Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakenduselekroonika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Rakenduselektroonika

1.1 Võimendid


Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine , nii, et võimalikult säiluks signaali kuju.
Joonis 1.1.1
Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse
signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt
millele antakse võimendatud signaal . Peale selle vajab võimendi ka
toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime
vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega .
Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on
olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks
kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet
võimendeid ja eletrimasin võimendeid.
Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus
omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi
sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on
helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks
heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada
helisagedusega signaale.
Joonis 1.1.2
Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid
muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii
nimetatud ülemhelisid.
1.2 Alalispinge võimendi
Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku
alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada.
Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal
on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab võimendi
alumine sageduspiir olema 0.
Joonis 1.2.1
Samal ajal nende ülemine sageduspiir peab olema küllalt kõrge
(vähemalt mõni kHz) sest alalispingelised signaalid võivad muututa
väga kiiresti ja signaali muutuste kiireks edastamiseks peab
võimendi sageduspiir olema küllalt kõrge.
1.3 Ribavõimendi

Joonis 1.3.1
Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt
täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel.
Neid kasutatakse eelkõige selleks, et eraldada suurest hulgast
Vasakule Paremale
Rakenduselekroonika #1 Rakenduselekroonika #2 Rakenduselekroonika #3 Rakenduselekroonika #4 Rakenduselekroonika #5 Rakenduselekroonika #6 Rakenduselekroonika #7 Rakenduselekroonika #8 Rakenduselekroonika #9 Rakenduselekroonika #10 Rakenduselekroonika #11 Rakenduselekroonika #12 Rakenduselekroonika #13 Rakenduselekroonika #14 Rakenduselekroonika #15 Rakenduselekroonika #16 Rakenduselekroonika #17 Rakenduselekroonika #18 Rakenduselekroonika #19 Rakenduselekroonika #20 Rakenduselekroonika #21 Rakenduselekroonika #22 Rakenduselekroonika #23 Rakenduselekroonika #24 Rakenduselekroonika #25 Rakenduselekroonika #26 Rakenduselekroonika #27 Rakenduselekroonika #28 Rakenduselekroonika #29 Rakenduselekroonika #30 Rakenduselekroonika #31 Rakenduselekroonika #32 Rakenduselekroonika #33 Rakenduselekroonika #34 Rakenduselekroonika #35 Rakenduselekroonika #36 Rakenduselekroonika #37 Rakenduselekroonika #38 Rakenduselekroonika #39 Rakenduselekroonika #40 Rakenduselekroonika #41 Rakenduselekroonika #42 Rakenduselekroonika #43 Rakenduselekroonika #44 Rakenduselekroonika #45 Rakenduselekroonika #46 Rakenduselekroonika #47 Rakenduselekroonika #48 Rakenduselekroonika #49 Rakenduselekroonika #50
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor
Rakenduselektroonika konspekt, tpt-s

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-

Rakenduselektroonika
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustava

Elektrotehnika
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt

Rakenduselektroonika
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(2)spikk

Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud universaalsed võimendi väljundtakistus ongi reaalselt mõne ringis, seega 100 korda väiksem kui Op võimendi võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. ­ tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vaj

Rakenduselektroonika
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võim

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
1
doc

Rakendus elektroonika(1)spikk

Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega võimendus tegurit, siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist, ­ tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab lahutami

Rakenduselektroonika
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitt

Elektroonika alused




Meedia

Kommentaarid (1)

Taic profiilipilt
Taic: Väga hea materjal!!! Suur tänu sellele kes lisas.
14:55 15-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun