Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Elektroonika aluste õppematerjal (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Elektroonika aluste õppematerjal #1 Elektroonika aluste õppematerjal #2 Elektroonika aluste õppematerjal #3 Elektroonika aluste õppematerjal #4 Elektroonika aluste õppematerjal #5 Elektroonika aluste õppematerjal #6 Elektroonika aluste õppematerjal #7 Elektroonika aluste õppematerjal #8 Elektroonika aluste õppematerjal #9 Elektroonika aluste õppematerjal #10 Elektroonika aluste õppematerjal #11 Elektroonika aluste õppematerjal #12 Elektroonika aluste õppematerjal #13 Elektroonika aluste õppematerjal #14 Elektroonika aluste õppematerjal #15 Elektroonika aluste õppematerjal #16 Elektroonika aluste õppematerjal #17 Elektroonika aluste õppematerjal #18 Elektroonika aluste õppematerjal #19 Elektroonika aluste õppematerjal #20 Elektroonika aluste õppematerjal #21 Elektroonika aluste õppematerjal #22 Elektroonika aluste õppematerjal #23 Elektroonika aluste õppematerjal #24 Elektroonika aluste õppematerjal #25 Elektroonika aluste õppematerjal #26 Elektroonika aluste õppematerjal #27 Elektroonika aluste õppematerjal #28 Elektroonika aluste õppematerjal #29 Elektroonika aluste õppematerjal #30 Elektroonika aluste õppematerjal #31 Elektroonika aluste õppematerjal #32 Elektroonika aluste õppematerjal #33 Elektroonika aluste õppematerjal #34 Elektroonika aluste õppematerjal #35 Elektroonika aluste õppematerjal #36 Elektroonika aluste õppematerjal #37 Elektroonika aluste õppematerjal #38 Elektroonika aluste õppematerjal #39 Elektroonika aluste õppematerjal #40 Elektroonika aluste õppematerjal #41 Elektroonika aluste õppematerjal #42 Elektroonika aluste õppematerjal #43 Elektroonika aluste õppematerjal #44 Elektroonika aluste õppematerjal #45 Elektroonika aluste õppematerjal #46 Elektroonika aluste õppematerjal #47 Elektroonika aluste õppematerjal #48 Elektroonika aluste õppematerjal #49 Elektroonika aluste õppematerjal #50 Elektroonika aluste õppematerjal #51 Elektroonika aluste õppematerjal #52 Elektroonika aluste õppematerjal #53 Elektroonika aluste õppematerjal #54 Elektroonika aluste õppematerjal #55 Elektroonika aluste õppematerjal #56 Elektroonika aluste õppematerjal #57 Elektroonika aluste õppematerjal #58 Elektroonika aluste õppematerjal #59 Elektroonika aluste õppematerjal #60 Elektroonika aluste õppematerjal #61 Elektroonika aluste õppematerjal #62 Elektroonika aluste õppematerjal #63 Elektroonika aluste õppematerjal #64 Elektroonika aluste õppematerjal #65 Elektroonika aluste õppematerjal #66 Elektroonika aluste õppematerjal #67 Elektroonika aluste õppematerjal #68 Elektroonika aluste õppematerjal #69 Elektroonika aluste õppematerjal #70 Elektroonika aluste õppematerjal #71 Elektroonika aluste õppematerjal #72 Elektroonika aluste õppematerjal #73 Elektroonika aluste õppematerjal #74 Elektroonika aluste õppematerjal #75 Elektroonika aluste õppematerjal #76 Elektroonika aluste õppematerjal #77 Elektroonika aluste õppematerjal #78 Elektroonika aluste õppematerjal #79 Elektroonika aluste õppematerjal #80 Elektroonika aluste õppematerjal #81
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 81 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 369 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor renarehrstein14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika...
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%

Elektroonika
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge

Elektriahelad ja elektroonika...
46
doc

Elektroonika Alused

ning ka vastuvool seetõttu nõrk. Ilmne on, et vastuvool on sõltuvuses pooljuhi temperatuuriga. Dioodi voltamperkarakteristik: Jooniselt on näha, et päripinge korral on sõltuvus lineaarne (alates lävipingest - ca 0.6 V) ning vastupinge võib minna väga suureks, ilma, et vastuvool tõuseks märgatavalt. Graafikult on välja jäänud vastupinge läbilöögi punkt, kus dioodis tekkiv vastuvool hakkab väga kiiresti kasvama. Seda tööpunkti kasutatakse mõningates elektroonika komponentides. (aga siin kontekstis pole oluline) Fotodiood on diood, mis töötab vastupingestatud reøiimis. Sellises olukorras on vooluringis kulgev vool üldjuhul väga väike. Kui aga dioodile langeb valgus, mille sagedus on sobiv, siis need footonid neelatakse siirdealas elektronide poolt ning (elektron hüppab juhtivustsooni) tekib e-a paar, mis EV tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale

Elektroonika alused
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus ­ [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni ­ maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid.

Elektroonika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
9
docx

Elektroonika vastused

PEATÜKK 5. KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega v

Elektriahelad ja elektroonika...



Lisainfo

1. POOLJUHTIDE OMADUSI31.1.ldist31.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides31.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction)61.4. P-N siirde omaduste sltuvus temperatuurist (Temperature Effects)81.5. P-N-siirde omaduste sltuvus sagedusest91.6. P-N-siirde lbilk (Breakdown)92. POOLJUHTDIOODID (Diodes)112.1. Pooljuhtdioodide liigid112.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode)112.3. Llitidioodid (Switching Diode)122.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode)122.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode)132.6. Fotodiood132.7. Valgusdiood (Light Emitting Diode)142.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display)152.9. Dioodide thistamine163. TOITESEADMED183.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid183.3. Silufiltrid233.4. Stabilisaatorid254. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT)304.1.Transistori ehitus.304.2 Vimendi sisend ja vljundtakistus304.3. Transistori tphimte314.4. Transistori kolm llitust.324.5. Transistori parameetrid364.6 Transistoride omaduste sltuvus sagedusest374.7 Transistoride omaduste sltuvus temperatuurist374.8. Transistori kolm reiimi384.9. Transistor lliti reiimis394.10. Transistori tpunkti fikseerimine414.11. Transistori tpunkti stabiliseerimine434.12.Liittransistor ehk Darlingtoni transistor454.13. Transistoride liigid455. VLJATRANSISTORID475.1.Vljatransistori miste ja philiigid475.2.P-N-siirdega vljatransistorid (Junction FET (JFET))475.3. Isoleeritud paisuga vljatransistorid (MOSFET).495.4. Suurevimsuselised vljatransistorid (Power MOSFET).515.5 Vljatransistor lliti reiimis525.6.Tpunkti fikseerimine vljatransistoridel525.7 IGBT transistor (Isolated Gate Bipolar Transistor).545.8. Vljatransistoride eriliike546. NELJAKIHILISED SEADISED EHK TRISTORTPI ELEMENDID56(Thyristors, Four- Layer)566.1. ldist neljakihiliste seadiste kohta566.2. Dioodtristor ehk dinistor566.3. Smmeetriline dioodtristor ehk DIAC576.4. Trioodtristor ehk SCR tristor586.5. Trioodsmmistor ehk TRIAC596.6. Trvoohiga vljallitatav tristor ehk GTO tristor596.7. Kasutusniteid606.8. Tristoride thistamine617. VIMENDID637.1. Vimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid637.2. Vimendamisel tekkivad moonutused667.3 Mitmeastmelised vimendid677.4. Lppvimendid707.5. Tagasiside vimendites.748. VEDELKRISTALLINDIKAATORID819.MIKROELEKTROONIKA ALUSED839.1. ldist mikroelektroonikast839.2.Ehitus, kasutuse eripra ja liigid839.3. Operatsioonvimendid84

Märksõnad

Mõisted

liittransistor, pooljuhtideks, kristallstruktuuris, lisandeid, piirikihis, ränil, koos potentsiaali, pooljuht, toodud põhjustel, vastusuuna režiim, pooljuhtdioodid, põhidioodideks, alaldusdioodid, kaheanoodilises stabilitronis, selliseid seadiseid, seal voolukandjate, elektronid n, fotodioodi tunnusjooned, valgusdioodindikaatorid, juhtskeeme, kolmas element, kolmas element, toiteseadmete ülesandeks, toodust tulenevalt, alalduslülituse ülesandeks, sest sagedusmuundit, muundamisega plokkskeem, teiseks võimaluseks, kolmandaks võimaluseks, lihtsaimaks alalduslülituseks, alaldustegur, ühefaasiline poolperioodalaldi, alaldustegur, sildlülituse puhul, järgmisel poolperioodil, halvim olukord, silufiltrite ülesandeks, passiivfiltrid, lihtsaimaks silufiltriks, kasutamise võimalused, passiivfiltrite põhitüüpideks, induktiivsus, stabilisaatori ülesandeks, kvaliteediparameetrid, rohkem koormatav, selliseks reguleerelemendiks, automaat, stabilitron, tarbija zener, pinged, järjestikstabilisaatoris, hajuv võimsus, impulss, transistoriks, nimetatakse emitter, konstruktsioon, sisendtakistus rsis, väljundtakistus rvälj, transistoridel, erinevuseks, väljundpinge, kirjeldatud tunnusjooned, temperatuuriks, l ft, teiseks põhjuseks, elektronide liikumiskiirused, impulss, füüsikast, sulgerežiimis, lineaar, küllastusrežiimis, elektromotoorjõu polaarsus, tööpunkti fikseerimine, emittersiirde takistus, voolud, toodud kompensatsiooni, liittransistor, konstruksiooni, iseärasuseks, neelu vool, pdsmax, udsmax, ugsmax, idmax, vastupinge, vaatleme n, transistori ülekande, väljatransistorid, seadmetes, mos transistoril, sellel transistoril, neljas element, kuues element, neljakihilised seadised, türistorideks, lülituskaod, jooniselt, dioodtüristori vastusuunarežiim, dioodtüristori, trioodtüristor, trioodsümmistor, kihid, siire p2, triac, saame katood, kasutusalaks, regulaatorid, triac, reguleer, elemendi järel, kolmas element, registreerimis, ky210a, tc122, võimendiks, nimetatud objektid, sellisteks elementideks, eelvõimendite väljund, helisagedusvõimendid, alalispingevõimendid, signaaliks, ribavõimendi, elektrotehnikast, tekkivaid moonutusi, elektrotehnikast, eripäraks, teiseks võimaluseks, kusjuures erinevuseks, vt1, tagasisideks, vaadeldav tagasiside, tööpunkti fikseerimiseks, parasiittagasisidest, tekkiv tagasiside, lahtisidestus, vaadeldavale sagedusele, klaasplaatidele, mikroelektroonika, mikrolülitus, kontaktväljad, taoline ehitus, impulsslülitustele, operatsioonvõimendil, nimetusest tulenevalt

Meedia

Kommentaarid (5)

Villu147 profiilipilt
Villu Männik: hea materjal. Soovitan.
15:55 30-05-2017
kristjan771 profiilipilt
kristjan771: väga hea materjal
12:27 27-02-2013
kondaja897 profiilipilt
kondaja897: aitas küll
00:59 09-06-2012





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun