Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaliku halduse konspekt (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest koosneb ühiskond?
  • Mida ta maksma peab?

AVALIK HALDUS
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel
aineprogrammi teemade osas
Teema 1. Riik ja ühiskond
  • Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses

Millest koosneb ühiskond?
Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond
1.) Avalik sektor
Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi („enamuse arvamus“, erahuvide ühisosa)
Sinna kuuluvad:
  • AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud

Seos ärisektoriga:
  • Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik)
  • Ostab teenuseid
  • Kontroll – tarbijakaitse ntks
  • Infrastruktuur
    Seos kodanikuühiskonnaga:
  • Töökohad
  • Avalikud hüved tarbitav kõigile ( haridus ), teenused – tarbitav maksjatele (ühistransport)
  • Kontroll – politsei ntks
  • Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik)
    2.) Ärisektor
    Peamine eesmärk: teenida tulu
    Sinna kuuluvad:
    • EÕJI – Eraõiguslikud juriidilised isikud
      • OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ
      • Riigi ettevõtted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto

    Seos avaliku sektoriga:
  • Maksutulu
  • Innovatsioon
  • Sisepoliitika – ärisektor sunnab keskkonna arengut
  • Teadmised
    Seos kodanikuühiskonnaga:
  • Hüved
  • Heaolukasvtehnoloogia areng..
  • Töökohad
    3.) Kodanikuühiskond
    Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid
    Sinna kuuluvad:
    • Professionaalsed – MTÜ, SA
    • Mitteprofessionaalsed – mitteametlik tegevus ühise eesmärgi nimel

    Seos avaliku sektoriga:
  • Tööjõud
  • Teadmised, oskused
  • Maksutulu
    Seos ärisektoriga:
  • Tööjõud
  • Teadmised, oskused
  • Müügitulu
  • Riik kui avaliku võimu organisatsioon
    Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe alusel.
    Võimud, mida avalik sektor teostab jagunevad:
    • Seadusandlikuks
      • Seadusandlikku võimu e. legislatiivfunktsiooni teostab Riigikogu
    • Täidesaatvaks
      • Teostab:
        • Vabariigi Valitsus
        • Kohalik omavalitsus – ei ole riigivõim, vaid kohalik võim
        • Vabariigi President
    • Kohtuvõimuks
      • Teostab:
        • Kohtusüsteem – rahvas legitimeerib kohtusüsteemi võimu, mis täidab õiguse mõistmisfunktsiooni

  • Riigivõimu legitimeerimise alused ja korraldus
    Riigivõimu legitimeerib rahvas, kes on kõrgeima võimu kandja vastavalt põhiseadusele. Rahvas valib Riigikogu ja Kohaliku omavalituse.
    Kuivõrd põhiseadus rõhutab esindusdemokraatia põhimõtet, ei ole rahva muud funktsioonid sedavõrd olulised, kuigi rahvahääletusel võib rahvas olla ka seadusandja, valimistel on aga tegemist täidesaatva funktsiooni teostamisega.
    Kohtumõistmine on rahva otsustusvaldkondadest välistatud. Legitimeerimine toimub üksnes seadusandluse ja valimiste kui administratiivfunktsiooni täitmise kaudu. Siiski on viimased üksnes vormiks, mille abil riigile usaldust väljendada.
    Riigikogu representatsioonis ei ole määravaks mitte esindatava, vaid esindaja tahe. Riigikogu tegutseb rahva asemel.
  • Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende pädevuse alused
      • Põhiseaduslikud institutsiooni tunnused (5):
        • põhiseadusega loodud
        • põhiseadusest tulenevate kompetensidega
        • nende eksisteerimist ja ülesandeid ei saa muuta muutmata põhiseadust
        • üksteisest sõltumatud, iseseisvad
        • võrdse tähtsusega

      • Riigikogu – teistega võrdne, kuid siiski kõrgeim riigiorgan , kuna see on rahva poolt valitud tekkis tunnipalga süsteem
      • Kontrollimine (pani gruppi üksteise järele valvama)
        Põhipostulaadid: (4) KT - EA
        • korruptsiooni välistamine
        • Poliitikute ja avalike teenistajate(ametnike) vahel on selge piir
        • tegevuse dokumenteerimine- tegevus põhineb kirjalikel dokumentidel
        • elukutselised töötajad
        • avalikus sektoris valitseb ainult üks huvi – avalik huvi

        Puudused: (3) eba-peter-isik
        Avalik sektor oli ebaefektiivne ja suur ja mittekasulik eraettevõtele...
        Petersi printsiip – inimesi edutatakse nii kaua, kuni nad jõuavad oma ebakompetentsuse tippu.
        Oli olemas organisatsiooniline vastutus, aga puudus isikuline vastutus.
      • Kaasaegse avaliku halduse mudel (tunnustatud) (9) AAA KK POST
      • Administreerimise asemel hakati tegelema juhtimisega, mis viitab sellele, et inimene võtab vastutust selle eest, mida ta teeb
      • Avalik sektor peaks üle võtma parimad praktikad erasektorist
      • Avalik sektor võiks mõelda lisaks kulutuste tegemisele ka kokkuhoiule
      • Konkurents
      • Kaasama rohkem ärisektorit ja kodanikuühiskonda
      • Paindlikkus – detsentraliseeritus
      • Otsuste tegemine ei peaks olema mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt ülesse
      • Strateegilise juhtimise põhimõtete kasutamine
      • Tähelepanu pöördus protsessilt tulemusele ( riigi ülesannete ülevaatamine ja hindamine)
      • Avaliku valitsemise mudel (osaliselt tunnustatud)
      • Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus:
        • Riik kui halduskandja . Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused
        • Kaudse riigihalduse kandjad . Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused
        • Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid .

        Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast:
      • Vahetu riigihaldus ehk riik
      • Üldkompetentsiga haldusorganid
      • Vabariigi President
      • Vabariigi Valitsus
      • Valitsusasutused ( alluvad Vabariigi Valitsusele)
      • Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega)
      • Inspektsioonid – allub ministeeriumile
      • Ministeeriumid
      • Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega)
      • Ametid – allub ministeeriumile
      • Kaudne e. delegeeritud riigihaldus – nad on loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel:
      • Avalik-õiguslik asutus – põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid
      • Avalik-õiguslik sihtasutus – põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt. Eesti Kultuurkapital )
      • Avalik-õiguslik ühendus ( korporatsioon ), sel on oma liikmeskond, pakub ka teenuseid
        Üks uuemaid delegeerituid halduskandjaid on Eesti Töötukassa.
        Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused:
        • volitamine ei tohi alandada haldusül-i täitmise kvaliteeti
        • ei tohi kahjustada avalikku huvi

      • Kohalik omavalitsus
      • Vald
      • Volikogu
      • Valitsus
      • Linn
      • Volikogu
      • Valitsus
        Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid: (4)
        • Õigus moodustada liite teiste KOV-dega
        • Õigus moodustada volikogu ja valitsust
        • Õigus võtta vastu üldakte (määrusi) ja üksikakte (volikogu otsuseid, valitsuse korraldusi)
        • Õigus kehtestada / koguda makse

      • Tsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis
      • Detsentralisatsioon – suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel
      • Tsentralisatsioon – kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid
        Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud:
        Võim on hajutatud 3-me iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes.
        Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on.
      • Avaliku huvi õiguslik väljendus riigi õiguskorras. Avalik ja eraõigus
  • Vasakule Paremale
    Avaliku halduse konspekt #1 Avaliku halduse konspekt #2 Avaliku halduse konspekt #3 Avaliku halduse konspekt #4 Avaliku halduse konspekt #5 Avaliku halduse konspekt #6 Avaliku halduse konspekt #7 Avaliku halduse konspekt #8 Avaliku halduse konspekt #9 Avaliku halduse konspekt #10 Avaliku halduse konspekt #11 Avaliku halduse konspekt #12 Avaliku halduse konspekt #13 Avaliku halduse konspekt #14 Avaliku halduse konspekt #15 Avaliku halduse konspekt #16 Avaliku halduse konspekt #17 Avaliku halduse konspekt #18 Avaliku halduse konspekt #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor santsik Õppematerjali autor
    Põhi teadmised avaliku halduse toimimisest, sh riigiorganite ülesanded ja kohustused ning seadused, mille alusel avalik haldus töötab.

    Sarnased õppematerjalid

    Avalik haldus-eksami kordamiseks
    36
    doc

    Avalik haldus, eksami kordamiseks

    TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine.

    Avalik haldus
    Avaliku halduse eksamiks kordamine
    32
    pdf

    Avaliku halduse eksamiks kordamine

    LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused

    Haldusjuhtimine
    AVALIK HALDUS 2016 kevad
    31
    doc

    AVALIK HALDUS 2016 kevad

    A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,

    Avalik haldus
    Avalik haldus konspekt
    25
    doc

    Avalik haldus konspekt

    o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993); o Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); o Riigieelarve seadus (1999); o Valla- ja linnaeelarve seadus (1993); o Kohalike maksude seadus (1994); o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); o Avaliku teenistuse seadus (1995).  KOV riiklik järelevalve o Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; o Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad; Ametid ja inspektsioonid; Õiguskantsler; Riigikontroll KOV ülesehitus o Volikogu o Vähemalt 7 liiget

    Avalik haldus
    Halduskorraldus
    6
    docx

    Halduskorraldus

    mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia ­ pädevus ja aruandlus *Järjepidavus ­ elukutse

    Ettevõtluskeskkond
    RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM
    2
    doc

    RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM

    Valesti kasutada? Objektiivne: õigusnormide kogum. Nt õiguse kirjalikud allikad, õigus läbi seadusandliku protsessi. Mittekasutamine: Kui ametiasutus jätab kaalutlusõiguse teostamata, kui ta ei märka, et tegu on Subjektiivne: õigustatus. Õiguslikult kaitstud huvi. diskretsioonivolitusega või kui ekslikult arvab, et seotud halduse tõttu on kohustatud tegevuseks või 2. Mis on õigus? tegevusetuks. Õigus on üldise iseloomuga kohustuslike käitumiseeskirjade hierarhiline süsteem, mis on pädeva Mittekasutamisele viitab see, et haldusorgan on haldusakti põhjendamisel jätnud märkimata

    Haldusmenetlus
    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
    19
    doc

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

    kontrollimiseks 65. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalvaja ülesanded, kuidas asi jõuab õiguskantsleri menetlusse, mis võib olla menetluse tulemus. 15 66. Eesti õiguskantsleri ombudsmani ülesanded, kuidas asi jõuab õiguskantsleri menetlusse, mis võib olla menetluse tulemus. Kas järgitakse isikute PS õigusi ja hea halduse tava. Kaitseb inimesi avaliku võimu omavoli eest. Igaühel on õigus minna kontrollima ombudsmani käest, kas tema õigusi järgitakse ning kas õiguspärasus ja hea halduse tava on järgitud 67. Eesti õiguskantsleri muud ülesanded. väärkohtlemise ennetamine, diskrimineerimisvaidluste lahendamine ja laste kaitse ja ennetamine 68. Eesti õiguskantsleri menetluse põhimõtted. vormivabadus, uurimispõhimõte, vaba juurdepääs teabele ja asutustele ning asutus peab

    Eesti valitsemissüsteem
    Haldusõigus
    80
    doc

    Haldusõigus

    küsimust Haldusprotsessiõigus eksam ­ 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5

    Haldusõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun