Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Puitvarras Puitvarras Puitvarras Puitvarras Puitvarras H H H...
Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhta...
1 Pilet tugev taimkiud või terastross . Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest....
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Vastavalt arvutusliku jõu S01a suurusele (traadi tõmbetugevusel 160·107 N/m2) on saadud trossi läbimõõduks dtr = 15,0 mm [1, lk 14, tabel 9]. [1, lk. 22, tabel 25] põhjal olen veendunud, et valitud plokimehhanismile sobib sellise läbimõõduga tross, sest valitud läbimõõduga tross sobib antud vahemikku. 5 2.2. Terastrossi valik Järgnevalt valitakse sobiva tõmbetugevuse ning profiiliga terastross. Trossi andmed on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Terastrossi tehnilised parameetrid [1] Jrk. Parameeter Väärtus nr. kraanad, elektrilised 1 Kasutusala tõsteseadmed, seadmed, kus trossi keritakse 2 Trossi läbimõõt dtr = 15,0 mm...
Pukseerimine On kolm pukseerimisviisi: · Kiiluvees- harilikult merel; · Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel; · Eest tõugates esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega...
21 Kuidas vabaneda võõrast ankruketist või kaablist? Variante võib olla mitmeid. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, laeva suurusest, haakumise keerukusest, ankruketi/kaabli raskusest, ilmastikuoludest jne. Üks klassikaline variant on järgmine: ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross . Vajalik tugevus määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross : piirjõud , Trossi läbimõõt on 10mm männipuit: piirpinge ; Nõutav varutegur [S] = 6 H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutatakse nurgad a ja b 1) Esmalt leitakse pikkus B sin60°= Leitakse c c = 3800-866 = 2934mm Leitakse d d = cos60°*1000 = 500 mm Leitakse nurk a tana =...
Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross , 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2...
2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Viimaseks on tähtis ruumi/hoone tulekindlus, et tuli andmekandjatele ligi ei pääseks enne tuletõrje saabumist. Samuti tuleks meeles pidada muid loodusjõude, näiteks võib tuua tugevad tuuletormid, välk, üleujutused ning mõningates kohtades ka maavärinad. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013) Lukud, ligipääsu kontroll Tavapärasema kasutusotstarbega seadmete puhul võib kasutada näiteks kaablilukku, mis on põhimõtteliselt ainult vinüülkattega terastross , millega saab neid seadmeid kinnitada seinte, laudade ja muu sarnase külge. Seda kaablilukku tuntakse mujal rohkem ,,Kensington Lock" nime all. Samas on võimalik kasutada ka veidi traditsioonilisemaid ja efektiivseid viise füüsilise turvalisuse tagamiseks, nagu valvurid, valvekoerad, taba- või koodlukk jms. Aga tänu sellele, et me elame infoajastus, siis on ka kõrgtehnoloogilisi vahendeid kindlustamaks, et ligipääsu omavad ainult selleks loa saanud isikud ehk nimelt biomeetrilised lukud...
2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine? Isiklikuks tarbimiseks vajalikud esemed mõistlikus koguses, vastavalt osapoolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled Lisaks käigutuledele ka valge ja punane ringtuli. 4. Võõrast ankruketist/trossist vabanemine Ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiust köis või terastross . Võõrast trossist või ketist tuleb läbi viia terastross või köis. Siis tuleb lasta oma ankur alla. Teine tross või kaabel jääb rippuma ja pärast raiutakse enda terastross või köis läbi. Pilet No. 05 1. Prügi käitlemine laevas Jagunevad: klaas, metall, plastik, toidujäätmed, paber. Kogumahutavusega 400 GT ja enam ning laevad kus laevapere liikmete arv on 15 ja enam peavad laevad omama prügiraamatut ja prügi käitlemise plaani...
See venib neil järgi koguaeg, seega kui näiteks hüpikämblikud hüppavad kuskile, siis see on neil alati julgustuseks ja kindlastab, et ta ei kukuks püstistel pindadel jahti pidades. Niiti võib võrrelda terastrossiga, mis on sama paks, ainult et trossi tihedus on umbes 6 korda suurem kui ämbliku siidiniidil. See tähendab, et siidiniit on tugevam kui sama kaaluga terastross . Sel on ka suurem elastsus ja tõmbetugevus kui siidiussi niidil. Arizona Ülikoolis uuritakse hetkel selle molekulaarset struktuuri, et hakata tootma materjale kuulikindlate vestide ja teiste kiudmaterjalide jaoks. *Ämblikuniit koosneb peaasjalikult valkainest ning ämblikul tuleb selle valmistamiseks kulutada suur osa oma toidust. Seepärast käibki ta oma võrguga väga säästlikult ümber...
Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE...
Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross .Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile...
Tugevustingimused Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. Joonis 2: Puitvarda ja terastrossi jõuepüürid Terastrossi tugevustingimus: Fu N T [ N ]T = [S ] Trossi tugevusarvutus: Nt = 0,577 × F Terastross on ühtlaselt tõmmatud Fu = 40,8 kN [S] = 6 0,577 × F (40,8 × 103) / 6 F 11785 N 11 kN Trossile on ohutu, kui F < 11 kN Puitvarda optimaalse läbimõõdu leidmine: Suurim jõud, mida saab tarindile rakendada on 11 kN, mis tuleneb trossi tugevusest. Np = 0,5775 × F = 0,5775 × 11 kN 7 kN u,Surve = 40 MPa Pikkepinge valem: 4 Np U = Ap...