1969 Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A Ostsilloskoop PM-3230 Voltmeeter B7-36 Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 1 (Tundlikuse mõõtmine) Töökäik Alustasime häälestamist raadiosagedusele ja leidsime algsagedust 13852,1 kHz,töökäigus võis kasutada voltmeetrit ja vahesageduseks on 465kHz. Generaatoris muutsime pinget nii kaua kuni kõlar (8 ohm) hakkas häält tegema.Tulemus on õige siis kui voltmeeter näitab 0,5 V .Tundlikkuse generaatoril saime 26uV. Teisel mõõtmisel muutsime sageduse kõrgemaks 18267,3kHz peale saime generaatori poolt tundlikkuse 14uV.
· Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF ·
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A ...
1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1. Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V · Võimendi töösagedus f=60 kHz · Emitteri pinge maa suhtes UE0= 1 V · Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510 · Signaali sisetakistus Rsig=120 · Emitter takistus k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Sidestuskondensaatori mahtuvus F · Võnkeringi mahtuvus C=33 nF · Võnkeringi induktiivsus L=250 µH Reaalselt kasutasime järgnevaid väärtusi
597 P2 Re ( S 2 ) P2 0.425 1.5 Liini kasutegur: P2 100 16.375 P1 2. Lugedes liini kaovabaks ( R0=G0=0 ) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks punkti 1 koormustakistuse mooduliga määrata pinge ja vool liini alguses. Leida elektromagneetilise laine pikkus. 2.1 Koormustakistus: R0 0 G0 0 U2 Z ´2 Z ´2 708.417 194.732i I2 Z ´2 734.694 arg( Z ´2 ) 15.37 deg 2.2 Leiame primaarparameetrid: Z ´0 2 f L0 j Z ´0 174.39i Y ´0 2 f C 0 j Y ´0 1.144i 10 4 2.3 Leiame sekundaarparameetrid:
sisetakistus. Vooluallika takistus r ja tema emj ε on antud vooluallikat iseloomustavad suurused, mis on määratud tema konstruktsiooniga. Ei ε ega r sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), kuid võivad oleneda vooluallika muudest ekspluatatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jm). Pinge välistakistusel (tarbijal) avaldub: See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on:
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768 I ' 2 =I 2∗eiψ 2=52,1∗10−3∗e 12,42 j=52,1∗10−3∗( cos 12.42+ jsin 12.42 )=0.051+ j 0.011=0.052∠ 12.17 −3 0 Z 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=5.5+3768∗3∗10 j=5.5+ j 11.3=12,57 ∠ 64,05 −6 −9 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
pinge muutub uuesti suuremaks kui kondensaatori pinge. Töötamisel mahtuvuslikule koormusele on alaldi töös mitmeid olulisi erinevusi: 1. Väljundpinge muutumine on märksa väiksem kui aktiivtakistusliku koormuse korral. See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi tekib väga tugev laadimisvoolu impulss, see võib kahjustada dioodi, kuna voolu piirab ainult alaldi sisetakistus, mis koosneb dioodi pärisuuna takistusest ja trafomähiste takistusest. Dioodid on arvestatud lühiaegsele ülekoormusele, kuid alaldite projekteerimisel kontrollitakse, kas valitud diood
vooluvõimendusteguri avaldis: Avaldame Beeta väärtuse a kaudu. 30. Kui sisendpinge suureneb, siis suureneb emitteri vool, mis on väljundvooluks ja suureneb ka väljundpinge. Seega järgib väljundpinge sisendpinge muutusi ja seda lülitust nimetatakse ka emitterjärgijaks. Sisendtakistus on suur üheltpoolt sellepärast, et emitterahelas on nüüd koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu
määratud tema konstruktsiooniga. Ei ega r sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), kuid võivad oleneda vooluallika muudest ekspluatatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jm). Pinge välistakistusel (tarbijal) avaldub: R U=IR= R+r See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga. Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorju definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse tööd A=q Järelikult vooluallika koguvimsus:
Bipolaartransistor on vooluga tüüritav elektronseadis. Võimendusreziimis bipolaartransistori emittersiire tuleb pingestada pärisuunas ning sel puhul kulgeb läbi emittersiirde pärivool. Transistori ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, mis võib paikneda kas otse transistori kollektoriahelas (takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse kollektorahelasse mingi sidestuselemendi (näiteks kondensaatori) kaudu, olles vahelduvvoolu mõttes ühendatud rööbiti takistiga Rk. Transistori vahelduvvoolukoormuseks on sellisel juhul Rk ja Rt rööpühenduse takistus. Transistori lähtetööpunkti valik seisneb tema kollektorivoolu ja kollektoripinge kindlaksmääramises selles punktis. Lähtetööpunkti nimetatakse ka jõudepunktiks ning sellele vastavat kollektorialalisvoolu jõudevooluks.
takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 1.9.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.1.32) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud
Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mäh...
rikkekohani ja sealt tagasi Impulss peegeldub rikkekohal olevast ebahomogeensusest, mis väljendub lainetakistuse muutuses Registreeriva seadmena kasutatakse ekraani. Impulsside peegeldumisel saab eristada kolme iseloomulikku juhtumit Kui liin on homogeenne ja koormatud lainetakistusega võrdse koormus-takistusega (Z k = Zl), neeldub liinile saadetud impulss täielikult koormus-takistuses ja tagasi ei peegeldu Kui koormustakistus on lainetakistusest suurem (Zk > Zl), ei neeldu saadetud impulss täielikult koormustakistuses ja peegeldusteguriga määratav osa impulsist Up peegeldub tagasi See impulss jõuab liini algusesse teatud viivitusega, mille määravad ära kaugus rikkekohani l x ja impulsi levimiskiirus liinis v 9 Zk > Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega samasuunaline
sel juhul piisab pingejaguri arvutamiseks teadmisest, et kahest takistist koosneva pingejaguri puhul suhtuvad jagamisel saadud pinged nii nagu jaguri takistused: U 1 R1 U 2 R2 R2 = ning = = U 2 R2 U R R1 + R2 Arvutusnäide Oletame näiteks, et 12V amplituudiga pinge tuleb edastada koormusele nii, et pingeamplituud koormusel ei ületaks 1,2V. Koormustakistus on meile teadaolevalt suurusjärgus 1 MW. Kui valime R2 sellest kahe suurusjärgu võrra (100x) väiksema ehk takistusega 10 kW, peaks koormusvoolu arvestamata jätmisest tulenev viga jääma ühe protsendi suurusjärku. R1 peal peab meil nüüd tekkima pingelang 12,0 1,2 = 10,8V 10,8 V ja 1,2V suhe on 9. Järelikult tuleb R1 võtta väärtusega 9 * 10 kW = 90 kW.
võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See võimalus tuleneb sellest et sekuntaarmähisega ühendatud takistus kandub primaarpoolele, taandatud takistusega, mille väärtus sõltub ülekanede tegurist.joonis 7 W2 RL n= R' L = W1 n2 Selleks et saada maksimaalse võimsuse edastamiseks vajaliku reziimi kus väljadtakistus võrdub koormustakistusega, tuleb trafo ülekandetegurit, kui koormustakistus on väljuntakistusest väiksem, kasutame pinget vähendavat trafot, kui ruurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 8 Tingituna sellest et koormus takistus ei ole ühendatud vaheldult kolektor ahelasse, muutb transistori tööreziim. Tingituna voolu muutumisest indutseeritakse primaar mähise elektromontoorjõud, milline sõltuvalt voolu muutumise suunast on erineva polaarsusega. See elektromontoorjõud liitub toite pingega ning taolises võimendis ületab kolektori ja emitteri
või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub kümmnekonnast oomist mõnesajani. Taoliste väljund ja koormustakistuste Rakenduselektroonika 7 sobitamiseks kasutatakse lõppvõimenditel väljund trafot, milline võib erandjuhul ka puududa, kui transistori väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Trafo sekundaar mähisega ühendatud RL kandub primaarpoolele kantud takistusena, mille väärtus sõltub R Wl1 ülekande tegurist R 'L = 2L ; n = n W2 Kui koormustakistus on väljundtakistusest väiksem, siis tuleb kasutada pinget
sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1 Võimendi korral on generaatori sisetakistuseks võimendus astme väljund takistus. Ja selleks, et rahuldada sobituvuse tingimus ühendatakse koormus võimendus astmega väljundtrafo kaudu. Joonis. 2.5.2 Trafo kasutamisel langeb koormustakistus primaar poolele taandatud takistusena, mille väärtus sõltub trafo ülekande tegurist. R´L=RL/n2, n=W1/W2. Kui koormustakistus on väljund takistusest väiksem tuleb kasutada pinget vähendavat trafot kui suurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 2.5.3 Tingituna trafost muutub ka transistori tööreziim sest kollektor pinge muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel
takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud
reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud
ajaline tulemus ∆ t muudetakse arvuks selle teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse väljundloendurit konstantse sagedusega loendusimplussidega. Loenduri väljund on arvuline lõpptulemus. Lülitiga saavutame, et U 0 0 esimese integraali alguses. Integreerimise tulemus (kondensaatori pinge) T = RC. Pilet 13 1. Stabilitron Stabilitron on pooljuhtdiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus muutub suures ulatuses. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde läbilöögil teatud kindlat väärtust ületava vastupinge U Z toimel. Siis väheneb järsult dioodi takistus ja vastavalt tugevneb teda läbiv vool. Kui seejuures siirdel hajuv võimsus ei ületa lubavat maksimaalset väärtust, siis voolu katkemisel dioodi vastutakistus taastub, nii et sel juhul läbilöök stabilitroni ei riku. Stabiliseerimispinge UZ on stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistrabiliseerimisvool IZn. 2
elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi
elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi
elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
23. UBE ja IB leiame lõigult OO', sest see rahuldab etteantud tingimust. UBE on meil olemas lõigul OA ja UCE = UCE2 UCE1- Sõltuvalt transistori tüübist ja reziimist võib esineda olukord, kus erinevate kollektorpingetega sisendtunnusjooned langevad kokku. Sel juhul h12 = 0. ELEKTROONIKAKOMP ON ENDID lk. 49 6.7. Transistori dünaamiline reziim Transistori töötamisel võimendina on kollektorahelasse lülitatud koormustakistus, mille toimel muutub transistori reziim dünaamiliseks, kuna üheaegselt muutuvad kõik transistori voolud ja pinged ning staatiliste tunnusjoontega pole enam võimalik kõiki neid muutusi iseloomustada. Sellist olukorda võime vaadelda kui transistori ja koormustakistuse järjestiklülituse lahendamist grafoanalüütilisel teel. Transistori omadusi kajastavale väljundtunnusjoontele kanname koormustakistusest sõltuva koormussirge, mille kaks punkti on piirreziimide abil lihtsalt määratavad
BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise
kistus sisendite ja nullklemmi vahel. 98 * Nihkepinge triivid: 1) Soojuslik triiv: U0/ 3 10µV/0K; 2) Ajaline triiv: U0/t 2 10µV/kuus; 3) Toitepingest sõltuv triiv: U0/Ut 10 100µV/V (!) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal koormustakistuse ja toitepinge korral). * Suurimad diferents- ja ühissignaali pinged Ud max Usf max * Nominaalne koormustakistus (2kOhm, 10kOhm). * Toitepinged (nomin., min., max.). * Ühikvõimenduse sagedus f1 (ft) on sagedus, mille pu- hul võimendusteguri moodul on võrdne ühega. * Talitluskiirus (dU/dt) on väljundpinge suurim muut- miskiirus, diferentspinge hüppelisel muutumisel (90 ... V/µs). 99 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused. 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil. Inverteeriv võimendi Rööp TS pinge järgi.
saab teostada täpset kompenseerimist. Selle võimendi võimendustegur võib olla mitu tuhat ja kui koormustakisti Rk panna kalalisvoolumootorid siis selle võimendiga saab kergelt juhtida. Magnetvõimendid. Kasutatakse alalisvoolu ja väikese sagedusega vahelduvvoolu võimendamisel, samuti kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus , sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; ; L; Ik. =H; 1=1/ 2=B2/H. 12; sest 12; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus
VT 1 465 kH z C 6 C5 C1 C 2 + L 1 L 2 C3 R1 C4 R 3 R5 R 6 Koormustakistuseks on R3 ja neeluvooluringis on koormustakistus R2. Kuna neeluvooluringist saadakse astme väljundsignaal, siis ühtlasi toimub ka detekteeritud HS-signaali võimendamine astmes. Bipolaartranistoriga emitterjärgur VT2 on VT1 suure väljundtakistuse sobitamiseks järgneva MSV madala sisetakistusega. 2. FM-signaali detektorid VD 1
võimendustegur võib olla mitu tuhat ja kui koormustakisti Rk panna kalalisvoolumootorid siis selle võimendiga saab kergelt juhtida. Magnetvõimendid. Kasutatakse alalisvoolu ja väikese sagedusega vahelduvvoolu võimendamisel, samuti kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus µ, sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; µ; L; Ik. =µH; µ=/; µ1=1/; µ2=B2/H. µ1>µ2; sest 1>2; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu
Q= , (2.7) f2 - f1 kus f2 ja f1 on lõikesagedused, mis määravad filtri sagedusriba R 1 f2 - f1 = = , L1 C2R kus R on koormustakistus. Siin f2 - f1 4L2 = = 4C1R . f2f1 R Koormustakistuse korral (R ) L1 C1 k L2 C2
elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul. Rööpühenduse korral · allikapinge on võrdne elemendi allikapingega E = E1 = E2 = E3 · patarei sisetakistus on elemendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
