Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
Introduction Hunting is the practice of killing or trapping any living organism 14 198 hunting license oweners in Estonia. In order to have the right to hunt a person must be at least 16-years old. Hunting seasons and limits Bag limits are provisions under the law that control how many animals of a given species or group of species can be killed There are seasonal bag limits in Estonia Open and closed hunting season. Big game 1. Brown Bear Ursus arctos 2. Wolf Canis lupus 3. Lynx Lynx lynx 4. Wild boar Sus scrofa 5. Moose Alces alces 6. Roe deer Capreolus capreolus Brown Bear (Ursus arctos) Hunting season 01.08-31.10 Biggest predator in Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Estonian forest. Teine tase Average weight 200kg Kolmas tase Neljas tase Record 370kg Viies tase Life-span 30 years Multiplicity - 700 Last hunting season 55 bear were caught.
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades,
olevat 2100 miljonit. Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega). Zooloogilises nomenklatuuris nimetatakse teist osa nimest liiginimeks (või liigiepiteediks). Näiteks hallhunt Canis lupus, koiott Canis latrans kuuluvad perekonda Canis (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on Canis, liiginimi on lupus ning binomiaalne nimi : Canis lupus. Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks. Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud. Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, mükoloogias)
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võ...
Orion Pegasus lad Pegasus Taevaekvaatori ja Linnuteega külgnev laiaulatuslik tähtkuju taeva põhjapoolkeral Pegasus Põhjakroon lad Corona Borealis Väike, kuid silmatorkav tähtkuju põhjapoolkeral Eestis nähtav kevaditi kogu öö Põhjakroon Rebane lad Vulpecula Väike heledate tähtedeta tähtkuju taeva põhjapoolkeral Linnutee vöös Rebane Skorpion lad Scorpius Zodiaaki kuuluv laiaulatuslik tähtkuju taeva lõunapoolkeral Linnutee vöös Skorpion Suur Peni lad Canis Major Tähtkuju taeva lõunapoolkeral Linnutee vöös Suur Peni Sõnn lad Taurus Zodiaaki kuuluv laiaulatuslik tähtkuju taeva põhjapoolkeral Külgnev taevaekvaatori ja Linnuteega Sõnn Veevalaja lad Aquarius Zodiaaki kuuluv tähtkuju taevaekvaatori lõunaküljel Eestis nähtav sügispoolaastal Veevalaja Vähk lad Cancer Zodiaaki kuuluv väike heledate tähtedeta tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talvepoolaastal Vähk Väike Peni lad Canis Minor Väike tähtkuju taeva
C (. Canis lupus familiaris) -- , ( ) «-». , -- . , , . , () ( , ), -- , , , , . , , . , : , , ., (, , ). , (, ). () (). , . . , -- ( ), , ( ). , ], . , , , - .
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja-hooldus Lemmikloomade mõju loodusele Ökoloogia referaat Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased, võtavad omale koduloomi, et leida endale kaaslane ning rahuldada suhtlemisvajadus. Koduloomad avaldavad oma peremeestele sageli üllatavalt positiivset mõju nii heaolu kui ka isegi tervist parandades, kuid koduloomade pidamises on ka palju problemaatilisi teem...
KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,...
TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
tuumas must auk. Seetõttu on hüperhiiud ka väga haruldased ning tänapäeval teatakse neid üsna vähe. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähti. Meie Galaktikas on neid teada kümne ringis, lähemates galaktikates kokku veidi rohkem. Üks astronoomidele tuntud hüperhiid on Maast 5000 valgusaasta kaugusel asuv VY Canis Majoris täht. Kui seesama täht asuks Päikese asemel, ulatuks selle välispind Saturni orbiidini. Hüperhiid on ka maailma heledaim täht sinine hüperhiid R136a1, mis on ka teadaolevalt kõige massiivsem täht. R136a1 avastati juulis 2010, Sheffieldi ülikooli teadlaste poolt. Tuntuim punane hüperhiid on VY Canis Majoris, mille raadius on 2,7 miljardit km. Tegu on suurima teadaoleva tähega. Varaseimad teated Canis Majorisest pärinevad juba 1801 aastast.
Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus
Sonora kõrb Geograafiline asukoht Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete...
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lup...
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
HUNT Canis Lupus Allar Kadai SÜSTEMAATILINE KUULUVUS Riik:Loomad Hõimkond:Keeliklooma d Klass:Imetajad Selts:Kiskjalised Sugukond:Koerlased Perekond:Koer Liik:Hunt Allar Kadai LEVIAL A Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja- Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Allar Kadai VÄLIMU S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole ...
Vanalinna Hariduskolleegium Koerade haukumine Referaat Autor: Herman Matis Eek Juhendaja: Aleksandr Popov 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Koerad................................................................................................................3 3. Koerte haukumise põhjused.............................................................................4 4. Kiunumine..........................................................................................................5 5. Haukumise ja kiunumise põhjused..................................................................5 6. Loogika ja haukumine/kiunumine...................................................................5 7. Kokkuvõte..........
Koer Koer on ks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tenoliselt halli hundi ja mne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihiprase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer m...
õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum töö kiidab tegijat auctorem opus laudat vesi ja leib koera elu aqua et panis vita canis armastus võidab amor vincit omnia kindel sõber selgub ebakindlas olukorras amicus certus in re incerta cernitur liisk on langenud alea iacta est
34) ära puuduta mind Noli me tangere 35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae 38) kus hundist räägid Lupus in fabula 39) helde ema Alma mater 40) pane tähele Nota bene 41) valge vares Rara avis 42) missugune on valitseja, selline on rahvas Qualis rex, talis grex 43) kus on hea, seal on kodumaa Ibi bene ubi patria 44) nii kaob selle ilma hiilgus Sic transit gloria mundi 45) mu koer sõi selle ära Canis meus id comedit 46) tark inimene Homo sapiens 47) kuni elan, hingan Dum spiro, spero 48) lõvi tuntakse küüntest Ex ungue leonum 49) öeldud-tehtud Dictum-factum 50) mõistuse ja käega Mente et manu
Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga) Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (...
Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb inostrantsevi koeraga Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa
22) Ab avo usque ad mala munadest õunteni (kindla korra järgi) 23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates 40) Ex more kombe kohaselt 41) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 42) Ne humanus crede ära usalda ühtki inimest
III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniug...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
Paalalinna Gymnasium Viljandi Der Wolf Referat Viktor Tund Klasse 8b Viljandi 2010 Inhalt Einleitung .............................................................................................................. 1 Lebensraum ........................................................................................................... 1 Aussehen ............................................................................................................... 2 Ernährung .....................
Tundrahunt Tundrahunt on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda koerlased ning perekond ja liik on Canis lupus tundrorum. Tundrahunt tegutseb karmi kliimaga polaarkliimas, mis on 5 kuud aastas pimeduses. Et tundrahunt saaks seal elada, peab ta jahti kõikidele seal elutsevatele loomadele. See loom võib elada nädalaid söömata. Ta elutseb sellises maakera piirkonnas, kus inimene teda ei ohusta. Ja selliseid piirkondi on vähe. Polaarkliimas, kus tundrahunt elab, tõuseb aprillis kliima harva üle 30 miinuskraadi. Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike
(mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine) · Linné süsteem lähtus liikide muutumatuse printsiibist, seega ei peegelda loomade evolutsioonilist sugulust. · Binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) perekond, teine liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus (kodukass), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) koer. Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné) · Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi. · Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest
Rebane Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82 170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7 kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm. Rebane Eestis Rebane o...
· Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan · Vulpes macrotis Inimesed kõrbes. Nagu ka mujal maailmas elavad ka Mojave kõrbes inimesed. Mojave kõrbes asub ka tuntud
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
PÕHIKOOL SOLKMED Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Solkmed 2. Tekkepõhjused 3. Sümptomid 4. Inimene 5. Kuidas ära hoida? 6. Milline on solkmete mõju? 7. Ravist ja ravimitest SOLKMED Solkmed on Eestis ühed enamlevinud ussid. Kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, seal hulgas inimestel. Solkmed on kuni paarikümne sentimeetri pikkused peensooles elunevad ümarussid. Munadega nakatutakse suu kaudu. Munast kuni täiskasvanuks saamiseni rändavad mõned liigid läbi maksa ja kopsu ning kahjustavad neid. ...
HUNT Sisukord: Süstemaatiline kuuluvus.............................................................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis.......................................................................................
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Mei...
viga oleks, kui inimene oleks inimesele hunt, nagu linlastest roomlased arvasid! Hunt ei tapa teist hunti. Oma loomu poolest on inimene inimesele pigem nagu kana, kes nokib teise surnuks (Paul, T. 2008. Kultuur kui kummipael. http://www.sirp.ee/2001/21.09.01/Sots/sots12.html. 14.04.08). · Mulle on alati vastumeelne olnud Plautusele omistatav tsitaat homo homini lupus est. Ei tee see lupus lupus naljalt teisele omasugusele liiga ega ammugi homo`le. Pigem on selleks võimeline canis lupus, aga sedagi vaid tänu sellele, et homo sapiensid ta endi keskele tirisid ja siis midagi valesti tegid või õigesti tegemata jätsid; asjata ei öelda, et koer peremehe tegu ja nägu läheb (Inimohvrid...2008. Inimohvrid põhjustavad homofoobiat. http://wildikas.wordpress.com/2007/04/27/inimohvridsuvendavadhomofoobiat/. 14.04.08). · Kirsty Jane Gallacher inimene inimesele hunt nüüd küll pole. Hunt, erinevalt inimesest, tapab ainult väga ratsionaalseil kaalutlusil
kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,nagu Suur Karu(Eesti-Suur Vanker),Skorpion,jahimees Orion. Rahvusvahelise Astronoomialiidu 1922.ja 1928.a konventsiooni järgi eraldavad tähtkujusid üksteisest käänderingide ja taevaparalleelide lõigud;moodustub 88 neli-või enam enamnurkset tähtkuju,mis katavad tähistaeva täielikult.Palju tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimesid,kasutatakse ka nende kolmetähelisi lühendeid(näiteks Suure Peni tähtkuju ladina keelne nimi on Canis Majoris ja selle lühend CMa).Tähtkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on püsiv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub. Vanaaja astronoomidele tähendasid tähtkujud eelkõige igipüsivaid verstaposte taevas,mille suhtes võis jälgida Kuu ja planeetide liikumist.Mõõtmistäpsuse kasvamisel osutus see koordinaatsüsteem ebapiisavaks ja juba II saijandil enne meie aja arvamist võttis Hipparchos kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......
Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgmistesse suurtesse majandusorganisatsioonidesse: · OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon). Liitus 2010. a mais, olles esimene Lõuna-Ameerika riik selles organisatsioonis · APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö) · WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) · kandidaatliige Mercosuris (Southern Common Market) ja CANis (The Andean Community) 5. RAHVASTIK Seisuga juuli 2012 on rahvaarv Tsiilis 17 067 369. Alates aastast 2000 on rahvaarv stabiilselt kasvanud (joonis 3). Keskmine rahvastiku tihedus on 23.0 in/km² (seisuga 2010). Kõige rohkem inimesi paikneb pealinnas ja selle ümbruses. Santiagos elab tervelt 80% Tsiili elanikest
Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Eelistsab varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne tõnn ja tõnnivakk vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne külakatoliiklus kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused.........................................................................................................7 ...
karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48 koduhiir Mus musculus 40 hallitusseened Aspargillus nidulans 16 Rakud paljunevad jagunemise teel, mille käigus tekib ühest lähterakust kaks lammas Ovis aries 54 Neurospora crassa 14 identset tütarrakku
Hunt on inimese vend, sest mõlemad on jumala loodud peab jutlusi lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962. aastal sai Kirikuriigist Saksa Rooma Keisririigi osa ja paavstid olid keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe
Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete või sidekoestumise tagajärjel väheneb hapnikuvahetuses osaleva kopsukoe pind ja tekib hingamispuudulikkus. 8 Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
