31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52
12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku =
5. Komparaator OV põhjal
Võrdleb omavahel kahte pinget. Komparaator ei vaja tagasiside ahelat. Kuna
operatsioonivõimendi võimendus on väga suur, on juba tühise kahe sisendi vahelise
signaali erinevuse korral väljundsignaal võrdne toitesignaaliga.
5. võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max
vahel, kui Usis
muutub pinge mitteinventeerivas sisendis suuremaks, ümberlülitumise hetke saavutamine võtab rohkem kahepoolse piiramise abil.Signaali piiramist saab teostada mitte lineaarse omadustega elementide abil, aega, ning järelikult pikeneb periood ja väheneb sagedus. Multivibraator loogika elementidel: milleks võivad olla dioodid stabilitronid või ka transistorid , kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Lihtsamad loogika elemendid milleks on inventorid on põhimõtteliselt vaadeldavad võimendus Diood piirikud jagunevad kahete liiki, sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku
docstxt/125482860476476.txt
12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku =
üksikud sõnad kirjutatakse juurde käsitsi. Leheküljel ei tohi olla rohkem kui 5 parandust. Suurte paranduste korral tuleb kogu leht ümber kirjutada. 7 Lisa 1.1. Tiitellehe näidis TALLINNA POLÜTEHNIKUM LT.EA04.1.3714 Jaan Mets INTEGRAALNE OOTEREŽIIMIS MULTIVIBRAATOR Lõputöö Juhendaja: U. Kaldu Konsultandid: A. Nupukas E. Taibu Koostaja: Tallinn 2008 8 Lisa 1.1.1. Tiitellehe pöörde näidis
8 Приложение 1.1. Образец титульного листа TALLINNA POLÜTEHNIKUM LT.EA04.1.3714 Jaan Mets INTEGRAALNE OOTEREŽIIMIS MULTIVIBRAATOR Lõputöö Juhendaja: U. Kaldu Konsultandid: A. Nupukas E. Taibu Koostaja: Tallinn 2008 9 Приложение 1.1.1.
Nad on 100% tagasisidega lülitused kus võimenduselementidena võib kasutada nii transistore, operatsioon võimendeid kui ka loogika elemente multivibraatorid võivad töötada oma võnkereziimis kus võnkesagedus on määratud lülituselementide valikuga, juhul kui vajatakse stabiilsemat sagetust võidakse kasutada sünkroniseeritud reziimi kus multivibraatori töö viiakse kooskõlla mingi teise signaali allikaga näiteks kvartsgeneraatoriga. Ka võib töötada multivibraator ootereziimis kus ta toimib impulside formeerijana. St ta ,,ootab" kuni saabub sisendimpulss seejärel formeeritakse soovitava amplituudi ja kestvusega väljundimpulss, ning seejärel ootab multivibraator uute impulside saabumist. Transistormultivibraator Transistormultivibraator kujutab endast kahe astmelist transistorvõimendit, mille teise astme väljund on ühendatud esimese astme sisendiga Kui pingestada taoline lülitus siis tekivad mõlemas transistoris kolektori voolud ja
................................................................ 97 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused............................................................ 100 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil..................................................... 100 5.10.2. Operatsioonvõimendi töö impulsreziimis (komparaator, multivibraator, mono- vibraator).................................................................................................................. 107 5.11. Saehammaspingegeneraator.................................................................................................. 113 5.12. Selektiivvõimendid............................................................................................................... 115 5.13
Usis
nimetatakse sümmeetriliseks multivibraks. Kollektoridelt saadav väljundpinge on sel juhul samakujuline kui nihutatud poolperioodi võrra. Sümmeetrilisel multrivibral C1Rb2=C2Rb1. kui valida kondensaatorid või baasi takistused erinevadena on transistoride suletud ja küllastus olekute kestused erinevad ja me saame mitte sümeetrilise kujuga vibraatori. Joonis 4.4.2 Mittesümeetrilise multivibra erinevadelt kollektoridelt võetud väljundpinged on oma kujult erinevalt. 4.5 multivibraator opvõimendid joonis 4.5.1 opvõimendi MI (mitteinventeeriv) sisendisse on toodud läbi pingejaguri R1, R2 tagasiside, mis muudab selle sisendi pinge sõltuvaks väljundi seisundist kord positiivseks kord negatiivseks. I (inventeeriv) sisendisse on ühendatud kondensaator, milline on ühendatud läbi takistuse R3 väljundiga. Oletame all olukorras sai MI sisend suurema pinge ja seetõttu läks opvõimendi väljund positiivsesse küllastusse
Annab väljundil valeinfi kuni kõik triggerid pole ümber lülitunud. Reset-ga algseis. Pilet 6. Pilet 9. 1. Transformaator 1. multivibraator OV baasil 2. MOP-transistor indutseerkanaliga 2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. Inverteeriv summaator 3. registrid 4. ESL 4. sünkroonne summeeriv loendur 5
Signaalidega G0...G2 saab loendureid käivitada, loendamist katkestada ja loendamist jätkata. Loenduri laadimine (programmeerimine) uue arvuga võib toimuda loendamise ajal. Ümberlaadimise ajaks katkestab loendur töö, alustades seda taas pärast uue arvu vanema baidi laadimist. 1. töömooduse korral moodustab loendur, mis töötab nagu ootemultivibraator, väljundis madala nivooga 0 impulsi, mille kestus võrdub loendurisse kirjutatud arvu ja taktiimpulsside perioodi korrutisega. Multivibraator käivitatakse signaalidega G0...G2. Loenduri ümberlaadimine loendamise ajal ei muuda jooksva loendamise kulgu. 2. töömooduse korral töötab mikrolülitus nagu impulsigeneraator. Loendur jagab sisendimpulsside sageduse sinna salvestatud arvuga n. Kõrge nivooga signaali 1 kestus on (n-1) τ ja madala nivooga signaali 0 kestus võrdub τ, kus τ on sisendimpulsside periood. 3. töömooduse korral töötab mikrolülitus samuti nagu impulsigeneraator, mis jagab sisendsageduse arvuga n
dele reageerivast elektroHiagnetreleest (joon. 65, c). Vii- Voolu toimel traat kuumeneb, muudab oma pikkust ning mase kontaktide vooluahelasse ongi lülitatud 'suunatule- lainbid. Kontaktideta elektrbrireleede. (VTL-l, yH-2 ja 116 117 yn-3) esimene osa on samuti multivibraator; sellele järg- neb paarisastmeline transistorvõimendi, mis juhib suuna- tulelainpide tööd. Vahelduvvoolugeneraatoriga mootor- ratastel lisandub sellele skeemile veel dioodalaldi (yiI-3). Elektriseadmestiku skeem Juhtmed Vooluahelate loomiseks ühendatakse vooluallikad tarvititega juhtmete abil, kusjuures teise juhtme ülesannet täidab kere. Juhtmetena käsutatakse praegu polüvinüül- kloriidisolatsiooniga kiudjuhtmeid; mis on vastupidavad
annaabi.ee 
