Valitsemine (0)

Vabariigi Valitsuse seadus-  VV  ja ministri nimetab ametisse
ministeeriumi   valitsemisalas   tegutsev    valitsusasutus ,   kui
Vabariigi    President    kolme   päeva   jooksul   päevast,   mil
seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on
põhiseaduse   § 89   2. lõike   alusel   Riigikogult   valitsuse
teostada   riiklikku   järelevalvet   ning    kohaldada    riiklikku   sundi
moodustamiseks   volituse   saanud   peaministrikandidaat   on
seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle
esitanud    talle   tähendatud   valitsuskoosseisu.VV   on
nimetab   ametisse   ja   vabastab   ametist   minister   kantsleri
otsustusvõimeline,   kui   istungist   võtab   osa   peale   peaministri
ettepanekul.   Riigikantselei   on   valitsusasutus,   mis   täidab
vähemalt   pool   valitsuse   koosseisust.  Istungi   aja   ja   päevakorra
seadusest   tulenevaid   ja   VV   poolt   seaduse   alusel   antud
kinnitab   ja   istungit   juhatab    peaminister .Istungid   on
ülesandeid:1) korraldab   Vabariigi   Valitsuse   ja   peaministri
kinnised.Euroopa   Liidu   Nõukogus  esindab   Eestit   vastava
asjaajamist   ning   tehnilist   teenindamist; 2) korraldab   Vabariigi
valdkonna   minister.VV  võib   oma   korraldusega   moodustada
Valitsuse   ja   peaministri   suhtlemist   Riigikogu   ja   teiste
valitsuskomisjoni, määrates selle ülesanded, liikmed ja komisjoni
põhiseaduslike   institutsioonidega; 4) kontrollib   VV   õigusaktide
teenindava   valitsusasutuse.Kui   komisjoni   esimeheks   ei   ole
eelnõude   vastavust   põhiseadusele   ja    seadustele ;5) peab
minister   või   riigisekretär,   määrab   valitsus   komisjoni   töö   eest
Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete
vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.VV annab
täitmise    arvestust ; 6) korraldab   riigi-   ja   kohaliku   omavalitsuse
seaduse   alusel   ja   täitmiseks  määrusi  ja   korraldusi,   mis   on
sümboolikaga   seonduvat   vastavalt   seadustele   ja   VV
õigustloovad    aktid .Määrusele   kirjutavad   alla   peaminister,
õigusaktidele;
asjaomane   minister   ja   riigisekretär.
 VV    juhina
 7) korraldab   valitsusasutuste   ja   muude   riigiasutuste
peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2) kirjutab
asjaajamisalaste
 
õigusaktide
 
eelnõude
alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 3) nõuab ministrilt seletust
väljatöötamist; 8) korraldab
 
arhiivindust; 10) korraldab
tema   tegevuse   kohta; 4) annab   korraldusi   5) teeb   käesolevas
Riigikantselei   juures   tegutsevas   kõrgemate   riigiametnike
seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi  Presidendile  ettepaneku
konkursi-   ja   atesteerimiskomisjonis   atesteerimisele   kuuluvate
muuta   Vabariigi   Valitsuse   koosseisu;51) esindab   Vabariigi
ametnike    arendamist ; 12) koordineerib   Euroopa   Liidu   asjades
Valitsust   kohtus   või   annab   volituse   Vabariigi   Valitsuse
Eesti   seisukohtade   kujundamist. 
Riigikantseleid   juhib
esindamiseks   kohtus;52) juhib   Eesti   seisukohtade   kujundamist
riigisekretär,  kelle   nimetab   ametisse   ja   vabastab   ametist
Euroopa   Ülemkogu   kohtumisteks   ning   esindab   Eestit   Euroopa
peaminister oma korraldusega.  Riigisekretäriks võib olla üksnes
Ülemkogus ja Euroopa Liidu  riigipeade  ja valitsusjuhtide tasandil
juriidilist    kõrgharidust   omav   isik.   Ta   võtab   sõnaõigusega   osa
kokkutulevas   nõukogus.  Täidesaatva   riigivõimu   asutused
valitsuse istungitestja omab samasid õigusi, mis on seadusega
on:1) valitsusasutused;2) valitsusasutuste
 
hallatavad
antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. On aruandekohustuslik
riigiasutused . 
Valitsusasutused   on   riigi   eelarvest
VV ja peaministri ees.
finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel
antud   põhiülesandeks   on   täidesaatva   riigivõimu
Maavanema  nimetab   regionaalministri   ettepanekul   viieks
teostamine : ministeeriumid ,   kaitsevägi,   Riigikantselei   ja
aastaks   ametisse   VV.  Regionaalminister   tutvustab    kandidaati
maavalitsused,   inspektsioonid   ja   ametid. 
Ametite   ja
enne   mk   KOV   üksuste   liidu   üldkoosolekule   ning   kuulab   ära
inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber
üldkoosoleku arvamuse.  Maavanem  ei tohi olla üheski muus riigi-
ja   nende   tegevuse   lõpetab   minister. 
Valitsusasutus
või kohaliku omavalitsuse ametis ega  kuuluda  tulundusettevõtte
registreeritakse  riigi  ja   kohaliku  omavalitsuse  asutuste   riiklikus
juhatusse või nõukogusse, tegutseda  ettevõtja  ega prokuristina,
registris, mille   asutab VV   rahandusministri   ettepaneku   alusel.
töötada   ühelgi   teisel   tasustataval   ametikohal,   välja   arvatud
Valitsusasutused on aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või
teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või
vastava ministri või riigisekretäri ees.Valitsusasutuste hallatavad
linnavolikogu  liige. Maavanem:1) esindab  maakonnas  riigi huve
riigiasutused   kuuluvad   VV   määratud   ministeeriumi
ning   hoolitseb   maakonna   tervikliku   ja   tasakaalustatud   arengu
valitsemisalasse   või   Riigikantselei   või   maavalitsuse
eest;2) juhib   maavalitsuse   tööd;3) annab   oma   tegevusest   aru
haldamisele.Valitsusasutuste   hallatava   riigiasutuse põhimääruse
regionaalministrile;4) koordineerib   ministeeriumide   ja   teiste
kinnitab VV, minister, riigisekretär või maavanem.  Ministeerium
täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike
on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi
omavalitsuste   koostööd   maakonnas 5) annab   arvamuse
Valitsuse   poolt   seaduse   alusel   antud   ülesandeid   ja   on   tema
ministeeriumide   ja   teiste   täidesaatva   riigivõimu   asutuste
valitsemisalas   olevate   ametite   ja   inspektsioonide   ning   muude
maakonnas   asuvate   kohalike   asutuste   juhtide   ametisse
riigiasutuste   kõrgemalseisev   organ. Haridus -   ja   Teadusmin;
nimetamise
 
ja
 
vabastamise
 
kohta 6) informeerib
 Justiitsmin;Kaitsemin;Keskkonnamin;Kultuurimin; Majand
regionaalministrit   ja   kohalikke   omavalitsusi    regionaalpoliitika ,
usKommunikatsioonimin;Põllumajandusmin; Rahandusmi
samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste
n;Sisemin;Sotsiaalmin; Välismin. 
Minister
 : 1) juhib
suhete   küsimustes;7) teeb   regionaalministri   kaudu   VVle   ja
ministeeriumi   ja   korraldab   ministeeriumi   valitsemisalasse
ministeeriumidele    ettepanekuid    valitsusasutuste   kohalike
kuuluvaid    küsimusi ; 2) vastutab   põhiseaduse,   ministeeriumi
ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö
valitsemisala    korraldavate   teiste   seaduste,   Riigikogu   otsuste,
korraldamiseks;8) valdab,   kasutab   ja   käsutab   riigivara   oma
Vabariigi   Presidendi   seadluste,   Vabariigi   Valitsuse   määruste   ja
volituste
 
piirides
 
vastavalt
 
seadusele;
korralduste
 
täitmise
 
eest;3) otsustab
 
ministeeriumi
 9) sõlmib VV volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega
valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei
nende   poolt   riiklike   kohustuste   täitmiseks;10)  teostab
ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele
järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab
ametiasutustele või ametnikele 31) vastutab Euroopa Liidu õiguse
teenistusliku
 
järelevalve
 
ülesandeid;
rakendamise  eest ministeeriumi valitsemisala piires; 32) vastutab
 11) suunab   ja   koordineerib   maavalitsuse   haldamisel   olevate
Eesti   seisukohtade   kujundamise   eest   Euroopa   Liidu
riigiasutuste   tegevust;111) esindab   riiki   kohtus   maavanema
otsustusprotsessis   ning esindab  Eestit  Euroopa  Liidu  Nõukogus
ülesannete   täitmisest   tulenevates   kohtuvaidlustes 12) kinnitab
ministeeriumi   valitsemisala   küsimustes;33) korraldab   Eesti
maavalitsuse
 
teenistujate
 
koosseisu
 
kooskõlastatult
esindamise   Euroopa  Liidu  Nõukogu   töögruppides  ning  Euroopa
regionaalministriga   regionaalministri   kinnitatud   maavalitsuse
Komisjoni   komiteedes,   töögruppides   ja   ekspertkohtumistel
struktuuri
 
alusel;
ministeeriumi   valitsemisala   küsimustes; 34) nimetab   Eesti
 13) nimetab   ametisse   ja   vabastab   ametist   maavalitsuse
esindaja   EL   institutsioonidesse   ja   asutustesse,   kui   see   ei   ole
koosseisu   kuuluvad   riigiteenistujad,   samuti   maavalitsuse
antud   Vabariigi   Valitsuse   pädevusse; 4)  valvab    ministeeriumi
haldamisel
 
olevate
 
riigiasutuste
 
juhid
struktuuriüksuste   ja   ministeeriumi   valitsemisalas   olevate
 131) korraldab   Euroopa   Liiduga   seonduvat   riigisisest
riigiasutuste   ülesannete   täitmise   üle   ning   teostab
teavitustegevust   maakonnas;14) esitab   VVle   regionaalministri
teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse
kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu
üle;
ning   vajadusel    lisaeelarve    eelnõu   kohta,   valvab   eelarve
 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul
otstarbeka  täitmise järele, tagab EL poolt eraldatud vahendite,
ministeeriumi  valitsemisalas olevate ametite  ja inspektsioonide
abi   ja    toetuste    ning   muu   välisabi   sihipärase
peadirektorid,   samuti   teiste   riigiasutuste   juhid; 6) nimetab
kasutamise;15) kinnitab   ja   muudab   maavalitsuse   haldamisel
ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi
olevate   riigiasutuste    eelarved    ja   kontrollib   nende
osakonna   juhataja,   Välisministeeriumis   peadirektori; 7) nimetab
täitmist;151) kuulutab   välja   kohaliku   omavalitsuse    volikogu
ametisse   ja   vabastab   ametist   ministrile   vahetult    alluvad
täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste
nõunikud;
ühinemise
 
tõttu;
 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude
 152) tagab   sisekontrolli   süsteemi   rakendamise   ja   siseaudiitori
ja   tulude   aastaeelarve   eelnõu  ning   vajaduse   korral   lisaeelarve
kutsetegevuse   korraldamise   maavalitsuses   ja   maavalitsuse
eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab
haldamisel    olevates    riigiasutustes.  Kui   maavanem   avastab,   et
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt
KOV   on   vallanud,   kasutanud   või   käsutanud   riigivara
eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase
ebaseaduslikult   või   ebaotstarbekalt,   teeb   ta   Riigikontrollile   või
kasutamise   üle;9) kinnitab   ministeeriumi   valitsemisalas   olevate
uurimis - või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab
riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende
koos   ettekandega   ka   tema    käsutuses    olevad   seda   tõendavad
täitmist   ning   vajadusel   teeb   ettekirjutusi   eelarvevahendite
dokumendid  ja muud materjalid. MV annab seaduse või Vabariigi
kasutamiseks;
Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi.   Maavalitsus
 10) määrab   ministeeriumi   valitsemisalas   olevate   riigiasutuste
on   maavanemat   teenindav   ning   maavanema   juhtimisel   töötav
struktuuri,   asjaajamise   ja    töökorralduse ; 11) kinnitab
valitsusasutus   mis  korraldab   maavanema   asjaajamist   ja
ministeeriumi   valitsemisalas   olevate   valitsusasutuste
tehnilist
 
teenindamist:
teenistujate   koosseisud12) esitab   VVle   ettepanekuid
 valmistab   ette   maavanema   korralduste   eelnõusid   või   muid
ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 13) annab
maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte; korraldab ja
VVle   aru   ministeeriumi   tegevusest; 131) tagab   sisekontrolli
kontrollib maavanema korralduste täitmist; korraldab maakonna
süsteemi   rakendamise   ja   siseaudiitori   kutsetegevuse
sümboolikaga   seonduvat   tegevust; korraldab   maavalitsuse
korraldamise   ministeeriumis   ja   ministeeriumi   valitsemisalas
haldamisel   olevate   riigiasutuste   tulude   ja   kulude    eelarvete
olevates   valitsusasutustes   ning   valitsusasutuste   hallatavates
eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist ja
riigiasutustes.Ministeeriumi   kantsler  juhib   ministeeriumi
maavanema
 
suhtlemist
 
valitsusasutuste,
 
kohalike
struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas
omavalitsusasutuste   ning   teiste   juriidiliste   ja   füüsiliste
olevate   riigiasutuste   tegevust   ja   korraldab   ministeeriumi
isikutega.Maavalitsuse   kantseleid   juhib
 maasekretär.
asjaajamist. Tal  on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel
Maasekretär:
käsutada   ministeeriumi   eelarvelisi   vahendeid,  valmistab   ette
 juhib   maavalitsuse    kantselei    tööd   maavalitsuse   kantselei
ministeeriumi   aastaeelarve   eelnõu,  nimetab   ametisse   ja
põhimääruses   ettenähtud   korras; esitab   maavanemale
vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja
ettepanekuid maavalitsuse kantselei struktuuri ja töökorralduse
muud  töötajad,  välja   arvatud  need,  keda   nimetab  ametisse   ja
kohta; korraldab   maavanema   korralduste   andmist   ja   nende
vabastab   ametist   minister,  annab   kaasallkirja   ministri
teatavakstegemist   ja   kontrollib   nende   eelnõude   vastavust
määrusele, hoiab ministeeriumi vapipitsatit. Amet on seaduses
põhiseadusele   ja   teistele   õigusaktidele; korraldab   maavanema
sätestatud   ning   ministeeriumi   valitsemisalas   tegutsev
tegevuse avalikustamist; hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega
valitsusasutus,   millel   on   juhtimisfunktsioon   ja   mis   teostab
pitsatit. Osakonda    juhib  osakonnajuhataja,  kelle   nimetab
riiklikku   järelevalvet   ning   kohaldab   riiklikku   sundi   seaduses
ametisse   ja   vabastab   ametist   maavanem.KOKS   -   Kohalik
ettenähtud   alustel   ja   ulatuses,   mida   juhib   peadirektor,   kelle
omavalitsus    on   omavalitsusüksuse   -   valla   või   linna   -
nimetab   ametisse   ja   vabastab   ametist   minister   kantsleri
demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime
ettepanekul.  Inspektsioon  on   seaduses   sätestatud   ning
ja   kohustus   seaduste   alusel   iseseisvalt   korraldada   ja
valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes
juhtida   kohalikku   elu,   lähtudes   valla-   või    linnaelanike
valitsuse   seisukohtadest;   lahendab   ja   korraldab   kohaliku   elu
õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla
küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna
või   linna   arengu   iseärasusi.   See  rajaneb   riigi   territooriumi
põhimäärusega   on   pandud   täitmiseks   valitsusele;   lahendab   ja
haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus-
korraldab   kohaliku   elu   küsimusi,   mis   ei   kuulu   volikogu
ja   võimuorganite   kaudu,   samuti   kohaliku   elu   küsimustes
pädevusse;korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt
rahvaküsitluse   või   rahvaalgatuse   teel.  Kohalik   omavalitsus
isikute   vastuvõttu   märgukirjale   ja   selgitustaotlusele   vastamise
rajaneb
 
järgmistel
 
põhimõtetel:
seadusega ettenähtud korras. Valitsus võib taotleda volikogu ees
kohaliku   elu   küsimuste   iseseisev   ja   lõplik   otsustamine   ja
volikogu   poolt   vastuvõetud   määruse   või   otsuse   uuesti
korraldamine;
läbivaatamist.Kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse
igaühe   seaduslike   õiguste   ja   vabaduste   kohustuslik   tagamine
poolt   osutatavate   teenuste   hinnad.  Munitsipaalomand  on
vallas
 
ja
 
linnas;
vallale    või    linnale    kuuluv   vara.  Kohalikud    maksud    ja
seaduste    järgimine    oma   ülesannete   ja   kohustuste   täitmisel;
maksumäärade   muudatused   kehtestatakse   enne   valla-   või
valla-   ja   linnaelanike   õigus   osaleda   kohaliku   omavalitsuse
linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve  muutmist  ja
teostamisel;   vastutus   oma   ülesannete   täitmise   eest;   tegevuse
neid rakendatakse  eelarveaasta  algusest.  Koormis  on kohustus,
avalikkus ;avalike
 
teenuste
 
osutamine
 
soodsaimatel
kehtestatakse   volikogu   määrusega   füüsilistele   või   juriidilistele
tingimustel.Omavalitsusorganid   on:
 volikogu 
-   kohaliku
isikutele   kohustuslike   tööde   tegemiseks   valla   või   linna
omavalitsusüksuse   esinduskogu,   mis   valitakse   valla   või   linna
territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.  Valla-
hääleõiguslike   elanike   poolt   kohaliku   omavalitsuse   volikogu
või   linnaeelarve  koosneb   eelarveaasta   tuludest,    kuludest    ja
valimise seaduse alusel ja valitsus - volikogu poolt moodustatav
finantseerimistehingutest.  Volikogu   võib   moodustada   nii   alatisi
täitevorgan.   Vallal  ja linnal on  iseseisev eelarve.  Volikogul on
kui   ka   ajutisi  komisjone.  Volikogu   moodustab   oma   volituste
seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.
ajaks
 
vähemalt
 
kolmeliikmelise
 
revisjonikomisjoni.
KOV ÜLESANDED: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi
Revisjonikomisjon  kontrollib: valla- või linnavalitsuse tegevuse
ja   -teenuseid,   vanurite   hoolekannet,   noorsootööd,   elamu-   ja
vastavust   volikogu   määrustele   ja   otsustele;   ametiasutuste   ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,
nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või
jäätmehooldust,   territoriaalplaneerimist,   valla-   või   linnasisest
linna   vara   kasutamise   sihipärasust;   tulude   tähtaegset
ühistransporti   ning   valla   teede   ja   linnatänavate   korrashoidu,
sissenõudmist ja arvelevõtmist  ning kulude vastavust  valla  või
juhul  kui  need ülesanded  ei  ole  seadusega  antud kellegi  teise
linna eelarvele; valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
täita. Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
valla-   või   linnavalitsuse   ja   nende   ametiasutuste   tegevuse
huvialakoolide,   raamatukogude,   rahvamajade,   muuseumide,
seaduslikkust   ning   otstarbekust.   Vallavanem    või    linnapea :
spordibaaside,   turva-   ja   hooldekodude,   tervishoiuasutuste   ning
korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse
teiste   kohalike   asutuste   ülalpidamist,   juhul   kui   need   on
istungite
 
ettevalmistamist;
omavalitsusüksuse omanduses.   Volikogu ja valitsuse  õigusaktid
esindab  omavalitsusüksust   ja   valla-   või  linnavalitsust   vastavalt
kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.  Nii vald
seadusega,   valla   või   linna   põhimäärusega   ning   volikogu   poolt
kui   ka   linn   on   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   keda   esindavad
antud
 
pädevusele;
volikogu, selle esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem
 annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise
või   linnapea   või   nende   poolt   volitatud   esindajad.
töö korraldamiseks käskkirju; kirjutab alla valla- või linnavalitsuse
Omavalitsusüksustel   on   õigus   moodustada   teiste
määrustele   ja   korraldustele   ning   teistele   valitsuse
omavalitsusüksustega   liite   ja   ühisasutusi.  Volikogu   valitakse
dokumentidele;   esitab   volikogule   kinnitamiseks   valla-   või
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel,
linnavalitsuse koosseisu; esitab volikogule ettepaneku valitsuse
ühetaolistel   ja   otsestel  valimistel    neljaks  aastaks.  Hääletamine
täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks
on   salajane.  Volikogu    pädevus : valla-   või   linnaeelarve
valitsuse   liikme   kohustustest   ning   palgalise   valitsuse   liikme
vastuvõtmine   ja   muutmine   ning   majandusaasta   aruande
ametisse   nimetamiseks   ja   ametist   vabastamiseks;
kinnitamine   ning   audiitori   määramine;   kohalike   maksude
 esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või
kehtestamine,   muutmine   ja   kehtetuks   tunnistamine;   valla   või
linna   ametiasutuse   juhi   kandidaadi   ja   ametisse   kinnitamiseks
linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste
valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi,
andmise   korra   kehtestamine;   koormiste   määramine;   toetuste
teeb   valitsusele   ettepaneku   nimetatud   juhtide   ametist
andmise  ja  valla  või  linna  eelarvest  finantseeritavate  teenuste
vabastamise kohta, teostab  tööandja  teisi õigusi ja kohustusi. Ta
osutamise   korra   kehtestamine;   valla-   või   linnavara   valitsemise
ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis,
korra kehtestamine; valla või linna arengukava vastuvõtmine ja
riigi   või   kohaliku   omavalitsuse   hallatava   asutuse    töötaja    ega
muutmine;laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; valla
kuuluda   kohaliku   omavalitsuse   osalusega   äriühingu
või   linna   põhimääruse   kinnitamine,   muutmine   ja   kehtetuks
juhtorganisse.   Ta   on   kohustatud   viie   tööpäeva   jooksul   pärast
tunnistamine; taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või
valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust,
linna   piiride   või   valla   või   linna   nime   muutmiseks   ning   sellega
kus   ta   on   antud   hetkel   teenistuses   või   omab   töölepingut.
seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; osavalla ja
Volikogu   on   tegutsemisvõimetu,  kui   ta   pole   vastu    võtnud
linnaosa    moodustamine   ja    lõpetamine ,   tema    pädevuse
valla või linna  eelarvet  kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest
kindlaksmääramine   ja   põhimääruse   kinnitamine;   volikogu
või  riigieelarve  vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud
järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; valimisringkondade
vastu
 
võetud
 
eelarveaasta
 
alguseks;
arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas  valimisringkonnas
 pole   kahe   kuu   jooksul   uue   koosseisu   esimese   istungi
mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja
kokkutulemise   päevast   arvates   valinud   volikogu   esimeest   ja
jaoskonnakomisjoni
 
moodustamine;
vallavanemat   või   linnapead   või   pole   nelja   kuu   jooksul   uue
volikogu   esimehe,   aseesimehe   või   aseesimeeste   valimine;
koosseisu   esimese   istungi   kokkutulemise   päevast   arvates
vallavanema    või   linnapea   valimine;   valitsuse   liikmete   arvu   ja
kinnitanud   valitsuse   liikmeid; pole   kahe   kuu   jooksul   volikogu
valitsuse struktuuri kinnitamine; valitsuse liikmete kinnitamine ja
esimehe,   vallavanema   või   linnapea   ametist   vabastamisest
nende   vabastamine   valitsuse   liikmete   kohustustest   ning
arvates   valinud   uut   volikogu   esimeest,   vallavanemat   või
palgaliste   valitsusliikmete   ametisse   nimetamine   ja   ametist
linnapead või   pole   nelja  kuu  jooksul  vallavanema  või   linnapea
vabastamine;umbusalduse   avaldamine   volikogu   esimehele,
vabastamisest   arvates   kinnitanud   valitsuse   liikmeid; pole   kahe
volikogu   aseesimehele,   volikogu   komisjoni   esimehele,   volikogu
kuu   jooksul   vallavanemale,   linnapeale   või   valitsusele
komisjoni  aseesimehele, revisjonikomisjoni  liikmele,  valitsusele,
umbusalduse   avaldamise   päevast   arvates   valinud   uut
vallavanemale   või   linnapeale   või   valitsuse   liikmele;
vallavanemat   või   linnapead   ja   pole   nelja   kuu   jooksul
vallavanemale   või   linnapeale   ja   palgalistele   valitsusliikmetele
umbusalduse   avaldamise   päevast   arvates   kinnitanud   valitsuse
töötasu    määramine   ning   teistele   valitsusliikmetele   hüvituse
liikmeid. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi
maksmise   otsustamine   ja   selle   suuruse   määramine;   volikogu
tema   liikmete    volitused   ennetähtaegselt   lõppenuks  ning
komisjonide   moodustamine   ja   tegevuse   lõpetamine,   nende
nende   asemele   astuvad   asendusliikmed.Sellisel   juhul   kutsub
esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja
volikogu   istungi   kokku   ja   seda   juhatab   kuni   volikogu   esimehe
komisjonide koosseisu kinnitamine; volikogu esimehele või ühele
valimiseni   valla   või   linna   valimiskomisjoni   esimees   või   tema
aseesimehele   töötasu   või   hüvituse   määramine   või
asendaja. Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu,
aseesimeestele
 
hüvituse
 
määramine;
kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse  istungitest, ametisse
volikogu  liikmetele  volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu
määrab   vallavanem   või   linnapea.  Osavalla   või   linnaosa
ülesannete täitmisel tehtud kulutuste  eest hüvituse  suuruse ja
moodustamise  võivad   algatada:   üks   neljandik   volikogu
maksmise korra kehtestamine; valla või linna esindamise korra
liikmetest;
kehtestamine;   valla   või   linna   poolt   äriühingu   ja   sihtasutuse
 taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või
asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
linnaelanikest,  kuid  mitte   vähem  kui   viis hääleõiguslikku  valla-
valla  või linna  osalemise  otsustamine  äriühingus, sihtasutuses,
või
 
linnaelanikku;
mittetulundusühingus   ning   nendes   osalemise   lõpetamise
 valla-   või   linnavalitsus.  Osavalla   ja   linnaosa   vanema   nimetab
otsustamine;
ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema
 valla   või   linna   esindajate   ja   nende   asendajate   nimetamine
või  linnapea  ettepanekul.  Aleviku  või  küla koosolekul võidakse
kohaliku   omavalitsuse   üksuste   liidu   üldkoosolekule   ja   sealt
valida  aleviku-   või   külavanem,  kelle   ülesannete   täitmine
tagasikutsumine; rahvakohtunikukandidaatide valimine; Vabariigi
sätestatakse lepinguga. Omavalitsusteenistust valla ja linna
Presidendi   valimiskogusse   volikogu   esindaja   või   esindajate
ametiasutustes   reguleerib:   KOKS,   TLS   ja   Avaliku
valimine; valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja
teenistuse   seadused.   KOV    garantii :   õigussubjektsuse
kehtetuks tunnistamiseks;  kinnisasja  sundvõõrandamise taotluse
garantii,enesekorraldusõiguse   garantii,   finantsgarantii,kohaliku
esitamine;   üldplaneeringu   algatamine,   kehtestamine   ja
eelarve   iseseisvuse   garantii,õiguste   kaitse   garantii.  KOV
muutmine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku
üksuste   koostöö:   Üleriigilised   liidud  ehk  Eesti  Linnade  liit,
väljakuulutamine;detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning
Eesti   Maaomavalitsuste   liit   ja   Omavalitsusliitude   Koostöökogu.
sellise   detailplaneeringu   kehtestamine,   mille   puhul
Maakondlikud   Liidud   ja  Ühisasutused.  Euroopa kohaliku
planeerimisseaduse
 
kohane
 
järelevalve
 
teostamine
omavalitsuse
 
harta(14.10.1985Strasbourg):
 KOVi
planeeringute   koostamise   üle   on   kohustuslik   või   millega
põhiseaduslik  ja  õiguslik   alus;KOVi   põhimõtet   tuleb  tunnustada
määratakse   miljööväärtuslik   hoonestusala;   valla   või   linna
riigisiseses   õiguses   ning   kui   võimalik,   siis   põhiseaduses;   KOVi
ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse
mõiste - KOV tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet
moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning
seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida
ametiasutuse   põhimääruse   kinnitamine;   valla-   või
valdavat
 
osa
 
nende
 
vastutusalasse
 
kuuluvast
linnaametnikele   sotsiaalsete   garantiide   kehtestamine;  valla   või
ühiskonnaelust;KOVi   võimupiirid   –    põhiseadus    ja   seadused;
linna   ametiasutuste   struktuuri   ja   teenistujate   koosseisu   ning
kontroll,   KOVi   õiguslik   kaitse,   KOVi   rahalised   vahendid.  On
palgamäärade   ja   palgatingimuste   kinnitamine;   kaevetööde
rahvusvahelise   õiguse   dokument   tunnustab   kohalike
eeskirjade   ja   heakorra   tagamiseks   heakorraeeskirjade
territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jätab aga
kehtestamine;    koerte    ja    kasside    pidamise   eeskirjade
igale riigile õiguse nende korralduse üle otsustada. Eesti Vabariik
kehtestamine;avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade
ratifitseeris harta  28. septembril 1994.  a, kohustudes järgima
kehtestamine;jäätmekava   vastuvõtmine   ja   ajakohastamine;
kõiki selles  sisalduvaid  põhimõtteid. Harta jõustus Eesti suhtes 1.
jäätmehoolduseeskirja   kehtestamine.  Valitsus  –   vallavanem   v
aprillil    1995.   a.   Koostoimes   PS   normidega   annavad   harta   kui
linnapea   valitakse   4   aastaks   ja   tal   on    volitus    moodustada
Euroopa demokraatlike riikide mitmekesist omavalitsuskogemust
valitsus.
 
Valla-
 
või
 
linnavalitsus:
üldistava rahvusvahelise lepingu normid KOV-le kindla õigusliku
aluse. 
Varaseim   kirjalikult   tõendatud   linnaõiguslik
lahendab   eraõiguslike   isikute   vahel    diskrimineerimise    üle
daatum  Tallinna   ajaloos on   15.   mai  1248 ,   mil Taani   kuningas
tekkinud   vaidluse   põhiseaduse   ning   teiste   seaduste   alusel;
andis   siinsetele    kodanikele    "kõik   õigused,   mis   on   Lübecki
teostab järelevalvet õigusaktide  välislepingutele vastavuse  üle;
kodanikel".  Kuninga üriku algupärand pole säilinud, selle tekst
on   piinamise   ning   muu    julma ,   ebainimliku   või   inimväärikust
on    meieni    jõudnud  1347 .   aastal   tehtud   ärakirja   vahendusel.
alandava   kohtlemise   ja    karistamise    vastase   konventsiooni
Vanimad   Lübecki   õiguse   koodeksid   Tallinnas   on 1257.
fakultatiivse  protokolli   artiklis  3  sätestatud  riigi  ennetusasutus;
ja 1282aastast.  õigusloovad   aktid   ehk   õiguse   üldaktid -
täidab   tulenevalt   lapse   õiguste   konventsiooni   artiklist   4   lapse
õigusaktid,   mis   sisaldavad   õigusnorme   (pädeva   institutsiooni
õiguste   kaitse   ja   edendamise   ülesandeid;   teostab   järelevalvet
poolt kindlas korras loodud üldise  iseloomuga , üldkohustuslik ja
põhiõiguste   ja   -vabaduste   järgimise   üle   täidesaatva   riigivõimu
formaalselt   määratletud    käitumisreegel ,   mis   tagatakse   riigi
asutuste   poolt   varjatult   isikuandmete   ja   nendega   seonduva
sunniga),  õiguse    üksikaktid  -   õigusaktid,   mis   ei   sisalda
teabe   kogumise,   töötlemise,   kasutamise   ja   järelevalve
õigusnormi. Õiguse   üksikaktideks   on   näiteks   otsused,
korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille
korraldused  ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme
liikmeteks  on  2016 . aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1
ning   on   mõeldud   kindlate   üksikjuhtude   reguleerimiseks.
alev. 
Riiklikud
Omavalitsuste   üleriigiline   nõupäev   11.   veebruar   1994
maksud: tulumaks ;sotsiaalmaks; maamaks ;hasartmängumaks;kä
Nõupäeva otsus: Pidada otstarbekaks Eesti Linnade Liidu, Eesti
ibemaks ; tollimaks ;aktsiisid; raskeveokimaks .  Maamaks  on riiklik
Maaomavalitsuste   Liidu   ja   Eesti   Omavalitsusliitude   Ühenduse
maks,   mis   laekub täies   ulatuses   maa   asukohajärgse   kohaliku
koostöö   tugevdamist   ja   võrdsetel   alustel   Omavalitsusliitude
 
omavalitsuse   eelarvesse.   Maamaksu   summa   saadakse   maa
Koostöökogu moodustamist. Maakondliku liidu  võivad ühiselt
maksustamishinna
 
korrutamisel
 
maamaksumääraga. 
asutada   üle   poole   maakonna   kohaliku   omavalitsuse
Maamaksuga    maksustatakse   kogu   maa.   Mandaadid   volikogu
üksustest.Üleriigilise   liidu  võivad   ühiselt   asutada   üle   poole
valimisel  valimisringkonnas-kandidaat, kes sai  hääli  rohkem  või
Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse
võrdselt ringkonna lihtkvoodiga, osutub valituks. Vallas ja linnas
üksused,   kelle   elanike   arv   kokku   moodustab   rahvastikuregistri
-pärast   isikumandaatide   jaotamist   jaotatakse   järgijäänud
andmete   alusel   üle   poole   Eesti   elanike   arvust.  Kohaliku
mandaadid d'Hondti jagajate meetodi abil.
omavalitsuse   üksus   võib   samal   ajal   kuuluda   ühte
maakondlikku   liitu   ja   ühte   üleriigilisse   liitu.  Kohaliku
omavalitsuse   üksused   võivad   moodustada   maakonna   kohaliku
omavalitsuse üksuste liidu ehk  Maakondliku liidu eesmärgiks
on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste  ühistegevuse  kaudu
maakonna   tasakaalustatud   ja   jätkusuutlikule   arengule
kaasaaitamine,  maakonna   kultuuritraditsioonide   säilitamine   ja
edendamine,maakonna  ja  oma   liikmete    esindamine    ja  liikmete
ühiste   huvide   kaitsmine,maakonna   kohaliku   omavalitsuse
üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud
 
ülesannete   paremaks   täitmiseks   võimaluste   loomine.
Maakondliku liidu võivad ühiselt asutada  üle poole maakonna
kohaliku   omavalitsuse   üksustest.  Üleriigilised   OV   liidud-
Eesti   Linnade   Liit   19.09.1920.   Eesti   maaomavalitsuste   liit
20.11.1921. Eesti Omavalitsusliitude ühendus 23.03.1993. Eesti
Valdu ühendav liit 1990. Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada
üle   poole   Eesti   kohaliku   omavalitsuse   üksustest  või
kohaliku   omavalitsuse   üksused,   kelle   elanike   arv   kokku
moodustab   ra.  Õiguskantsler  on   oma   tegevuses   sõltumatu
ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva
 
riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti
Vabariigi   põhiseadusele   (edaspidi  põhiseadus )   ja   seadustele
vastavuse   üle.hvastikuregistri   andmete   alusel   üle   poole   Eesti
elanike   arvust.  Õiguskantsler   analüüsib   seaduste   muutmise,
uute   seaduste   vastuvõtmise   ja   riigiasutuste   töö   kohta   talle
tehtud   ettepanekuid   ning   esitab   vajaduse   korral   Riigikogule
ettekande.Teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi
Presidendi,   Vabariigi   Valitsuse   liikme,   riigikontrolöri,    Riigikohtu
esimehe   ja   Riigikohtu   liikme   kriminaalvastutusele   võtmiseks
vastavalt   seadusele.Teeb   Euroopa   Parlamendi   presidendile
ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa
Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud
immuniteedi võtmiseks; riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada
Vabariigi   President   kestvalt   võimetuks   oma   ülesandeid   täitma;