja vektordiagramm: I’2 r1 ωS1 g0 r2 ωS2 Z2 bL U’2 E '2 r2 I '2 I '2 jS '2 I '2 U '2 Skeemil olev vektordiagramm ei vasta antud katseandmetele, kuid annab ülevaate sellest, kuidas muutuvad voolud ja pinged trafo koormamisel mahtuvusliku vooluga.
näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele. Mõõtetulemused esitatakse tabelite ja graafikutena. [1] 4 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid Joonis 1. Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks 50 Hz sagedusega vahelduvpingel: a) õhus b)tahkedielektriku pinnal. Joonis 2. Dielektriku aseskeem elektroodi serval 5 Liuglahenduse algpinge sõltuvust dielektriku elektrilistest parameetritest ja mõõtmetest on võimalik vaadelda aseskeemi (joonis 2) abil. Aseskeemil on tähistatud: E1,E2 – elektroodid, D – dielektrik, C1 – dielektriku pinnaühiku mahtuvus alumise elektroodi E2 suhtes, C2 – dielektriku pinnaühikute omavaheline mahtuvus, C3 – dielektriku pinnaühiku mahtuvus
5. Faasirootoriga asünkroonmootorite käivitus **Ühefaasiline asünkroonmootor** Erineb kolmefaasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vooltekitab pulseeruvvälja,mida võib kaht ühesuguse amplituudiga välja. Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid
kasutatuga, kuid esineb ka erinevusi. Näiteks puudub tavaliselt triipudel vahe nii, et laiem triip tähendab kaht või kolme samanumbrilist koodi. Kasutatakse ka koodi, kus esimese triibu värv määrab mahtuvuse kaks kohta, kolmas kordaja ja neljas nimipinge. Reeglina alustatakse koodi lugemist sealtpoolt, kus puuduvad väljaviigud või kus kooditriip on otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o.
Tavaliselt ei ületa gaasitühimiku suurus 1 mm ja moodustab dielektrikust tühise osa. Osalahendused tekivad esmalt just gaasimullides, sest: · Gaasimulli elektriline tugevus on väiksem tahke dielektriku elektrilisest tugevusest. · Elektrivälja tugevus on gaasimulli sees suurem kui teda ümbritsevas dielektrikus erineva dielektrilise läbitavuse tõttu Osalahenduste arenemist aitavad selgitada joonised 3.2 ja 3.3. Joonis 3.2 Gaasimulliga dielektrik ja selle aseskeem Klemmile rakendatakse vahelduvpinge u, u =Um sint Kondensaatorile Ct (tühikule) langeb sellest pinge ut, ut =Umt sint , kus vastavalt mahtuvuslikule pingete jagunemisele 38. Osalahendustel tühimikule rakendatud pinge muutumine 39. Osalahenduste mõju Osalahenduste mõju: · lahenduskanali kiired elektronid pommitavad dielektriku väikest pinda · dielektriku väike osa (10-14...10-15 cm3) kuumeneb kuni mitmesaja kraadini
Valik raadiolampe Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 24 Transistor · Pooljuhtelement signaalide võimendamiseks, genereerimiseks ja isegi detekteerimiseks. · Leiutati 24.12.1947 Belli laboris: Shockley, Bardeen, Brattain. Lilienfeldtil oli juba 1925 prototüüp · Tööpõhimõtte järgi: bipolaar- ja väljatransistorid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 25 Aseskeem ·Bipolaartransi elektroodid: emitter, baas, kollektor ·Sisuliselt nagu 2 otsapidi kokku ühendatud dioodi (vt. aseskeemi) ·Baas-emittersiire alati päripingestatud. Pingelang seega 0,6V => väike sisendtakistus · B-K siire vastupingestatud ·Tüüritakse vooluga ·2 erinevat juhtivusetüüpi NPN ja PNP Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 26 Transistori olulised parameetrid ·Ucemax ehk maksimaalne tööpinge ·Ic max ehk maksimaalne töövool
polariseerumist. Teatud elektrivälja tugevusel domeenide pöördumine elektrivälja suunas küllastub – elektrivälja edasisel kasvamisel polariseerumuse juurdekasv aeglustub tunduvalt. Domeenide pöördumine elektriväljas on seotud suurte kadudega Q ki Q er Q d Q m Q sp Q 0 Q e Q Aseskeem Vastavalt polarisatsiooniliikidele koostatakse dielektriku i C ki C er C d C m C sp R aseskeem, milles polarisatsiooniga seotud dielektrilist läbitavust is
arvutusi vaja, sest sellisel juhul RL= RS. Taoline lähenemisviis sobib nii alalis- kui vahelduvvoolu allikate puhul kuni helisagedusteni välja, niikaua kui väljundtakistus on oma olemuselt resistiivne (kõrgematel sagedustel hakkavad ilmnema mahtuvuste ja induktiivsuste mõjud). Joonis 5.17. a) Signaaliallika väljundi saame esitada Thevenin'i aseskeemi kujul. b) Kui aseskeem ühendada koormustakistusega, saame eelmises punktis vaadeldud pingejaguri. Mõned allikad nagu näiteks patareid, ei talu suuri koormusvoolusid, mistõttu neid tuleb mõõta nii suure koormustakistuse juures kui võimalik. Samuti tuleb võimalike suurte koormusvoolude puhul arvestada sellega, et need võivad kahjustada nii testitavat allikat ennast kui ka koormustakistust. Näide Kaudsel teel tuleb määrata võimendi väljundtakistus
kasutatuga, kuid esineb ka erinevusi. Näiteks puudub tavaliselt triipudel vahe nii, et laiem triip tähendab kaht või kolme samanumbrilist koodi. Kasutatakse ka koodi, kus esimese triibu värv määrab mahtuvuse kaks kohta, kolmas kordaja ja neljas nimipinge. Reeglina alustatakse koodi lugemist sealtpoolt, kus puuduvad väljaviigud või kus kooditriip on otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI. 2.2. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o.
- R1 R2 Ülesanne tuleb lahendada kahes osas. 1) Mõlemad harud lahendada jadareegli alusel. R1,2 = R1 + R2 ja R 3,4 = R 3+ R4 2) Teha aseskeem ( võib ka mõttes ), kus mõlemaid harusi vaadelda ühe takistusena. joon. 4 R 1,2 Aseskeem lahendada paralleelreegli järgi. Vastuseks ongi skeemi kogutakistus. R 3,4 1 / R = 1 / R 1,2 + 1 /R3,4
Joonis 4.2 Pingelang kaare pikkusühiku kohta L r u Um sint i iC ig ik C uk g Joonis 4.3 Elektrikaarega elektrivõrgu aseskeem 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 4 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Joonis Elegaaslüliti (esiplaanil voolutrafo)
Fototransistori väljundtunnusjooned on näidatud joonisel 4.6. Joonis 4.6. Fotodioodi tunnusjooned [2], tingmärk ja väliskuju [5]. Fototransistori baas võib olla välja toodud või mitte (nn. fotoduodioodidel). Eriti suurt vooluvõimendust võimaldab nn. darlington-fototransistor (foto-darlington). Fototransistoride piirsagedus on ca 300 kHz, darlington-fototransistoridel ca 30 kHz. Fototransistori tingmärk, aseskeem, foto-darlington (foto-liittransistor) ja fotovastuvõtjate skeemid on toodud joonisel 4.7. Joonis 4.7. Fototransistori tingmärk (a), aseskeem (b), foto-liittransistor (c) ja fotovastuvõtjate skeemid (d), (e) [2]. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 9 (43) Pikkov lk 46 Pikkov lk 47 Elektroonika alused
U välj U välj JOONIS 3.12. LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on alaliskomponendi pingelang väga väike ja nii võime öelda, et alaliskomponent LC filtris ei sumbu. Ta sisaldab kaks energiat salvestavat elementi, induktiivsuse ja mahtuvuse, millesse mõlemasse salvestub energia pulseeriva pinge tõusul ja mis annavad salvestatud energia tarbijasse pulseeriva pinge langedes. LC filtri aseskeem vahelduvvoolule (joon.3.12c) aga näitab, et kui induktiivpooli induktiivsus on piisavalt suur, siis tekib vahelduvkomponendile induktiivsusel küllalt suur pingelang ning seetõttu sumbub vahelduvkomponent LC filtris väga tugevalt. Väga sageli kasutatakse mitmeastmelisi filtreid (joon.3.13.), kus suurema silumisteguri saamiseks lülitatakse mitu filtrit järjestikku. Mitmeastmelistel filtritel üldine silumistegur q = q q ...q
LC filtri toime on märksa tugevam. Tema oomiline takistus on väga väike ja seetõttu on alaliskomponendi pingelang väga väike ja nii võime öelda, et alaliskomponent LC filtris ei sumbu. Ta sisaldab kaks energiat salvestavat elementi, induktiivsuse ja mahtuvuse, millesse mõlemasse salvestub energia pulseeriva pinge tõusul ja mis annavad salvestatud energia tarbijasse pulseeriva pinge langedes. LC filtri aseskeem vahelduvvoolule (joon.3.12c) aga näitab, et kui induktiivpooli induktiivsus on piisavalt suur, siis tekib vahelduvkomponendile induktiivsusel küllalt suur pingelang ning seetõttu sumbub vahelduvkomponent LC filtris väga tugevalt. Väga sageli kasutatakse mitmeastmelisi filtreid (joon.3.13.), kus suurema silumisteguri saamiseks lülitatakse mitu filtrit järjestikku. Mitmeastmelistel filtritel üldine silumistegur q = q1q2...qn,
docstxt/125910246486650.txt
elektrimasiuates praktiliselt puudub. Asünkroorrnrootori rrrehaallilise karakteristiku kuju sõltub suurel rnääraļ rootori ļįįhisrrrähise ehitusest, eriti aga rootori uurete kujust. Lihtsustatud arvutustes seda sageli ei aruestata ning arvuttrslik nreļraanilirre tutltrusjootr vastab tegelikule vaid nimikiirusele lähedases piirkoruras, s. t. vääratrrslibistusest väiksernatel libistusteļ. Arvutuste aļuseks võetakse enamasti ühefaasiline aseskeem fioonis 1.2). Täpsustagem, et aseskeem on objekti eļektriline tnudel, mis iseloomustab seda eelkõige teatud vaatenurgast, ttt. elektrilisest ja rnehaanilisest, jättes osaĮiselt kõrvaļe tnultcļ objekti puudutavad firüsikalised, Irt. soojttslikLrd nähtr-rsecį. ,s , s Ls t- lr
enamikel juhtudel ühefaasilist maalühisvoolu arvutada lihtsustatult avaldise (3.40) abil. Joonis 3.14 Metalse maalühise puhul kehtib Elektrivõrgu aseskeem ühefaasilisel maalühisel pinge absoluutväärtustele U N = U f . Kui elektrivõrk on sümmeetriline, s.o kõigi faaside mahtuvus on C, saab avaldise (3.39) alusel leida lühisvoolu absoluutväärtuse lihtsamalt I C = 3U f C = 3UC , (3.41) kus U faasidevaheline pinge. Avaldisest (3
lülitus. Pikkov lk 74 Skeemil on n-formeerkanaliga isoleeritud paisuga väljatransistor ühise lättega lülituses. Pikkov lk 75 Rl on lätteahela takisti (tagasiside takisti),; R1 on paisu eelpingetakisti. "Faasipööraja" - aste pöörab võimendatava signaali faasi. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 27 Kujutatud on väljatransistori aseskeem. ri || Rn tähendab ri ja Rn rööpühenduse kogutakistust. 6.4.2 Ühise neeluga lülitus Ühise neeluga (ÜN-) lülitusele vastab bipolaartransistoride puhul ühise kollektoriga (ÜK-) lülitus e. emitterjärgija. Pikkov lk 76 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 28 Joonis 6.8. Lülitusnäide: ÜN-lülituses (ühise neeluga - common drain) võimendusaste n-formeerkanaliga MOP-transistoriga [1]
Seetõttu toimub * ü le m is e n e g . n iv o o f ik s a a t o r ülemise neg. nivoo fiks. Küsimused Kontrolltööks: 1. Impulss signaali moonutused võimendumisel, liigid, tekkepõhjused. 2. RC –sidestuses võimendusastme madalam ja kõrgem piirsagedus valemina ja graafikud. Võimenduspindala valemid ja graafikud 3. KS –korrektsioon elektriline skeem, aseskeem selle selgitus, tööpõhimõte. Korrigeerimatta ja korrigeeritud, karakteristiku kujud. KS –korrektori arv võimendused ja tingimused. MS –korrektsioon elekriline skeem, tööpõhimõte. Korrigeerimisside ja korrigeeritud, karakteristiku kujud. Liitkorrektsioon. 31 Skeemitehnika. SS-98. 4
62 Väljundkarakteristikud IK = f(UKE) IB = const Koormussirge EK = UKE + iKRK (Kui Rt ) 1) iK = 0 UKE = EK ; 2) UKE = 0 ik = EK/RK Reziim paigas, nüüd signaaliarvutus: UBE ja ib vahekord: Rsis = UBE/iB sisendtakistus signaalile; KU = UKE/UBE võimendustegur signaalile. Kasutame (väikese) signaali aseskeemi. 63 Aseskeem: U BE dU BE Rsis = = h11E = iB dib IBp juures Sisendkarakteristikult UKE = - h21E iB RK U KE h21E KU = =- RK U BE h11E RK Rt RK = RK + Rt UKE ja UBE on vastasfaasis!
ferromagnetilisest keraamikust, st. ferriidist pulgaga ning seetõttu on ta tuntud FIIDERANTENNina. Nad võimaldavad suundvastuvõttu ja reageerides EMV magnetilisele komponendile võimaldavad vähendada tööstuslike raadiohäirete mõju vv-tul. Elektrivälja mõju max-ks välistamiseks tuleb ferriidantenn nagu iga raamantenngi hoolikalt varjestada, varje aga maandada. VV antenni aseskeem L A VV-te töö analüüsimisel R C 20H asendatakse mistahes liiki VV- A 1 A 1 antenn aseskeemiga. See koosneb
Vaatamata aseskeemi näilisele lihtsusele tekivad asünkroonmootori, eriti lühis- rootoriga mootori töö kirjeldamisel tõsised raskused. Mootori parameetrid võivad muutuda temperatuuri muutusest, magnetahela küllastusest ning, mis eriti oluline, rootori lühismähises toimuva voolu väljatõrjumise efekti tõttu. Voolu väljatõrjumise efekt põhjustab rootori aktiivtakistuse väga keeruka sõltuvuse rootorivoolu sagedusest ja seega libistusest. Seepärast pole tavaline aseskeem kasutatav lühisrootoriga asünkroonmootori töö kirjeldamiseks, kui tööpunkt asub mehaanilisel tunnusjoonel vääratuspunktist allpool, st juhul kui s > sv. Järelikult ei sobi tavaline aseskeem asünkroonmootori käivitus- ja pidurdustalitluste arvutamiseks. Lühisrootoriga asünkroonmootori töö täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse täpsustatud aseskeeme. Joonisel 6.4.a on kujutatud tavalist T-kujulist aseskeemi, joonisel 6.4
häirete indutseerimist sisemisse juhtmessse ja samal ajal ka signaalide kiirgumist ümbritsevasse ruumi sobib hästi nõrkade signaalide edastamiseks. Liinid kujutavad endast hajuparameetritega ahelaid nad koosnevad nagu lõpmata suurest arvust induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest mis on jaotatud pikkiliini. Siin siis L1 ja R1 ja C1 on nimetatud jooksvad parameetrid see on liini induktiivsus, takistus ja mahtuvus liini pikkus ühiku kohta liini lihtsustatud aseskeem on ära jäätud takistus, sest liini kujundatakse võimalikult väikese takistusega, ning induktiivsust kujundatakse olevat ühes juhtmes ideaalseks liini tööreziimiks on kulgev laine reziim kus vool ja pinge liinis kulgevad baasis liini parameetrid seal kulgevate signaalide pinge ja voolu väärtusi liiniparameetrites kujunevad vastavalt pinge ja voolu suhted. Pinge ja voolu suhet liinis nimetakse lainetakistuseks laine takistus on ja tema väärtus sõltub liini ehitusest ja
annaabi.ee 
