Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"silufilter" - 12 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. ­ Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM

Elektroonika → Elektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. ­ Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM

Elektroonika → Elektroonika
464 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel sisse on lülitatud). Siit tekibgi vajadus pingeregulaatori järele, sest kaht eelnimetatud asja ei ole võimalik

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
527 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
472 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

Vastavalt vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo alalisvooluliselt isoleerida toiteseadme vahelduvvoolu võrgust. Trafole järgneb alaldi ehk alalduslülitus, mis koosneb dioodidest. See on toiteseadme kõige tähtsam osa, mis ei tohi kunagi toiteseadmes puududa. Alaldi väljundis tekiv pinge on tugevasti pulseeriv, mis tõttu ta ei ole sageli otseselt kasutatav. Pulsatsiooni vähendamiseks on silufilter, mille ülesandeks on vähendada pulsatsioon tarbia poolt nõutavale tasemele. Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja väljundvoolu muutuste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine blokk toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei tohi puududa sealt alaldi. Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus.

Elektroonika → Elektroonika
235 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Võimendi projekt

..100 000 Hz vastavalt kordsed teguriga 0,1, 10 ja 100. Võimendi talitussagedusala on soovitav valida kummaltki poolt ühe kuni kolme astme võrra laiem signaaliallika sagedusalast. Seejuures tuleb valida nii, et võimendi sagedusmoonutus piirsagedustel ei ületaks 3 dB. Müratase Suhtelist mürataset väljendatakse tegeliku mürapinge ja seadme nimiväljudnpinge suhtena dB-des. Võrgutoitega seadmetes võib võimendi müra olla põhiliselt tingitud alaldatud toitepinge pulsatsioonist, kui silufilter on puudulik. Seljuhul kasutatakse veel suhtelise võrgumürataseme (Avm). Kui näiteks helisagedusvõimendi nimiväljundpinge koormusel on 10V ja võrgumüra pinge 10mV, siis Avm = 20log x (0,01 / 10) = -60 dB. Helisagedusvõimendi müratase peabki olema vähemalt -60 dB. On käibel ka signaali ja müra suhte mõiste. Seadme signaali ja müra suhe dB-des on absoluutväärtuselt sama suur kui suhteline müratase, kuid positiivse märgiga. Sisend- ja väljundparameetrid

Elektroonika → Elektriaparaadid
46 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi.

Elektroonika → Elektroonika alused
377 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide). Võrgupinge alaldatakse ja silutakse. Seejärel muundab vaheldi alaldatud ja silutud võrgupinge kõrge sagedusega impulssideks (20…40 kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

umbes 0,7 volti, see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni sagedus on suur. Reguleeritavad alaldid: Kui alaldis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi, mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamishetke muutmisega.

Elektroonika → Rakenduselektroonika
38 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi. Mõnikord lisatakse

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
144 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakenduselekroonika

dioodidega on tegemist. Kui seda mitte teha tekitame radikaga lühise. Tavaliselt on taolistes alaldides 2 radikat milles üks negatiivse pinge all teine positiivse pinge all. Dioodide Andmed: Sildlülituses 3 faasilise alaldi väljundpinge on väikese pulsatsiooniga ja suure sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6% pulsatsiooni siluda näiteks relee skeemide toiteks ja ka alalisvoolu mootorite toiteks. Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel

Elektroonika → Rakenduselektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...

Elektroonika → Rakenduselektroonika
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun