4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21
Kõiki kiirgusi tuleb kosmosest, päike kiirgab ka peakõiki kiirguseid neile hakkab mõjuma jõud, mis paneb rootorti pöörlema veidi aeglasemalt kui Elektromagnetlaineid liigitatakse lainepikkuse lambda järgi, tuntakse 7 nimetuse all. magnetväli ehk asünkroonselt. (Teke,omadused,tähtsus) Tähtsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, kõrgpingeliinid | tekitab energiakadusid | Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori
Mitmekontaktiline (nt. 5- Vahelduvvoolu sagedusalad: kontaktiline pistikühendus ühejoonelises esitusviisis madalsagedus (nt. võrgu- sagedus või infrahelisagedus) Kontaktühendus. Vasakul liikuv, kesksagedus (nt. helisagedus) paremal liikumatu osa. Näitena on liikuvas osas haardkontakt,
Koormus elektrivarustussüsteemis- ajas: püsi-ja vahelduvkoormus Arvutuslik koormus- on elektrivarustuselemtide löbilaskevõime ja leketrienergia allika valimina maksimaalse vüi teatud ajavahemikus keskmise koormusnäitaja järgi Elektrilise koormuse arvutamine- peame teadma seadmete tehnilisi näitajaid ja talitusviise. Voolu liik- vahelduv-, alalis-, impulssvool Faaside arv- ühe-, kolmefaasiline Sagedus- töösagedus f=50 Hz, kõrgsagedus f>50Hz, madalsagedus f<50Hz Kõrgsagedus- · 200-400Hz- kantavad el. tööriistad(kergus). · 20 kHz metallide kuumutamiseks, sulatamiseks · 20-40kHz luminesentslampide kõrgsageduslik toide · Kuni 100kHz pindkarastusseadmed · Kuni 20 MHz pooljuhtide ja dielektrikute kuumutus, pidu kuivatus, toiduainete kuumtöötlus Madalpingesagedus- leiab kasutamist suuregabariidiliste detailide kuumutamises, kuna madalsageduslik väli tungib sügavamale kuumutatavasse tootesse
1.1.4. Lairiba võimendi Lairiba võimendit kasutatakse impuls signaalide võimendamisel, sest impulsilised pinged koosnevad harmoonilistest ja kui soovitakse, et impulsi kuju võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav sagedusriba on märksa laiem st. alumine piirsagedus madalam (10Hz ringis) ja ülemine piirsagedus kõrgem ulatudes MHz piirkonda. 1.2. Võimendustegur väljundsignaali suhe sisend ja väljund signaali vahel U I P K = välj ; K i = välj ; K p = V = sis U sis Is Psis U välj U 2-välj U n -välj U K üld = ..
· lihtsalt saavutatav suur võimendus, posit. tagasisidet aitab vältida signaalisagedusest väiksema vahesageduse kasutamine. · Eripära: esinevad nn kombineeritud vastuvõtu kanalid 46. Selgitada digitaalvastuvõtja struktuurskeemi; kas analoogvastuvõtjaga saab vastu võtta digisignaali saatva raadiojaama signaali. A/D- analoog/digitaal konverter MS filter- madalsagedus filter Analoogtöötlus-toimub signaali vastuvõtt, signaali demodulatsioon, digitaalsignaali saatmine A/D konverterisse. Vibra võtab vastu kõike sitta, aga küsimus on selles, et millega sa sitast söögikõlbliku saia saad. Kehtib ainult kui tõmblusparameetrid sobivad siis ainult siis saab tarbitava sita kätte õhust. Põhimõtteliselt on võimalik vastavale lainealale häälestatud antenniga vastu võtta digisignaali, aga selleks, et
Seetttu vaatleme edaspidi vahelduvvoolutarbijaid. 2. Faaside arv - vib eristada 1- ja 3-faasilisi elektritarbijaid. Kuna mlemad toituvad 3-faasilisest elektrivrgust, siis jrgnevalt uurime ainult 3-faasilisi elektritarbijaid. 3. Sagedus - 1) tstussagedus 50 Hz (Ameerikas 60 Hz), konoomseim oleks 100 Hz; 2) krgsagedus (f > 50 Hz); 3) madalsagedus (f < 50 Hz). Krgsagedust vib eristada kasutusala jrgi: - 200..400 Hz - kantavad elektriinstrumendid (kergus); - ..20 kH - metalli soojendus ja sulatus; - 20..40 kHz - luminesentslampide krgsageduslik toide; - ..100 kHz - pindkarastusseadmed; - ..20 Mhz - pooljuhtide ja dielektrikute soojendus, - puude kuivatus,
0,7K0 0 20kHz f 20Hz Väga levinud on võimendite liigitus sõltuvalt kasutusalast ja amplituudi- sageduskarakteristiku s.o võimenduse sagedussõltuvuse kujust Joon.1.2 a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.1.2). b) Alalispingevõimendid K K 0,7K0 0 Joon.1.3 fK f
Interaktsioonipartnerite tuvastamine, prognostika, farmakoloogilised eksperimendid . Valgukiipidele on kinnitatud: -Antigeenid -Antikehad -Aptameerid (ka DNA v RNA) -Retseporid -Substraadid (madalmolekulaarsed) -Ensüümid 12.LCM Laserpüüdur mikrodissektsioon (LCM): LCM (Emmert-Buck; NIH) võimaldab valmistada ülipuhtaid mikroanalüütilisi preparaate teiste ,,high-throughput" genoomika ja proteoomika meetodite jaoks või otseseks diagnostikaks.Põhineb inverteeritud mikroskoobi ja madalsagedus infra-punase laseri kombinatsioonil.Tavalisele koeslaidile paigutatakse film, millele laseri toimel fikseeritakse valitud rakud või koeosad. Neid kasutatakse omakorda kas DNA, RNA või valgu eraldamiseks.Saadud materjale kasutatakse, kas mRNA profileerimisel, DNA aberratsioonide leidmisel, proteoomikas jne. 13.Mittepositsionaalsed kiibid Põhinevad mitte andmepunktide kogumisele X,Y koordinaadistikus vaid andmepunktid on assotseerunud unikaalsete eri päritolu koodidega
erinevad ja seepärast tähistatakse nad ka erinevalt. Vastavalt Tf1, mis on esikülje ehk frondimoonutus ja Tf2 mis on tagakülje ehk langumoonutus. Kui on probleeme küljekestuste määramisega tingituna impulsi kujust määratakse need kestused tasemete 0,1 ja 0,9 vahel. Teiseks moonutuse liigiks on impulsi horisondi langus. Selle toimel tekib impulsi horisontaalsel osal langus. See on seotud mitte piisava sagedusriba alumise piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on
Tööreziimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega. 81 Väga levinud on võimendite liigitus sõltuvalt kasutusalast ja amplituudi- sageduskarakteristiku s.o võimenduse sagedussõltuvuse kujust 20Hz 20kHz f K 0,7K0 K0 0,7K0 JOONIS 7.2. a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid f f K K 0,7K0 K0 JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks.
o võimenduse sagedussõltuvuse kujust K K0 0,7K 0,7K 0 0 20kHz f 20HzJOONIS 7.2. a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid 60 Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid K
misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse raadiolainetena levida võnkumistel, mille sagedus on edastatavate võnkumiste (näiteks heli) omast tunduvalt suurem. Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavaid võnkumisi nimetatakse aga tavaliselt madal- sageduslikeks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedus- võnkumistega. Niisugust protseduuri nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv võnkumine. Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv teleriekraanile jõudvas elektronkiires ja vastavalt ka kiire jälje heledus
Filtreerimine näivtakistus. Harmooniliste filtrid Filtreerimine. Kesksagedus 2,5 kHz...150 kHz Filtrid Varjestamine. Ühtlustatud vooluahelad Madalsagedus 155 kHz...30 MHz Filtrid. Kaabli varjestamine Filtreerimine Varjestamine. Sisemine Kõrgsagedus kõrgem kui 30 MHz Varjestamine filtreerimine Madalpääsfiltrid. Alalis- ja vahelduvpingete ning voolude soovimatute komponentide vältimiseks kasutatavaid lülitusi nimetatakse filtriteks
annaabi.ee 
