Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk
Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3
Võnkumine Võnkumine on perioodiline liikumine ajas ja ruumis tasakaalupunkti ümber Kui elastse keskkonna osake panna võnkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle naaberosakestele, sealt omakorda järgmistele osakestele. Iga järgnev osake kordab eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel PERIOOD T- näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud
Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID...
Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1 = ln * f = ln(1,42/0,87)*84,64 Hz=41,47 1/s U m2 5. RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 40 V mõõtepiirkond, 10ms mõõtepiirkond.
Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz 4. Kutsesignaali parameetrid ja kuju. Pinge U=108V ; (1/ruutjuur2)*108=76V Periood T=39,6ms Sagedus F=1/T=25,25Hz 5. Kõnesignaali parameetrid ja kuju. Vile korral Amplituut U/2= 920mV Periood T=740 s Sagedus F=1/T= 1,351 kHz Vokaali korral Amplituut U/2=180mV Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs. Ühe numbri pulssimisperiood T=700ms Üksiku valimisimpulsi pikkus t=98ms
Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- ajaühikus sooritavate täisvõngete arv. f= N/t f=1/T Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist, mehaanilise võnkumisel tähistatakse x-ga. Võib olla positiivne ja negatiivne. Amplituut- maksimaalne hälve.
Kagu-Hiinas on ka oluliselt rohkem sademeid kui näiteks Põhja-Hiinas. Põhjuseks on Lõuna-Hiina meri ja Vaikne ookean, mis põhjustavad vihmaseid ilmasi Kagu-Hiinas. Põhja-Hiina asub lähistroopilises vööndis ja Lõuna-Hiina asub lähisekvatoriaalses vööndis. Põhja-Hiina temperatuuri näitajad on natuke madalamad kui teistel lähistroopilistes vööndis asuvatel maadel. Põhjuseks ongi Tiibeti kiltmaa, mis on vägagi mägine. 3. Tallinn- Aastane temperatuuri amplituut on üpris suur -5...+20. Ei saja väga palju ega ka väga vähe, ütleme nii et keskmiselt. Peamine vihmaperiood on sügis ning kõige vähem sajab talvel, veebruaris ja märtsis. Talvel on püsiv lumikate, kuna temperatuur jääb üldiselt alla 0 kraadi. Hong Kong- Aastane temperatuuri amplituut on vägagi väike +17...+25. Sajab suhteliselt palju. Peamine vihmaperiood on suvi, kuid talvel on sademeid väga vähe. Lund ei saja
(sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15
aktiivkoormus P 4 kW sin 90° =1 Leida P1; Q1; S1? Vastus: võetav aktiivvõimsus P1 4000 A võetav reaktiivvõimsus Q1 800 A võetav näivvvõimsus S1 4079 A 5. 50 Hz 230 V võrgust toidetaval transformaatoril on magnetvootiheduse amplituut magnetahelas 1,6 T. Kui suur on sama trafo magnetvootiheduse amplituut pingel 230 V, 200 Hz. nimisagedus f1 50 Hz Nimipinge U1 400 V mag.vooamplituut pingel B2 magnetvootiheduse amplituut B1 1,6 T uus sagedus f2 200 Hz uus pinge U2 230 V Leida B2? Vastus: mag
Too näide. Võnkumisel kordub perioodiliselt liikumine. Näiteks kellapendli liikumine. 2.Võnkumise liigid.Näide. Vabavõnkumine, harmooniline võnkumine ja sundvõnkumine 3.Mis on vabavõnkumine.Näide. Sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, pendli võnkumine niidi või vedru otsas 4.Mis tekitab sundvõnkumise. Perioodiliselt muutuv välisjõud, õmblusmasina nõel liigub üles-alla. 5.Võnkumist iseloomustavad suurused. Aeg, periood, võngete koguarv, sagedus, hälve, amplituut. 6.Lainepikkus def.tähis,ühik Kaugus kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva keha vahel. Tähis: . Ühik: m 7.Sagedus def.tähis,ühik Ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis: f. Ühik: Hz 8.Periood def.tähis,ühik Ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T. Ühik: s 9.Resonants mõiste sisu,näide Võnkeamplituudi saavutatud maksimaalseväärtus teatud sagedusel. Nt raadiosignaalide vastuvõtmine. 10.Mis on difraktsioon. Näide Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusuunda. 8. Mida näitab magnetvoog? Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScos B- magneti induktsioon; S- pindala; cos- pinna normaali ja jõujoonte vahel 9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13
11.Jõu õlg jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse koorutist. 14.Võnkumine üks osa perjoodiliselt korduvatest liikumistest. 15.Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. 16.Sundvõnkumine kui võnkumine toimub mingi välise perjoodilise jõu mõjul. 17. Hälve - võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. 18. Võnke amplituut suurim kaugus tasakaalu asendist ehk suurim hälve. 19. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23
Võnkumine ja lained Võnkumine-nim liikumist, mis kordub ajas täpselt või ligikaudselt. Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru.
seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest
- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb
Uus liik. Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms. Tegurid kindlad komponendid koguelust (osake keskkonnast). Ökotoop kõik abiootilised tegurid kokku. Biotsönoos- kõik biootilised tegurid kokku. Biogeotsönoos ökotoop + biotsönoos. Ökoloogiline amplituut- öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda. Optimaalne tsoon öko. teg. intensiivsuse vahemik, mis on elutegevuseks soodne. Optimum Ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Ökoniss mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituutide summa. Kõik tingimused liigi esinemiseks on täidetud.
100 50 0 jan. veeb. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets. kuu 3. New Delhis on kõige kõrgem temperatuur juunis, 33,8 °C . Kõige külmem on temeratuur aga jaanuaris, 14,1°C. Temperatuuride amplituut on umbes ~ 20°C. Aastane sademete hulk on 706.4mm ja see jaotub aasta jooksul väga ebaühtlaselt ( kõige rohkem sajab suvekuudel ja septembris ). 4. Võrreldes New Delhit ja Eesti pealinna Tallinnat, võib välja lugeda, et : 1. New Delhis on temperatuur iga kuu oluliselt kõrgem kui Tallinnas, näiteks kui jaanuaris on temperatuur Tallinnas -5°C siis New Delhis on temperatuur 14,1°C ja kui juulis on Tallinnas temperatuur 17°C siis New Delhis on 31°C. 2
sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Harmooniline ja sinusoidaalne nendel sõnadel on füüsikas üks ja sama tähendus. Need võnkumised saab kirjeldada võrrandiga x = X 0 sin(t + 0 ) Suurust = t + 0 nimetatakse faasiks x hälve X0 amplituud nurksagedus t aeg Kui t = 0, siis = 0, seega nimetatakse 0 algfaasiks. Algfaas on 0 = 0. Näide: Amplituut on suurendatud Periood on muutunud Algfaas on nihutatud
f Tea, mida näitab füüsikaline suurus periood, oska seda tähistada ja arvutada. Periood on täisvõnke tegemiseks kuluv aeg. Tähis – T 1 T= f Mida näitab füüsikaline suurus sagedus? Kuidas on defineeritud sagedus 1 Hz? Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Hz – sekundi pöördväärtus 1 f= T Mille poolest erineb hälve amplituudist? Hälve on kõrvalekalle tasakaaluasendist, amplituut on maksimaalne hälve (kõrvalekalle). Oska selgitada mõistete sumbuv võnkumine, sundvõnkumine mõiste sisu. Sumbuv võnkumine – kiirus ja ulatus hääbub aja jooksul nullini. Sundvõnkumine – võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Missugune pendel on matemaatiline pendel? Matemaatiliseks pendliks nimetatakse venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmassi. Kas matemaatilise pendli võnkeperiood sõltub pendli massist? Missugustest
toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja
reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine Fooniline väljasuremine – ühed liigid surevad välja, uued liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused: Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu
Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj). Vahelduvvoolu sagedus näitab võngete arvu ühes ajaühikus Periood aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge. Hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Amplituut väärtus voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Miks räägitakse elektrist ja magnetismist ning elektromagnetismist? Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetinähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning muundumisi. Ta uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Elektromagnetismile on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektromagnetismi muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside nähtus , mille korral
nisiruumis a) Fundamentaalne niss on see osa nisiruumist (kõigi ressursside kasutamise võime mis ühel liigil on vastavalt oma füsioloogiale) b) Realiseerunud niss see osa nisiruumist mille liik päriselt hõivab Erinevus nende kahe tüübi vahel seisneb selles, et liigid enamasti ei saa kasutada kogu oma fundamentaalset nissi kuna bioloogiliste interaktsioonide tõttu on osa hõlmatud ka teiste liikide poolt. MINU VASTUS: Ökoloogiline amplituut- keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline amplituut erineb olukordades, kus organism kasutab ressursse üksi või koos teiste organismidega. Autökoloogiline amplituut (füsioloogiline)- amplituut, mis hõlmab kogu parameetripiirkonda, milles taksonite isendite mõju on mõeldav. Sünökoloogiline amplituut (ökoloogiline amplituut)- ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, s.t
2)ise-e autovõnkumised-sundvõnkumine, mille puhul võnkuv süst. Ise reguleerib oma võnkumist 3)parameetrilised võnkumised-sundvõnkumine, välismõju muudab perioodilidelt süsteemi mingit parameetrit · Elastsujõu mõjul toimuvad võnkumised: vedrupendliks nim. Horisontaalsel vardal hõõrdevabalt vedru elastsusjõu mõjul toimuvaid võnkumisi(füüsikaline pendel) Vastavalt hook´i seadusele on elastsusjõud suunatud tasakaaluasedi poole, max kaugus tasakaaluasendist on amplituut(A) Võrdetegur k on arvuliselt võrdne Fe=-k*deltax Fe=m*a -k*deltax=m*a a=-k*(delta)x/m võrrand, võrdetegur ja miinusmärgi tähendus, kiirenduse suurus ja suund ???? · matemaatiline pendel-kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha (koormise) mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii väike, et neid suurusi võib arvestamata jätta, siis nimetatakse pendlit matemaatiliseks pendliks.
- kliimat kujundavad cT mT ja mE ekvatoriaalne konvergentsivöönd,lähistroopilised maksimumid - väga niiske ja väga kuiv aastaaeg (sademeid 500-1000mm) - temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Kuiv troopikalkiima - kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid - väga kuum ja kuiv talvel jahedam temp. 40-50C sademeid alla 300 Kuiv lähistroopiline kliima - kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid - Esineb suur aastane temp. amplituut(15-35C) ja selgelt väljendunud külm talv sademeid alla 200mm Niiske lähistroopiline kliima - Kliimat kujndavad mT(suvel) cP(talvel) - suvel palju sademeid -1000mm talved jahedad aga mitte alla 0C - esineb troopilisi tsükloneid - laialehelised igihaljad metsad Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud
M=I∙ε 27. Kuidas on seotud impulsimoment ja jõumoment? dL M= =I ∙ ω , jõumomendi tuletis aja järgi. dt 28. Kuidas avaldub töö pöördliikumisel? dA=F ∙ dr= M ∙ dφ 29. Milline võnkumine on harmooniline? (Valem, tähtede tähendused ja nende mõistete sisu) Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω 0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0). A – amplituut (tasakaaluasendi ja maksimaalse hälbe vahe) ω0 – nurksagedus (täisvõngete arv ajaühikus) ϕ0 – algfaas (määrab ära võnkumise asendi ajahetkel 0) ω0t + ϕ0 – faas (võnkumise asend suvalisel ajahetkel) Harmoonilise võnkumise korral on kiirus suurim tasakaaluasendis ning kiirendus suurim äärmustes. 30. Millest ja kuidas sõltub füüsikalise pendli võnkeperiood? Füüsikaline pendel on keha, mis on riputatud masskeskmest kõrgemale. T = √ I
Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju. Hääldasime vokaali "Uuuuuuuuu" U hääle amplituut= 0,3V T hääle signaali periood =2ms 10.) Kokuvõte ja järeldused Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid tööreziime ("toru hargil", "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale. Saime teada, kuidas arvutada telefoniliini maksimaalset takistust, mis määrab abonendi maksimaalse kauguse telefoni-keskjaamast. Õppisime tundma kohaliku efekti mahasurumise skeeme analüüsima telefoniskeemi. Toonvalimisega telefoni kasutades saavutasime võimsuse tipud teoreetilistele
● Kuuluvad Euroopa Liitu ja OSCE-se ● Suhteliselt suur hulk elanikkonnast elab pealinnas Austria-Taani erinevused Tunnus: Austria Taani Pinnamood: Mägine Suhteliselt tasane Avatus merele: Puudub Põhjast, idast ja läänest Keskmine kõrgus: Umbes 2200m Umbes 31m Rahaühik: Euro Taani kroon Kliima amplituut: Suurem Väiksem Suurim kõrgus: Suurem Väiksem Rahvastiku tihedus: Väiksem Suurem Sademete hulk aastas: Suurem Väiksem Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Parlamentaarne monarhia
Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb läbi ainult ühtpidi võnkuvat lainet Lainepikkus (joonis) Suhteline murdumisnäitaja näitab valguse murdumist kahe aine vahel, nt õhust klaasi Interferents füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituut on kas suurem või väiksem 2) Anna selgitusi järgmistele nähtustele või tööpõhimõtetele: a) Kuidas ,,tunneb ära" pangaautomaat sinu pangakaardi? Igal kaardil on peal kindel magnet ja induktsiooni vool mille tõttu, kui kaart masinasse pannakse, annab iga kaart kindla mustriga voolu ja sellepõhal tehakse kindaks kelle kaart on. b) Miks tekib induktsioonivool? Lorenzi jõudude tõttu. Iga liikuva laetud osakese ümber on magnetväli.
m∙ v l2 El = 2 vl = √ 2 ∙ El m =34,64 m/s vl v0 = =69.28 m/s cos ∝ Vastus: kivi algkiirus on 69,28 m/s 5 ÜLESANNE 5 Harmoonilise võnkumise amplituut on 5 cm, periood 4 s. Leida maksimaalne kiirus ja kiirendus. 1 f= ω=2 πf v =Aω A0 = 5 cm = 0,05 m T=4s T a=−ω ² A 1 f = =0,25 Hz 4 ω=2 π ×0,25=1,571 Hz v =0,05 ×1,571=0,079 m/s a=(−1,571 )2 ×0,05=0,123 m/s ²
m elektronide massi v elektonide kiirus E=A+mv2/2 · Seos footoni energia ja sageduse vahel: E=mf · Samasfaasis olevad lained: maksimumtigimus: max = 2k* / 2 , milles max käiguvahe maksimum k interferentsijärguks (spektri järgi) lainetepikkus (valguse) Liituvad lained tugevdavad üksteist. Liitlaine amplituut on võrdne lainete amplituutide summaga. · Vastasfaasis olevad lained: miinimumtingimus: min = (2k+1) /2 Liituvad lained nõrgendavad üksteist. Liitlaine amplituut on võrdne lainete amplituudi vahega.
Lõpus olev tõestus võib tulle töösse EULERI VALEM: e i = cos + i * sin i on kaldsümmeetriline maatriks DEF 2: hulka C, mille elementideks on 2x2 järku maatriksid, kus iga maatriksi korral tema peadiag elemendid on võrdsed ning kõrvaldiag elemendid on vastandarvud nim kompleksarvude hulgaks ning neid nim kompleksarvudeks Arvutustes komplekarvudega tuleb arvestada järgmiste arvutusseadustega: Kehtivad järgmised omadused: Kompleksarvu geomeetriline kuju = kompleksarvu argument/amplituut |a|= r (moodul) Cos = a/b sin = b/a = r (cos + i sin ) kolmpleksarvu a moodul on geomeetriliselt tõlgendatav sellele kompleksarvule vastava punkti kaugusena nullpunktist. Kompleksarvu 5 esitust 1) Algebraline =a+b*i 2) Vektor = (a;b) 3) Maatriks = 4) Trigonomeetriline = r (cos + i sin ) 5) Eksponent = r * e i* Algebralised süsteemid
õhk, suur temp. kõikumine. Briis on merede ja suurte siseveekogude rannikulpuhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal. Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kõrgus on 5 - 15 km ja läbimõõt mõnikümmend kuni mitusada meetrit. Tavaliselt esinevad parasvöötmes, kus liiguvad aegamisi läänest itta. Harva esineb neid palavvöös, kuid siis on nad seal eriti tugevad. Amplituut on kõige kõrgema ja madalama temp. vahe. Musoon on tuul, mis suvel ja talvel puhub vastupidistes suundades. Demograafia on rahvastikuteadus, mis tegeleb rahvastiku seonduvate küsimustega ( vanuseline, sooline, rahvuslik koosseis, rahvastikuliikumine ja immigratsioon, linnastumine ja hõive). Demograaf ehk rahvastikuteadlane. Rass on sarnase kehaehituse, näojoonte ja nahavärviga inimeste rühm. Eristatakse kolme põhirassi - valge ehk europiidne, must ehk negriidne ja kollane ehk
jõud ajaühiku jooksul. Kineetiline energia on energia mille liikumine on tingitud teiste kehade liikumisest. 12. Potentsiaalne energia on energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemis teiste kehade suhtes. On rakendatud tööd ja jõudu. 13. Võnkumine on ajas toimuv korduv hälve tasakaaluolekus. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused: Hälve: on kõrvalekalle mingist väärtusest, tähis X, mõõtühik 1 meeter(m). Amplituut: on ajas muutuva suuruse maksimaalne hälve, tähis A, mõõtühik 1 meeter(m). Periood: korduva muutuse tsükli kestus, tähis T, mõõtühik 1 sekund(s). Sagedus: on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus, tähis f, mõõtühik 1 herts(Hz). 15. Sundvõnkumine: võnkumine toimub mingi valise perioodi jõu mõjul. Vabavõnkumine: võnkumine toimub vaid süsteemi kuuluvate kehade vaheliste mõjujõudude toimel. 16
MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuristamist ja krobeliseks muutumist keem mur käigus nim korrosiooniks.*toimub palavas kliimas, sest kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on
1-2 valtsrulli, millesse on paigutatud ekstsentriline koormus, baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Kihipaksus sõltub vibrorulli massist, kuid üldjuhul ei tohi tihendavatava kihi paksus ületada 60 cm. Soovitatav töötsükkel on 1 võnge rulli liikumisteekonna 2,5 cm kohta sagedusel 2200 2400 tsüklit minutis. 53. Vibrorullide tihendamisvõime näitajad, nende iseloomustus. Amplituut, sagedus ja rulli liikumiskiirus. Amplituut iseloomustab vibreeriva valtsi maksimaalset vertikaalset liikumist 1 töötsükli jooksul ning suurendab tihendusenergiat, sagedus näitab pöörete arvu ümber pöörlemistelje teatud ajaühiku jooksul ning parandab tihendusvõimet ja liikumiskiirus tagab parima tihendamistulemuse 3 6km/h juures. 54. Laoturite kasutamine teedeehituses, liigitus, üldehitus.
(Koostatud graafikul on praegune aeg vasakus servas!)[4] Joonis Kliima muutused viimase 3 miljoni aasta jooksul [4] Ka sellelt graafikult on näha eelmiselt jooniselt välja tulnud jääaja tsüklid, mis algavad uuesti umbes iga 100 000 aasta tagant (vasakpoolne kolmandik graafikust). Sellest kaugemale minevikku liikudes on need tsüklid hoopis lühemad, keskmiselt 41 000 aastat. Peale selle, et need lühemad on, on ka keskmiste temperatuuride kõikumise amplituut väiksem.[4] Kui vaadelda viimase 3 miljoni aasta kliimamuutust, siis võiks isegi öelda, et tegelikult on kliima üldisemas pildis pidevalt jahedamaks läinud viimase 3000 aasta jooksul ning see võib ka teadlaste globaalse soojenemise teooria küsimuse alla panna. 9. Kliima Fanerosoikumis ja varem Fanerosoikum haarab kõik ajastud, mis ulatuvad kuni 520 miljonit aastat tagasi. Graafikult(Joonis 7) on näha temperatuuri kõikumisi terve fanerosoiukumi eooni ulatuses.
ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR- i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. 46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50
tasakaalupunkti vahel: punktis r=3 toimus bifurkatsioon (diagrammi kvalitatiivne muutus parameetri r väikesel muutmisel). Väärtuse r=3.45 juures toimub järgmine bifurkatsioon, periood pikeneb jälle 2 korda ja nüüd toimub võnkumine 4 väärtuse vahel. Järgnevad bifurkatsioonid toimuvad r=3.54 ja r=3.56 aga r > 3.57 korral muutub protsess kaootiliseks. Tekib kaos. POP=0.1 Muut=(r-1)*POP-r*POP^2 20.Feigenbaumi arvud- Kaks konstanti: (koordinaat) = 4.66920160910299067185320382... ja (amplituut) = 2.502907875095892822283902873218...., mis kirjeldavad suhteid bifurkatsiooni diagrammil Need määravad, millisel r väärtusel tekib uus bifurkatsioon. Feigenbaumi arvud on universaalsed- nad kehtivad iga süsteemi puhul, kui ainult on tegemist perioodi kahendumisega. Kaose võrdlus juhuslikkusega: Kui ei saa mingit protsessi täpselt määrata siis jääb sisse teatav juhuslikkus- mingi juhuslik element võib määrata süsteemi käitumise suuna.
navigatsioonisüsteemi. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust läbi esitleja või esitaja interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: Sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), Helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB Ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli
Tähtsaim on hapniku okspdeerumis- redutseerumissüsteeme 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü-redutseerumisrežiimi vahekorda mullas Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!! Redoksindeks- kui Rh< 20, redutseerunud keskkond, ebasoodne taimedele. Optimaalne vahemik 28-30 43. Mulla soojusrežiim ja -omadused. Mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi 44. Albeedo. Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus- näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46
· ribavõimendi võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1. Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut U välj I välj Pvälj K= Ki = Kp = U sis I sis Psis K üld = K1 K 2 ....K n Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides K db = 20 lg K K üw db = K1db + K 2 db + .... + K n db 2. Võimendatav sagedusriba signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei
huvi) 34. Miks tekivad siirdehäälikud? Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Nt kahe konsonandi vahele võib tekkida siirdevokaal või konsonant. Vokaalide puhul nimetatakse seda svaavokaaliks (nt põtr põter põder) 35. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Selleks, et võnkumist helina tajutakse on olulised heli sagedus ja amplituut (ulatus). Igasuguse võnkumise puhul on tegu helilainega. Mida suurem on sagedus, seda kõrgemana heli tajume. 36. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Suurima amplituudiga (intensiivseim) heli on põhivõnkumine ja teised on osavõnkumised. 37. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Põhitoon tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad
mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on amplituut väike, talv viljakad, sobib pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks Rohtlad Lähis troopiline/ tasakaalustatud Üle 1m kamardumine Kõige
nagu 6 lainet ja iga laine vahel on 550m. Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on sumbuvus selle maa peale. Meil on 30dB/km. Kokku 99 dB on sumbuvus selle maa peale. Nüüd kui võimendused olid 10 ja 6dB, siis 99-10-6 = 83dB on siis sumbuvus. 91.Leida mürapinge effektiivväärtus kui sidekanalis mille riba laius on 100Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali amplituut on 44.5V(0+-10%). On olemas sidekanal, millel on kasutada 100Hz. Seda kanalid püütakse kasutada kui musta kasti kuhu antakse infovoog kiirusega 1000bit/s. Kui palju võiks olla mürapinge effektiivväärtus tahetakse teada. Tuleb teada, et dB-st midagi ja Shannonist. Shannonist-kanali mahtuvus=ribalaius*ld(S/N+1). Signaali ja müra suhe on võimsuste suhe. võimsus P=U²jne..Niisiis, küsitakse müra pinge effektiivväärtust. meil W=100Hz ja C=1000bit/s.
Ta õitseb suvel ja kartuli viljaks on kartuli taoline mari. Valgus jõudluse järgi eristatakse esiteks varjulembelised(alus metsa taimestik), varju taluvad(pool varju taimed), valguslembelised(nurmede ja aasade taimed). Temperatuuri tundlikuse ja nõudluse alusel jaotatakse organismid kõigusoojasteks. Esimesi on rohkem, sest püsisoojased ainult imetajad, linnud ja inimesed. Kõigu soojaste organismide temperatuur järgib keskonna temperatuurile. ÖKOLOOGILISE TEHRUI TOIME JA ÖKO AMPLITUUT Selle toime võib olla elutegevust piirav või soodustav. Taluvusvahemiku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Eristatakse alumist ja ülemist talubuspiiri: nt. uurimine toime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Talutatakse vahemikku 4-40°C. Alumiseks piiriks 4°C, ülemiseks 40°C. Soodsa elutegevuse ala jääb 15-22°C piirdesse. Optimum on elutegevuse kõrgpunkt. Rõhumistsoon, mis ei sobi on viirutatud
H1. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud Keerme samm P on piki keerme telge mõõdetud kaugus profiili kahe lähima rööpse külje amplituudini. vahel. Mitmekäigulisi keermeid iseloomustab veel keerme tõus Ph, mis saadakse keerme Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. sammu P ja käikude arvu n korrutades. Keerme tõusunurk on nurk keerme keskläbimõõdul moodustuva kruvijoone ja keerme Mis on materjali väsimus? P
pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemik ,milles organism saab elada.8see või olla kitsas ja lai) on teguri Organismidevahelised suhted vastastikku kasulikud: *sümbioos-kahe eri liiki suhe,mis on kasulik mõlemale( mügarbakterid ja liblikõielised) *ektosümbioos-organismid elavad koos aga teineteisest eraldi(siplegas ja lehetäi) *endosümbioos-üks organism elab teise sees,kasu peavad saama mõlemad.(mügarbakter ja hernes) kasulik-neutraalne:
nimetatakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: alfa, beeta, teeta ja delta. Erinevad rütmid iseloomustavad teatud aju seisundit, peale selle nad esinevad rohkem teatud aju piirkondades, alfa iseloomustab ajukoore puhkeseisundit ja paikneb kuklasagaras. EEG meetod aju biovoolude registreerimiseks EKG - elektrokardiograafia Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks. Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi. Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi ... Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi.
annaabi.ee 
