paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (joonis 1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.. Ug Ig Rg I G Is Rs Joonis1 U g = I g Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus (antud juhul Rg = 7100). Ig=500A ja I=10mA Arvutame sundi takistuse: Rs=(1/n-1)* Rg Rs=(1/10-3-1)*7100=373 n=I/ Ig 4. Töö käik 1. Arvutati juhendaja poolt antud suuruste alusel eeltakisti väärtus Rs 2. Leiti kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolu monotoonsel kasvamisel 0-st I- ni (I2) ja voolu monotoonsel kahanemisel I-st 0-ni (I1). Jälgiti, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt
Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mootepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le
5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mootmistulemused kantakse tabelisse. Antud on: I= 10mA= 0,01A Rg= 7100 Ig= 500µA= 0,0005A Arvutused: Ug = Ig·Rg = 0,0005·7100= 355V Is= I-Ig= 0,01-0,0005= 0,0095A n= = = 20A Rs = · Rg= · 7100= 373,7 Tabel: Jrk.nr Galvanomee I1 , I2 , Iv=I1- tri I2,mA jaotised mA mA kasv kahan ades edes
b. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne voolualiika elektromotoorjõuga. =8,95 V c. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevuse ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasises katusekäigus aga jätame reostaadi r väärtuse muutumatuks d. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10mA kaupa kuni 10mA'ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse vastavatesse veergudesse. Täidame tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel 1 Jrk. I U N1 U r R R/r Nr mA V mW % V 1
ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral:
IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4. Võtta üles stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest UZ = f (E), kui RK = const ja RP = const. (Joonis 4.3). Katsetulemused kanda tabelisse 4.2. Tabel 4.2 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest RK = 580 RP = 633 IK =10mA E, V 39.5 36.6 31.7 26.7 22.5 18.3 12.8 3.6 IZ, mA 55 49 40 30 23 15 5 0 UZ, V 6.10 6.07 6.02 5.95 5.89 5.81 5.52 1.95 5. Võtta üles stabilitroni koormustunnusjoon IZ = f (IK), kui E = const ja RP = const. (Joonis 4.4). Katsetulemused kanda tabelisse 4.3. Tabel 4
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...
Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. e
Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s * Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik * Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? * Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg
Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m
Kontrollnupp (7) on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Joonis 4. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem NB! Kaitsejuht (PE-juht) ei tohi rikkevoolukaitselülitit läbida! Rikkevoolukaitse puhul loetakse kaitse üldjuhul tagatuks, kui kasutatakse rikkevoolukaitselülitit nimirakendusvooluga 30mA ja rakendumisajaga 30ms. kui eriti ohtlikes kohtades kasutatakse väikese nimirakendusvooluga (nt. 10mA) rikkevoolukaitselülitit. Joonis 5. Alalisrikkevoolule tundliku (B-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte selgituseks. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. Summaarne magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, südamikus tekib magnetvoog ning
Kui 1000mL-s on 100 mg ainet, siis 1mL on 0,1mg ja 0,1mL on 0,01mg. Seega tuleb võtta 0,5mL töölahust. Vajalikud lahjendused: o 0,5 mg/L (0,5 mL TL-i) o 1 mg/L (1 mL TL-i) o 2 mg/L (2 mL TL-i) o 5 mg/L (5 mL TL-i) o 10 mg/L (10 mL TL-i) o 20 mg/L (20 mL TL-i) Mõõtmine: 1) Nullida instrument dest. veega vajutades DATAA/Z. Oodata kuni instrument reageerib. 2) Alustada tööd programmiga PARAMETR ENTRY o Reguleerida lambi voolu: Lamp Current10mA o INTEGRATION TIME 0,1 o REPLICATES22 o CALIBRATION TIME1 (non-linear) o AA TECHNIQUE1(flame) o STD1enter o STD2enter o STD3enter o RESLOPE o LAMP CURRENT (lõpeta) o DATAA/Z 3) Sisestada proov ja vajutada READ. Oodata instrumendi reaktsiooni. 4) Mõõtmiste vahel süstida dest. vett. 3 Tulemused 3.1 Mõõdetud neelduvused
10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m
Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 62. Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik 63. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? 64. Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s.
kõrgeks. Olenevalt sellest, kas trigeri väljundis oleva dioodi teine ots on ühendatud toitepinge või maaga, ta kas süttib või kustub. Väljastades sellel aadressil vastavas andmejärgus 0-i, muutuvad trigeri olek ja valgusdioodi pinge vastupidiseks. Muidugi on igasse porti (ka lihtsasse) informatsiooni väljastamisel omad reeglid (näiteks millal ja kui tihti seda teha võib). Kommuteerimine. Arvuti porte võib koormata ainult närga vooluga umbes 10mA või nad põlevad läbi, aga kui siiski tahad suuremat voolu, tuleb kasutada transistor lülitust. me kaitseme porti, kuna kasutame teda väljundina 9 Kasutatud kirjandus: http://www.elion.ee/docs/misonpordid.html http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=71&Itemid=34 www.google.com ,,Arvuti ehitamine võhikutele" Mark L. Chambers 2006.a
Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m
Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) 66.Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik 67.Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s 68.Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m
carriers electrons neutrons protons Ticket No 2 Varactor Zener diode Bi-directional diode Schottky LED Photodiode Optocoupler(LED and photo) 2, 3, 4)Varactor. Zener. Bi-directional.Sch.Led. Photodiode. 5)Varactor: U=1-100V, C=10-100 microF. Zener: Zener=-2.4...-200V. Schottky: on state voltage drop=0.3V. LED: conducting current=2-10mA.Voltage drop=2-3V. 6)Varactor: +(higher reverse voltage, smaller capacitance) Bi-direct:+(it operates in either direction to monitr under-voltage dips and over-voltage spikes of the ac input) Schottky:+ (high frequency, very fast) (Very low breakdown) LED:+(Low voltage, long life, fast switching) 7)Zener:designed to operate in the reverse breakdown. They are backbone of voltage regulators.Bi-directional:Used for line filtering. Two Zener diodes connected back-to-back. It
KEMV - Kogu EMV võimendustegur K1 - EMV esimese astme võimendustegur K2 - EMV teiese astme võimendustegur Me ei tea esimese astme ülekande tegurit ega ka teise astme oma täpselt, seega leiame EMV kogu ülekande teguri lihtsustatud valemiga: U EG 110V V K EMV = = = 11 Ij 10mA mA Järgnevalt leiame juhtmähis ajakonstandi. Lj 70 H T j === 0,0368 Rj 1,9*103 Lj - Juhtmähise induktiivsus RJ - Juhtmähise takistus Leiame EMV põhiahela konstandi. L 45mH Tq ===AMV 22,5
transile jääva pinge) vähenemise, millega kaasneb transi küllastus või sellele lähenemine ning astme võimendus väheneb. On olemas ka transse (nt. GT328), mille voolu ülekandetegur H21E väheneb kollektor-voolu suurendamisel, kui kollektori pinge on konstantne. Siin H21E väheneb kollektorvoolu suurenedes selle tõttu, et väheneb transi transiitsagedus ft. Näiteks: Transistori baasipinge muutumisel vahemikus – 0,5...2,2V muutub kollekorvool 0,5...10mA ja astme võimendustegur väheneb voolu suurenemisel alates 4...10mA-ni 20dB võrra, kuid ühtasi väheneb ka kollektorpinge, kui kollektorvooluringis on kasutatud suure takistusega takistit. See võib põhjustada täiendava võimenduse vähenemise kuni 40 dB (100x). Transi alalisvoolu reziimi muutmisel põhinevaid AVR-i süsteeme kasutat. lihtsamates VV-tes, kus reguleerimine toimub vaid ühes VS-astmes (nt. esimeses)
nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur. Tingituna suurest pulsatsioonist saab poolperiood alaldit kasutada harva , kuna tarbijad nõuavad väiksemat pulsatsiooni. Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid, kus vool läbi tarbija kulgeb alaldatava pinge mõlemal poolperioodil on kaks: 1. trafo keskväljavõttega lülitus 2. sild lülitus Trafo keskväljavõttega(joonis1) alaldi koosneb kahest poolperiood alaldist, mis töötavad kordamööda erinevatel poolperioodidel ühisele koormusele. Esimesel poolperioodil (t1 kuni t2) on sekundaarmähiste
lähenemisel) võib inimene saada elektrilöögi. Elektrivoolu toime inimesele oleneb: vooluliigist, vooluväärtusest, voolukestvusest. Eluohtlik on vool siis, kui see kulgeb läbi inimsese südame ja kutsub esile südame vatsakeste, lihaste kordineerimatu virvenduse. Aju võib verevarustuse katkemist taluda kuni 5min, mis järel saabub surm. Tavalise 50Hz vahelduvvoolu korral võib üldjuhul pidada inimesele ohutuks voolu kuni 10mA. Madalpinge paigaldistes võib inimene sattuda halvimal juhul faaside vahelise pinge alla, mille effektiivväärtus on 400V. Inimese keha takistus on tavaliselt 0,5- 2K ja seega võib läbi keha kulgeda vool 0,2-0,8A, mis on selgelt eluohtulik. Inimene võib pingealla sattuda 2hel viisil: 1.puudutades elektriseadme osa, mis normaal talitlusel on pingestatud.(otsepuude) 2.puudutades elektriseadme või muu seadme pingealdist osa, mis on sattunud pingealla isolatsiooni rikke tõttu.(kaudpuude).
Näide 2: IV 1 R1 IS IS 0,1 I S 10mA IS 10 R1 R 2 I R1 9mA 0,1 R1 0,1 R 2 R1 I R 2 1mA IR IR
antud ja tagatud käsiraamatus toodud parameetrid. Reeglina töötavad OP võimendid ka väiksemal toitepingel, kuid sel juhul ei ole teiste parameetrite väärtused garanteeritud. Enam kasutavaks toitepingeks on 12 kuni 24V, kuid on ka madalpingelisi toitepingega 3,5V ja kõrgepingelisi toitepingega kuni 150V. 2. Tarbitav vool (Supply current ICC) so. toiteallikas tarbitav voolu väärtus, tema väärtus on tavaliselt 1 kuni 10mA. Suure väljundvoolu võimenditel aga märksa rohkem, sest tarbitav vool sõltub koormustakistusest. 3. Suurim lubatav sisendpinge (Input Voltage U1max) so. suurim lubatav sisendpinge väärtus, mida antud OPvõimendi talub. Üldreeglina võrdub ta Rakenduselektroonika 11 toitepingega, kuid mitte alati. See on sisendpinge, mida võib anda üksikule sisendile, või ka sisendite vahelise pingena
Sel juhul aga tuleb arvestada et väheneb ka suurim väljundpinge. Tavaliselt on toitepinge 12-24 V kuid on ka madala pingelisi OP võimendeid, mis on ettenähtud töötamiseks patarei toitega, nende toitepinge on kuni 3,5V ja suurevõimsuslistel OP võimenditel võib toitepinge olla kuni 100 V 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbitav vool, ning väikese võimsustelistel OP võimenditel on ta kuni 10mA, suure võimsustelistel aga kuni 5 A ja uuematel ka enam. 3. Suurim lubatav sisendpinge see on pinge väärtus mida ei tohi sisendpinge ületada, see pinge võib olla antud kas ühe sisendi suhtes või ka sisendite vahelise pingena. Enamasti on ta võrdne toite pingega kuid võib olla ka väiksem. 4. Nihkepinge see on sisendis kujutletav pinge, mis tekitab väljundis pinge mida nimetatakse väljundpinge nihkeks
annaabi.ee 
