27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39
27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget
ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel sisse on lülitatud). Siit tekibgi vajadus pingeregulaatori järele, sest kaht eelnimetatud asja ei ole võimalik
dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni.
Vastavalt vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo alalisvooluliselt isoleerida toiteseadme vahelduvvoolu võrgust. Trafole järgneb alaldi ehk alalduslülitus, mis koosneb dioodidest. See on toiteseadme kõige tähtsam osa, mis ei tohi kunagi toiteseadmes puududa. Alaldi väljundis tekiv pinge on tugevasti pulseeriv, mis tõttu ta ei ole sageli otseselt kasutatav. Pulsatsiooni vähendamiseks on silufilter, mille ülesandeks on vähendada pulsatsioon tarbia poolt nõutavale tasemele. Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja väljundvoolu muutuste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine blokk toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei tohi puududa sealt alaldi. Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus.
..100 000 Hz vastavalt kordsed teguriga 0,1, 10 ja 100. Võimendi talitussagedusala on soovitav valida kummaltki poolt ühe kuni kolme astme võrra laiem signaaliallika sagedusalast. Seejuures tuleb valida nii, et võimendi sagedusmoonutus piirsagedustel ei ületaks 3 dB. Müratase Suhtelist mürataset väljendatakse tegeliku mürapinge ja seadme nimiväljudnpinge suhtena dB-des. Võrgutoitega seadmetes võib võimendi müra olla põhiliselt tingitud alaldatud toitepinge pulsatsioonist, kui silufilter on puudulik. Seljuhul kasutatakse veel suhtelise võrgumürataseme (Avm). Kui näiteks helisagedusvõimendi nimiväljundpinge koormusel on 10V ja võrgumüra pinge 10mV, siis Avm = 20log x (0,01 / 10) = -60 dB. Helisagedusvõimendi müratase peabki olema vähemalt -60 dB. On käibel ka signaali ja müra suhte mõiste. Seadme signaali ja müra suhe dB-des on absoluutväärtuselt sama suur kui suhteline müratase, kuid positiivse märgiga. Sisend- ja väljundparameetrid
nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi.
58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide). Võrgupinge alaldatakse ja silutakse. Seejärel muundab vaheldi alaldatud ja silutud võrgupinge kõrge sagedusega impulssideks (20…40 kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib
umbes 0,7 volti, see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni sagedus on suur. Reguleeritavad alaldid: Kui alaldis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi, mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamishetke muutmisega.
saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi. Mõnikord lisatakse
dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekitame radikaga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldides 2 radikat milles üks negatiivse pinge all teine positiivse pinge all. Dioodide Andmed: Sildlülituses 3 faasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6% pulsatsiooni siluda näiteks relee skeemide toiteks ja ka alalisvoolu mootorite toiteks. Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel
Alaldi võib olla kas mitteregureeritav, regureeritav (türistoridega). Regureeritava alaldi kasutamine võimaldab lihtsustada väljundpinge regureerimist, jääb ära pinge regureerimine vaheldis. Alalisvoolu lüli peab tagama vaheldile nõutava kvaliteediga alalissisendpinge sõltuvalt muundi kasututsotstarbest võib alalsvoolu vahelüli olla erinevalt lahendatud, lihtsamal juhul kujudab ta endast ainult trosselit, mis tagab väljundis pidevvoolu reziimi. Keerukuselt järgmine on LC-silufilter, mis on sobiv suuremate koormuste korral ja mis tagab kõrgema kasuteguri. Keerukuselt kolmas on pingereguraator, mis teostab pinge regureerimist pulsi laiusmodulatsiooniga. Kui kasutakse pingereguraatorit siis kaob vajadus pinge regureerimine alaldis. Mootori ja vaheldi vahele ühendatavad induktiivsused on vaheldi väljundpinge hüpete silumiseks. Küllalt sageli sisaldab alisvoolu vahelüli ka pidurdustakistit, mis lülitatakse sisse
annaabi.ee 
