Otsingule "poolperioodil" leiti 18 faili

poolperioodil on aga olukord vastupidine.
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ..........................................................................................................................

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
42
docx

Automaatika konspekt

Automaatika sĂŒsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kĂ”rvaldab inimese osavĂ”tu selles protsessis ja vĂ”imaldab teostada sell...

Elektriaparaadid - Kutsekool
86 allalaadimist
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse vÀheseid. KÔige olulisem pooljuht kaasajal on rÀni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse...

Elektroonika - Kutsekool
213 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (Ôpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad vĂ€ga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lĂŒlitused. Otstarbe tĂ€htsuselt jagat...

Elektroonika - Kutsekool
461 allalaadimist
81
doc

Elektroonika aluste Ôppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist...

Elektroonika alused - Kutsekool
320 allalaadimist
50
doc

Rakenduselekroonika

1 VĂ”imendid VĂ”imenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et vĂ”imalikult sĂ€iluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal vĂ”imendil on alati 2 sisend klemmi millega ĂŒhendatakse signaali allikas ja 2 vĂ€ljund klemmi millega ĂŒhendatakse see objekt millele antakse vĂ”imendatud signaal. Peale selle vajab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
114 allalaadimist
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ĂŒlalt. Kui aga meil on dioodiga jĂ€rjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja vĂ”imendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte vĂ€ikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
34 allalaadimist
42
doc

RaadiovastuvÔtuseadmed

KĂ”ikumise ulatus on mÀÀratud HS-pinge amplituudiga. Sel juhul muutuvad pingete U22 ja –U22 vektorite pikkused ja nende suunad nii, et vektorite otsad liiguvad mööda graafikul kujutatud ringjooni. Kui FM-signaali sagedus on kesksagedusest madalam, st. f < f0, siis UVD2 > UVD1. Seega koormust Rk vastassuundades lĂ€bivate voolude IVD1 ja IVD2 vahe tekitab koormusel HS-liku pinge. Moduleeriva signaali jĂ€rgimisel poolperioodil , kui f > f0, on vektor VD1 > VD2 ja koormust lĂ€biv summaarne vool on vastassuunaline. Selgub, et detektori UV sĂ”ltub dioodide voolude omavahelisest suhtest (suhtedetektor). Seega muudab suhtedetektor FM-signaali sageduse muutuse kĂ”igepealt pingete U2 ja U3 faasimuutusteks ning need pingeamplituudi muutusteks ja saadud pinge detekteeritakse 2 tavalise diooddetektoriga, mis töötavad ĂŒhisele koormustakistusele. Ühisjuhtmeks vĂ”ib vĂ”tta k...

RaadiovastuvÔtuseadmed - Kutsekool
46 allalaadimist
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai VĂ”imendid 10.02.09 VĂ”imendi o...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
52 allalaadimist
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...

Elektroonika alused - Kutsekool
103 allalaadimist
3
docx

Vahelduvvool

Rakvere Ametikool Vahelduvvool Referaat Koostas: Juhendaja: Rakvere 2011 Vahelduvvool Vaheldu...

FĂŒĂŒsika - Kutsekool
36 allalaadimist
47
rtf

Automaatika alused

Automaatika sĂŒsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kĂ”rvaldab inimese osavĂ”tu selles protsessis ja vĂ”imaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika sĂŒsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mÔÔtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel vĂ”i parame...

Automaatika alused - Kutsekool
85 allalaadimist
32
pdf

Vahelduvvool

1 Vahelduvvoolu mÔiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. TÀnapÀeva elektrijaotusvÔrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja vÔrgust sÔltumatut toiteallikat ­ akut autol vÔi taskutelefonis, toiteelementi kÀe- vÔi seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ e...

FĂŒĂŒsika - Kutsekool
20 allalaadimist
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat Ă”ppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on vĂ€lja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mĂ”eldud Ă”ppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hĂ”lmab kĂ”ike, mis on vajalik tööst...

Mehhatroonika - Kutsekool
52 allalaadimist
32
doc

Rakenduselektroonika

VÔimendid 1.1. VÔimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid VÔimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine vÔimalikult vÀikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis VÔimendi...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
37 allalaadimist
32
docx

Elektroonika piletid

1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nÀhtavas vÔi infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde pÀripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle lÀheduses vastasmÀrgiliste...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
50 allalaadimist
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

jx jy kiirendused ja tekitavad inertsjĂ”ud F x  mjx  mjmax sin ï·Ă” t cos K Ă” F y  mj y  mjmax sin ï·Ă” t sin K Ă” kus m – tundliku elemendi mass Joon 32 Fx Fy InertsjĂ”ud ja rakenduvad tundliku elemendi raskuskeskmesse. JĂ”ud Fy ĂŒhe ÔÔtsumise poolperioodil on suunatud lÀÀne, teisel poolperioodil ida poole ja kĂ”igutab tundlikku elementi ĂŒmber telje x-x ega tekita Fx pretsessiooni. JĂ”ud on suunatud paralleelelt teljega x-x ja ĂŒhel ÔÔtsumise poolperioodil on suunatud vaatleja poole, teisel – vaatlejast eemale. Joonisel on esimene suund tĂ€histatud punkti ja ringiga, teine risti ja ringiga. See jĂ”ud pĂŒĂŒab pöörata tundlikku elementi ĂŒmber telje y...

Laevandus -
10 allalaadimist
40
docx

ElektriIised laevajuhtimisseadmed eksamikĂŒsimuste vastused 2017

Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ĂŒhtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hÔÔrdejĂ”ud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr pĂŒĂŒab sĂ€ilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsĂŒsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tĂ€he peale, siis sĂ”ltumata aluse...

Laevandus -
6 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !