Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotu...
sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis. Koostöö kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses. Info:
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel.
Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrva l eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eri liiki ta imede le ning ka pa ljde uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud
olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom. Raadiosaatjad lendoravatele Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks
Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome korraga ühesugused tingimused eriliiki taimedele ning ka paljude uute seemnete idanemiseks. Niisiis on väärtuslikumad just sellised rohumaad, mille hooldus pole katkenud või on see juhtunud
54.42 Tallinn 02.08.1958 54.73 Tallinn 08.09.1958 55.70 Harkov 24.07.1960 56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe Oskar Linnaste Aadu Tarmak Indrek Vahtra Heino Apart Ilo Sepp Väino Pärtel Heino Lipp Nikolai Feldmann
Sekretäril on otsustav hääleõigus ja ta kuulub presiidiumi koosseisu. Kõik ELUSi allüksused valivad endale juhatused, mille tulemustest annavad teada ELUSi presiidiumile. 6 Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis LUSi presiidiumi praegune koosseis valiti 31. märtsil 2011. President Tõnu Viik, asepresidendid Toomas Tiivel ja Uudo Timm, liikmed Maarja Öpik, Liina Laumets ja Marek Sammul, sekretär Silja Kana. Fotod: http://www.elus.ee/ 7 Kasutatud info 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts (18.01.2014) 2. http://www.elus.ee/ (18.02.2014) 8
Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: enim oli särge ja viidikat, palju oli ka võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut. Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisus. Vähearvukalt leidus särge, arvukalt lepamaim ja viidikat ning võrdlemisi arvukalt haugi. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine. Pedja jõgi Kirnal Foto: 25.05.2001 Uudo Timm Kasutatud kirjandus Joonuks, Helmut. Pedja Jõgi. Tallinn 1975 Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001 Alam-Pedja looduskaitseala (2012) [http://et.wikipedia.org/wiki/Alam- Pedja_looduskaitseala] Pedja jõgi (2011) [http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_jõgi] Pedja jõgi[http://kalakoht.ee/veekogu/pedja-jogi/]
keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ (26.01.2014) 3. Keskkonnaamet, Matsalu rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/ (26.01.2014) 4. Keskkonnaamet, Soomaa rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=soom (26.01.2014) 5. RMK, Karula rahvuspark. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula- rahvuspark (26.01.2014) 6. Tiit Leito, Kai Kimmel ja Arne Ader, „Eesti Kaitsealad“, Tartu 2007, trükikoda Greif. 7. Uudo Timm ja Piret Kiristaja, „Eesti looduskaitse infoatlas“, Tallinn 2006, Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus, Eesti Looduseuurijate Selts. 11 LISAD 12 Lisa 1 Karula rahvuspark Pilt 1: Karula rahvuspargi suurim ja sügavaim järv. Andres Tarto, Ilus Eestimaa, 3.04.2010, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/ahijarv/ (9.02.2014) Pilt 2: Haruline võtmehein. Arne Ader, Haruldus metsa all- võtmehein, 12.06.2009
väldib oksüdeerumist. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 52 Lugejate tungival soovil ;) · Plasmakõlarid: http://www.enjoythemusic.com/magazine/equipment/1002/acapellavoilin.htm · http://www.swtpc.com/mholley/Popular Electronics/May1968/Flame_Amplificat ion.htm Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 53 Loe veel · http://www.allaboutcircuits.com · Uudo Usai "Elektroonikakomponendid (TPT 1998) http://www.tud.ttu.ee/~t030883/materjalid/elektroonika/elektroonika.pdf · Electronic circuit "beans" collection: http://www.massmind.org/images/www/hobby_elec/e_ckt.htm · Elektroonikast algajale: http://www.kpsec.freeuk.com/study.htm · P. Horowitz, W. Hill, " The Art of Electronics", Cambridge University Press 1980, 1989 NB! Elektrooniku "piibel" · Jootmine: http://www.epemag.wimborne.co.uk/solderfaq.htm
Maali Maasikas 1,099.00 10% 109.90 Jüri Juurikas 1,167.00 15% 175.05 Kaarel Kaalikas 714.00 - Hermeliine Hernes 961.00 5% 48.05 Uudo Uba 1,056.00 20% 211.20 Tiiu Tikker 768.00 - Peeter Peet 664.00 20% 132.80 Tiit Till 739.00 10% 73.90 Kirsti Kirss 802
suunaga lained, või kui ühel pool on lained, siis teisel pool on meri peegelsile.(hiiumaa.ee) 10 Pilt: vikipeedia.ee 11 Kallaste pank Kallaste pank on Hiiumaa ainuke paepank. Panga pikkus on ligikaudu 400 meetrit ja kõrgus on ligikaudu 10 meetrit. Merest ligikaudu kilomeetri kaugusele jäävas paeastangus paljanduvad Alam-Siluri paekihid, kust võib leida ka korallide kivistisi. (Eesti geoloogia keskus) Foto: 28.08.2002 Uudo Timm 12 Hinnang inimmõjule Kaibaldi nõmm Kaibaldi nõmm on omalaadse kultuurmaastikuga ala, mis jätab ülimalt loodusliku mulje. Keset harulasi samblikumännikuid asub Eesti suurim lahtise liivaga ala, mille pindala on ligikaudu 10 hektarit. Kaibaldi nõmm on tekkinud tänu Teise maailmasõja aegsele metsapõlengule ja nõukogude sõjaväele, kes kasutas seda ala hiljem tankide harjutusväljakuna. (hiiumaa.ee) Foto: Eve Tammla Lehtma sadam
Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse
4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist
4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
............................................................. 38 Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel (lendorav lk. 30 ), Siim Veski (kivisisalik lk. 31) Elupaigatüübid ............................................................................................................................................................................................................. 40 Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto Töölehed: Merike Palginõmm Kaitse korraldamine ................................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd .....................
1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 7. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 8
1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Raadiolülitused. Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1990. 4. Rakenduselektroonika. Uudo Usai (TPT). [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik.Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 6. Wikipedia. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 59
Aga jaapan oli pikka aega eraldatud, säilinud on traditsioonid võib lugeda täiesti eraldi seisvaks tsivilisatsiooniks. Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt. Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord
Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302 Ahto Buldas Akad.tee 21-C320 665 4241
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse
︎Mood – reptiilid, suured kassid ︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria ︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp ︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid ︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad -Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID -CITESi Teaduskomitee: Tiit Maran, Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus, Uudo Timm -Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Loodusmuuseum ning Eesti Loodusmuuseum -KKM’st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu, hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel -︎-Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused -︎Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302
annaabi.ee 
