nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendujuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseseadme skeem 1 2 4 3 7 5
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid.
Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga. 3 3 TÖÖ KÄIK
10 8 6 9 ~220 V Joonis 1.1 Termopaaride katseseadme skeem 1 metallplokk; 2 elektriahi; 3 võrdlustermopaar; 4 vedeliktermomeeter; 5 voltmeeter; 6 termostateeritud klemmlaud; 7 termopikendusjuhtmed; 8 kalibreeritav termopaar; 9 küttemähis; 10 ühendusjuhtmed Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud (1) E1=f1(t) ning (2) t1=f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5
Õppejõud H.Lootus Töö tehtud 13.10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallplokk; 2 – elektriahi; 3 – võrdlustermopaar; 4 – vedeliktermomeeter; 5 – voltmeeter; 6 – termostateeritud klemmlaud; 7 – termopikendusjuhtmed; 8 – kalibreeritav termopaar; 9 – küttemähis; 10 – ühendusjuhtmed 1. Töö eesmärk Määrate tehnilise termopaari termoelektromotoorjõud E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud
Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Omron BS1200). Seejärel sisetatakse regulaatori abil esimene temperatuur, mis tablool on märgitud punasena. Roheline number näitab ahju tegelikku temperatuuri.
Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri
Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja
lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest i -1 = (4) -1 Aparatuur. Mikrojahuti, termopaar (sama, mis 3. töös). Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale.
Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termoelektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri.
lahuse molaarne kontsentratsioon. Elektrolüütide lahuste puhul = icRT. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri.
Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08
ajavahemiku järel saavutas objekt tasakaalu. Staatilise karakteristiku määramisel on taskaalu nivoo seda kõrgemal, mida suurem on kulu. Dünaamilise karakteristiku määramisel nivoode sarnane muutumine mõlemas anumas näitas, et takistus kahe anuma vahel oli väike ning teist järku objekti võib vaadelda kui esimest järku objekti. 2. Termomeetrite võrdlus I II termomee termomee Hülsiga ter ter termopaar Hülsita(joodetud) termopaar temperatuur, temperatuur, temperatuur, temperatuur, aeg °C aeg °C aeg °C aeg °C 1:30.16 119 1:14.34 119 49,84 113,2 22,35 113,2 1:23.53 116 1:11.75 120 44,69 111,6 15,94 118,4 1:26.66 119 1:10
i = ( 1) + 1 (8) millest i -1 = -1 Katse käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumise järel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi
isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis tuleb sukeldada mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest metalltraadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht tuleb sukeldada uuritava aine lahusesse ja teise traadi temperatuur on juba fikseeritud. Temperatuuride erinevustest tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega ja selle alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud arvutiga läbi muunduri ja temperatuuri saab jälgida arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri
Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumise järel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta
Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Töö ülesanne Määrata tundmatu aine B molaarmass tema 10% vesilahuse külmumistemperatuuri alusel. Katse käik Peale mikrojahuti sisse lülitamist, avada arvutis "PicoLog Recorder", mis salvestab katse temperatuuri muutumist. Esmalt mõõta puhta lahuse (destilleeritud vee) külmumistemperatuur. Selleks valada katseklaasi u 1 cm lahust ning asetada sellesse termopaar. Katseklaas asetada jahutisse ning alustada temperatuuri mõõtmist. Katset korratakse nii kaua, kuni tulemuste erinevus ei ületa 0,01 kraadi. Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,47°C Lahuse külmumistemperatuur T = -4,89°C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,47 (-4,89) = 5,36°C Lahustatud aine hulk g = 10 grammi
1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb. Elektrilisedmõõteriistad- vahendid, millegae teostatakse elektrilisi mõõtmisi. Neid iseloomustab käsitlemise lihtsus, vastupidavus, mõõtmise täpsus. Kaasaegsed on kerged ja väikeste mõõtmetega multimeetrid
[1] Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit.[1] Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta.
Dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Dilatomeetrililist termomeetrit kutsutakse ka bimetalltermomeetriks. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termoelektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. M= Katse andmed: Kasutatud lahusti ... vesi Lahusti krüoskoopiline konstant ..
Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud. Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur. Edasi määratakse uuritava aine lahuse külmumistemperatuur. Arvutused:
Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas...
usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel.
3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur...............................................................................................................20 2.1.1. Termopaar..........................................................................................................20 2.1.2. Takistustermomeetrid.......................................................................................21 2.1.3. Termistor.............................................................................................................22 2.1.4. NTC termistor...................................................................................................
Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuseadis. Proovivõtuseadis koosneb mõõtesondist, mille on ühendatud gaasivõtu voolik analüüsitava gaasi imemiseks mõõteriista detektorisse. Voolikusse on paigaldatud termopaar gaasi temperatuuri mõõtmiseks ja riista külge võib vajadusel ühendada ka täiendava termopaari ruumiõhu temperatuuri mõõtmiseks. Uuritav gaas läbib enne mõõteriistasisenemist filtri. Lisaks gaasivõtu voolikule on ka tõmbevoolik. Tõmme tekitatakse pumba abil. Mõõteriist mõõdab O2 ja CO sisaldust maagaasis ja kuvab andmed ekraanile. Samuti arvutab ja kuvab ekraanile CO2 sisalduse. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs toimub vahetult dektorites
Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks, mida on võimalik mõõta, töödelda või edastada. Üsna tihti on selleks elektriline signaal. Näiteks temperatuuri tajuriks võib olla termopaar, mille väljundiks on elektriline pinge (termoelektro- motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus? Elektrilise väljundiga tajuri väljundsuuruse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi ML. 1.10 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtemuundur? Edasi muundatakse anduris signaal standardseks signaaliks, seda teeb mõõte-muundur MM. 1.11 Mida teeb juhtimissüsteemis andur?
kraadi. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter põhineb metallide joonpaisumisel. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektriline termomeeter võimaldab eemalt mõõtmist, nad jagunevad tajuri tüübi järgi. Tajuriteks on erinevad elemendid, kas termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse kahte termopaari, mille ühte termopunkti hoitakse 4 püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs
(kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel. Termoemissioon ja termoelektrilised nähtused Väljumispotentsiaal ja väljumistöö. Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused. Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus.
Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? : a. Tavaline teras b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask 2 : 1,00 Miks vajavad termopaarid nn külma koha kompensatsiooni? : a. Järgneva seadmega ühendamisel tekib seal samuti temperatuuride vahe ja elektromotoorjõud. b. Muidu bimetall kaardub väiksema soojuspaisumisega metalli suunas. c. Termopaar kuumeneb vastasel juhul üle. d. Termopaar jahtub vastasel juhul liiga alla. e. Et vältida jootekoha ülessulamist. 3 : 1,00 Kas interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimine on : a. liidetavate tehnoloogiate summeerimine b. liidetavate tehnoloogiate sobitamine iga projekteerimisetapi lõpul c. pidev tehnoloogiate sünergia otsimine 4 : 1,00 Paindtootmissüsteem koosneb : a. robotitest b
siis kaudselt amplituudi, sageduse, faasi või mõne muu elektrisignaalile iseloomuliku parameetri (näiteks impulsi pikkus) vahendusel. Andmed (mõnel juhul käsitletavad ka kui informatsioon) mingi füüsikalise suuruse kohta (heli, temperatuur, rõhk, asend, valgus) muundatakse elektrisignaaliks, kasutades selle suuruse andurit ehk muundurit, mis otsese toimega seadmete puhul muundab energiat ühest liigist teise (näiteks mikrofon, termopaar, piesoandur), või toimib mingil muul printsiibil (takistusandur, asendiandur, kiirendusandur jt.) Vooluväljundiga anduri liides tekitab väljundis voolu, mis muutub vastavalt mõõdetavale suurusele. Erinevalt pingeväljundiga anduritest võib vooluväljundiga anduri signaali edastada pikemate vahemaade taha ja häiringud mõjutavad seda vähem. Vooluväljundile on välja arendatud erinevaid standardeid, kuid enim rakendatav on 4-20 mA standard. Vähim väärtus
Selsüünid. Termoelektrilised andurid. Selsüün on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides, järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorireziimis. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar , mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda jootekohta, mis paigutatakse mõõdetava temperatuuri tsooni nim. Kuumjooteks. Elektrijuhtide vabade otste (nim. külmjooteks) ühendatakse millivoltmeeter (indicator). Kuumjoote ja külmjoote vahelise temperatuuride erinevusel tekib emj, mida mõõdetakse millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks
kus on vaja välistada juurdepääs õhule, eriline plaatina ampullid, mis on tegelikult ühekordsed nõud, mida kasutatakse ühe keemilise reaktsiooni läbiviimiseks. Siiski, pärast sellise reaktsiooni läbimist võib plaatina ampulli puhastada ja sulatada uue ampulliga. Platinumit kasutatakse ka termopaaride materjalina. Sellisel juhul on plaatina osa plaatina- roodiumi sulamist, millest valmistatakse termopaari juhtmeid. See plaatina-roodium termopaar sobib kasutamiseks laboritava tingitud asjaolust, et kasutades neid on võimalik temperatuuri mõõtmine õhus kuni piirväärtused 1600-1700 kraadi. Hind Plaatina oli kullast vaid 1,5 korda kallim. 1980.a maksis maailmaturul unts (31,1 g) kulda 500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000 prognoositi plaatinametallide vajaduseks maailmas 400 tonni. Maakoores on ühe tonni kohta vaid 5 mg plaatinat, raudmeteoriidis aga 30 g. Pilt 1. Plaatina hind aastatel 1990-2017
konvektiivse- ning kiirgussoojusülekande koosmõju arvestamiseks on enam levinud operatiivtemperatuuri mõiste [1, 6, 7], kuigi normatiivis [1] märgitakse mõiste operatiivtemperatuur defineerimisel ainult kiirgustemperatuuri mõju. Kiirguse mõju mõõtmiseks kasutatakse Vernoni õõneskera. See kujutab endast musta pinnaga, kuue tollise läbimõõduga (152,4 mm) õõnsat kera, mille tsentrisse on paigutatud termomeeter (termopaar). Selline kera summeerib õhu temperatuuri ja ümbritseva keskkonna ning keravahelise konvektiivse ja kiirgussoojuse. Need komponendid võetakse kokku keskmiseks kiirgustemperatuuriks ki, K valemiga [6] ki = 4 mk 4 + cv 0 ,5 (mk - kk ) , (1.1) kus mk on musta kera sisetemperatuur, K, kk ümbritseva õhu temperatuur, K, v õhu liikumiskiirus, m/s,
1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist
3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5
4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded
4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded
Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine
Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine
Töötab aine paisumise tõttu temperatuuri muutudes. Termograaf on õhutemperatuuri pidevaks ja automaatseks registreerimiseks mõeldud seade. Insolatsioon on Päikese kiirgusvoog horisontaalpinnale. Takistustermomeetrid: metallist või pooljuhist (termistorid) ainete juhtivusomadused sõltuvad nende temperatuurist. Metallides kasvab takistus temperatuuri tõustes ja peaaegu et lineaarselt. Pooljuhtide takistus väheneb temperatuuri tõustes (mittelineaarselt). Termopaar koosneb kahest eri metallist juhtmest, mis on kokku joodetud. Temperatuurimuutused ühenduses initsieerivad elektromootrjõu nende otste vahel. Selle elektromootorjõu suurus sõltub temperatuurist. Bimetalltermomeetrid : põhinevad metallide erineval soojuspaisumisel. Kaks metallriba on kokku ühendatud, kui seda kooslust soojendada, siis see paindub, sest eri metallid paisuvad erinevalt. Temperatuuri mõõdetakse selle mehaanilise pinge järgi. On samuti kompaktsed
1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist
Termomeetreid võib jagada omakorda. a)Klaas- ehk vedeliktermomeeter - töötab vastavalt vedeliku paisumisele nt elavhõbe. b)Manomeetriline termomeeter - töötab vastavalt vedelik/ gaasi rõhupaismisele. c)Dilatomeetriline termomeeter. koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, mis ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu.
nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50mV. Reeglina on selliste andurite signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. a) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.1.4) Sõltuvalt kasutusalast on see niinimetatud läbilaskeriba erinev ja ta võib olla nii madal- kui kõrgsageduspiirkonnas
Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 26.Optilised mäluseadmed. Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid).
juhtivusega. Õhulõhede juhtivus kirjeldab CO₂ sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust mõõdetakse üldiselt infrapuna- gaasianalüsaatoriga (IRGA – infrared gas analyzer). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge ning andurid mõõdavad CO₂ ja veeauru sisenemist ja väljumist kambris. Lehega on kambris kokkupuutes ka termopaar, mis mõõdab lehe ja kambrist väljuva õhu temperatuuri. 10. Lehe fotosünteesi intensiivsus on 12 mikromooli CO2-e ruutmeetrilt sekundis. Kui suur peaks olema õhulõhede juhtivus veeaurule, et CO2 kontsentratsioon rakuvaheruumides oleks 3 korda väiksem kui välisõhus, kus see on 360 ppm? Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S
See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. Signaali olemus vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid]) 2
signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 5. PILET 1. Võrdlusskeem
annaabi.ee 
