Avaliku halduse eksamiks kordamine (0)

LEA KÜSIMUSED:
1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust!
Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis?
Tsentraliseeritud halduskorraldus - võimu jaotamise viis, kus otsustav võim
paikneb organisatsiooni tasandite ülaosas ehk võim suureneb alt ülesse
(alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise üle on keskpunktis ,
välistab ebau ̈htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel)
Detsentraliseeritud halduskorraldus - võimu jaotamise viis, kus võim on
hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on üksteisega koostöösuhtes. Mida
rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse
organisatsioon on. (võim laiali)
Eesti-?  Eestis  on  nii  tsentraliseeritud  kui  detsentraliseeritud  halduskorraldust. 
Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 
2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on
riigisekretäri pädevused?

Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas?
Riigikantselei põhifunktsioon on teenindada Vabariigi Valitsust ja peaministrit.

Mis on riigisekretäri pädevused?
Riigisekretär – apoliitiline, keda nim ametisse peaminister.
1) Vastutab riigikantselei eest
2) Kirjutab alla Vabariigi Valitsuse määrustele
3) Teostab põhiseaduslikku järelvalvet
4)Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud
ministrile ministeeriumi juhtimisel.
5) Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori,
tugitegevuste juhi ja struktuuriü ksuse juhi või sõlmib ja lõ petab nendega
töölepingu.
6) Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

3.Mis on haldustoiming ? Iseloomusta haldustoimingute jagunemist.
Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu
või isiku...) tegevus:
• Määruse või haldusakti andmine
• Halduslepingu sõlmimine
• Toimingu sooritamine

Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse
või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu
sõlmimisel

Haldustoimingute liigid:
1. Õigustoimingud – toimingud , millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev
organ annab norme
Määrus – ü ldakt , rakendab või täpsustab seadust, annab välja minister, Vabariigi
Valitsus, KOV Haldusakt - üksikakt
Haldusleping
2. Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi
õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet
Haldusmenetluse põhimõtted:
• Uurimispõhimõte – haldusorgan selgitab välja asjaolud
• Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon – ei ole olemas sarnaseid olukordi
• Vormivabaduse ja eesmärgipä rasuse põhimõte – oluline on tulemus, mida
saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud
konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba)
• ONiguskaitse põhimõte
4.Mis on korruptsiooni sisusus? Kuidas väljendub korruptsioon Eestis, mis
on selle süü ja kuidas seda parandada?

on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil

Korruptsioon tekib, kui hakatakse realiseerima erahuve avalikus sektoris.
Altkäemaksud, näiteks. Tallinna Sadama kaasus.

Korruptsioon on positsioonist ära kasutamisest ebaseaduslike hüvede ehk
korruptiivse tulu saamine. Korruptsiooniks loetakse seaduse mõistes
tegusid, millel on ühiskondlik tähtsus. Eristatakse:

1. ametnike korruptsioon (Eestis põhiline kõneobjekt)
2. Poliitikute korruptsioon (häälte ostmine , tasu eest teenete osutamine,
erakondade
rahastamine pole selge jne).
3. Korruptsioon ärimaailmas (sellest räägitakse Eestis vähe. Hea näide
Hanshmidt ́i lahkumisel SEB-st välja tulnud Tallinki soosiv käitumine ja
Hanshmidt ́i suur osalus ettevõttes)
Mis põ hjustab korruptsiooni – saamahimu, ahnus. Korruptsiooni puhul on alati
vä hemalt 2 osapoolt – üks, kes on positsioonil, millega kaasneb otsustusõigus
ning teine, kellel on vahendeid ja soovi selle isiku mõjutamiseks.
Korruptsiooniga võitlemisel on kriminaalmenetlus üldse kõige mannetum ja
mõttetum, sest see võitleb tagajärgedega. Oluliselt vajalikum on preventiivne
tegevus. Korruptsiooni vastase võitluse puhul võib õnnestuda võitlus ennetava
tegevusena . Kindlasti ei tööta tagantjärele võitlus, kindlasti pole võ imalik
kirjeldada ära ka kõiki ebaeetilisi tegusid. Tuleks luua ühiskondlik arvamus
sellest, kuidas on õige käituda.

5. Milles seisneb avalik teenistus ja mille poolest eristub erasektori
organisatsioonidest?
Avalik teenistuja
Avalik teenistus – töötamine riigi või KOV-se ametiasutuses.
Avaliku teenistuse liigid:
• Riigiteenistus
• Kohaliku omavalitsuse teenistus
Teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks, koosseisuvälisteks
teenistujateks
Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest, lisatasu akadeemilise kraadi
eest, võõrkeelte valdamise eest, õ ppepuhkus tööalaseks enesetäiendamiseks,
puhkusetoetus, õigus sõidukulude hüvitamisele jne.
Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut 
ei  ole  –  nimetamine/vabastamine  ametist,  kindlad  nõuded,  et  saad  tööd  avs:  vanus, 
teovõime,  keel,   haridus ,   kodakondsus ,  mujal  ei  või  teenida  tulu,  peab  deklareerima 
enda  kui  ka  lähendaste  majandusike  tulusid,  pikem  puhkus,  teise  koefitsiendiga 
pension.  Ers  –  eesmärk  teenida  tulu,  omaniku  huvi  avs-  avalik  huvi,  ühiskonna 
ühtlase  arengu  tagamine,  etteplaneerimine,  tegutsetakse  poliitiselt  kui  turuvajaduste 
järgi. 

Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus
ATS- avaliku teenistuse seadus
Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõttes priviligeeritumad kui töö tajad , sest
neil on suuremad sotsiaalsed õigused ja tagatised. Samal ajal sätestab ATS
ametnikele seoses avalikes huvides tegutsemise ja avaliku võimu teostamisega
hoopis rohkem kitsendusi ja kohustusi.
• ametnikele esitatavad täiendavad nõuded ja atesteerimine;
• katseaja kestus (ametnikel maksimaalselt 6 kuud, töötajatel kuni 4 kuud);
• töötamine teise tööandja juures (ATS kitsendab avalike teenistujate õ igust
töötada teise tööandja juures);
• konkursi korras ametisse võtmine (avalikus teenistuses on teatud
ametikohtade puhul avalikud konkursid kohustuslikud);
• töö tasustamine (ametnike tasustamine on määratud seadusega);
• puhkus (ametnikul on õigus 35-päevasele põhipuhkusele ning
lisapuhkepäevadele sõltuvalt staažist);
• kohustused (avalikel teenistujatel kuuluvad teenistuskohustuste hulka näiteks
majandusliku sõ ltumatuse tagamise ja poliitilise sõltumatuse kohustus);
• teenistusest vabastamine (avalikele teenistujatele kehtib küll vabastamisel
lihtsam kord, kuid oluliselt suuremad hüvitused ja garantiid).

6. Ministrite pädevus ja ministeeriumite tähtsus valitsuses

Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis
Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude
riigiasutuste kõrgemalseisev organ.

Ministrite pädevus
1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest.
2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused
3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste
seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja korralduste tä itmise eest;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas
olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet
ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle
5) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved , lähtudes
riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks;
6) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
7) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning
korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
Minister annab välja:
• Käskirju (üksikaktid)
• Määrusi (üldaktid)(kirjutab alla minister, ministeeriumi kantsler ja
peaminister)

Ministeeriumite tähtsus valitsuses

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis 11 ministeeriumi ja koos
peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku kõige rohkem
15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide
valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama
arupärimistele ja kü simustele , osalema Valitsuse ülesandel seaduseelnõude
menetlemisel ja muude kü simuste arutelul ning esindama Eestit oma pädevuse
piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.
7. Avalda arvamust, mida saaks kohalikud omavalitsused ära teha et oma
elanike vajadusi paremini välja selgitada/rahuldada.

Viia läbi uuring – kui kohalike käest kü sida ja nende osalust rohkem kaasata, siis
peaks ju loogiliselt võttesteada saama. Seni kuni keegi huvi ei tunne, ei muutu ka
asi paremaks.

8. Kuidas väljendub avalik huvi ja kuidas saab seda avaliku võimu juures
ära kasutada?
Avalik huvi - Kuidas väljendub?
Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi: enamuste huvi-meie kõigi suurim
ühishuvi.
Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi,
millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju
Avalikku huvi mõõdetakse valimistega, arvamusuuringutega, statistikaga,
kvaliteediuuringutega.
On selge, et avaliku halduse peamisteks tunnusteks on:
•
avalikule huvile orienteeritud tegevus,
•
sotsiaalselt kujundav tegevus,
•
aktiivne tulevikku suunatud tegevus,
•
riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel kooskõlas
seadustega &
•
ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle.

9. Nimeta presidendi välis- ja sisepoliitilised funktsioonid
President on täidesaatva võimu kandja.
Rahvusvaheline pädevus:
*Saatkonnaõigus:
Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul
diplomaatilised esindajad
Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel
esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused
• Riigi esindamine
• Rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutamine
Siseriiklik pädevus (5)
• Riigikaitse funktsioon – president on riigikaitse kõrgeim juht
• Riigipea funktsioon
• Suhted Riigikoguga:
-Riigikogu valimiste kuulutamine
-Riigikogu esimese istungi kokkukutsumine (teostada sellega põhiseaduslikku
järelvalvet)
-Kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused või saadab seaduse tagasi
ONigus esitada põhiseaduslike institusioonide kandidaate Riigikogule
• Suhted Valitsusega:
-Määrab peaministri kandidaadi
-Teeb muudatusi valitsuse koosseisus
*Annab välja riiklike autasusid ja auastmeid
• Põhiline roll on võime tasakaalustada

10. Maavanema roll KOV juures
Maavanemal on koostöösuhe KOV’iga, sest maavanem teostab riiklikku
järelevalvet KOV üksuste tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
Näiteks: maavalitsuse roll on riikliku spordipoliitika elluviimise tagamine
maakonnas .

11. Väärtegu - mis on karistused, mis eripära?

Väärtegu on süütegu , mille põhikaristuseks on rahatrahv (3-3000
trahviühikut, jut. isikule 32-32 000 €),
arest (kuni 30 päeva) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Väärteona on
karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Väärtegude puhul on eripäraks mõningatel juhtudel ettenähtud
lisakaristused, näiteks loomapidamisõiguse äravõtmine. Väärteona on
karistatavad nii kavatsetud kui ettevaatamatusest tingitud tegu. Karistatav
on üksnes täideviimine

(1) Väärteomenetlusõigus kehtib füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku
hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-
õigusliku juriidilise isiku suhtes.
(2) Isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus
ettenähtud eesõigused, võib Eesti väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi
taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.

12. Mis nõu annaksid Vabariigi Valitsusele mahajäänud
haldusvaldkondade osas?

Esiteks peaks VV mõ tlema kaugemale mingisuguse erakondliku kuuluvuse
piiridest ja ei tohiks sõltuda üksikutest valimisperioodidest. Ma ei vaatleks
mahajäämust kui üksikprobleemi, vaid läheneks sellele pigem üldisest
vaatevinklist. Riik peaks olema suuteline ühtlustada oma tegevust erinevatel
tasemetel , et tervikut ühtlustada. Vajadusel korraldada teadusuuringuid,
koolitusi, teha teavitustööd, viia läbi projekte.

13. Mille alusel saab halduskandja anda määaruse?
Seaduse alusel, samuti võib anda täpsustavaid eeskirju
Halduskandja saab määruse välja anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi
olemasolul ja kehtiva õiguse alusel.
Määrus on õigusakt , mille haldusorgan annab välja piiritlemata arvu juhtude
reguleerimiseks

14. Avaliku halduse iseloomustus - mis on riigihaldus, KOV, delegeeritud
haldus?
Avalik haldus- riik oma täitesaatvates toimingutes.  

(riik oma igapäeastes toimingutes)
Tunnused: ühiskondlik, inimestevaheline tegevus, avalikule huvile
orienteeritud, aktiivne tulevikku suunatud tegevus, riigivõimu vahendite
kasutamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja haldusülesannete täitmisel,
ulatusliku järelvalve olemasolu.
Ülesanded: avaliku korra ja julgeoleku tagamine, üksikisiku toetamine ,
sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna juhtimine ja arendamine, riigi
varaliste vahendite kindlustamine, personali ja vahendite tagamine
haldusülesannete täitmiseks.
Funktsioonid: prognoosimine , plaaneerimine, täitmine ja kontroll. Heaoluriigi
konseptsiooni rakendamine avalike hüvede pakkumise teel- pension, tervishoid ,
elamumajandus.  Majanduse funktsioneerimise reguleerimine – majandusfääri
arendamine. Laiem üldreguleeriv tegevus – eesmärgiks vähendada teatud
individuaalsete tegevuste kollektiivset mõju.(monopolide tegevuste
reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse)

Riik kui halduskandja
Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud
haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents .
(Riik omab raha, võib sõlmida lepinguid, võtta õigusi ja kohustusi, võib esineda
kohtus, tema suhtes võib esitada nõudeid)
Kaudse riigihalduse kandjad
Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele
õigussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik-
õiguslik asutus (nt Tartu Uclikool), avalik.õiguslik sihtasutus (nt Eesti
Kultuurikapital ) ja avalik-õiguslik ü hendus (nt korporatsioon )
Kohalik omavalitsus kui halduskandja
Kohalik omavalitsus lahendab kõiki neid kohaliku elu kü simusi , mis ei ole
seadusega kellelegi teisele täita antud.
Vahetu ehk Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise.
OTSESE riigihalduse alla kuuluvad valitsusasutused, kes teostavad täidesaatvat
riigivõimu: ametid, inspektsioonid, maavalitsus, ministeeriumid ja Riigikantselei,
mille kõigi vahel toimub koostöö.
Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele
õigussubjektidele.
Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus – siia kuuluvad kõik AÕ asutused: ERR,
Rahvusraamatukogu , avalik-õiguslikud ülikoolid . Riik saab AÕ asutusi ise luua.
Avalik-õiguslik- asutus mida riik rahastab TTÜ, ERR, TÜ
Kohalik omavalitsus lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole
seadusega kellelegi teisele täita antud.
KOV – Vald ja linn. Koostöösuhe. Kohalikul omavalitsusel on 2 tööorganit ehk
omavalitsusorganit: Vallavolikogu või Linnavolikogu ning volikogu poolt
moodustatud täitevorgan ehk valla- või linnavalitsus .
Vahetu ehk OTSENE riigihaldus – Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus. Nende
institutsioonide vahel toimub koostöösuhe ehk riiklik järelevalve . Näiteks: peale
Riigikogu valimisi kutsub VP enda jutule kõik võimule pääsenud ehk parlamendi
erakonnad , peale mida teeb VP peaministrikandidaadile ettepaneku moodustada
valitsus.
OTSESE ja kaudse riigivõimu vahel on koostöösuhe ehk toimub riiklik
järelevalve.
OTSESE ja KOV vahel samuti koostöösuhe.
Korporatsioonid – liikmeskond, kes teostavad järelevalvet mingi teatud
valdkonna üle, näiteks: Audiitorkogu.  
SA = Kultuurkapital , Haigekassa.
Eraõiguslik jur. isik: EBS, Sertifitseerimiskeskus.

15. Miks eestis on regiooniti ebaühtlane arengutase ja mis on sinu
soovitused et seda ühtlustada Eesti Vabariigi Valitsusele?
Üheks suurimaks kitsaskohaks on töökohtade jaotus. On selge, et Põhja-Eestis on
töötase suurem ja efektiivsem kui Ida-Virumaal või Lõuna-Eesti regioonis.
Tallinnas ja selle lähiümbruses on ettevõtteid rohkem ning sellest tingituna on
ka töökohtade hulk suurem ja valikuvõimalus mitmekesisem, see aga omakorda
suurendab konkurentsi. Lõuna-Eestis on aga 1-2 ettevõttet, kes pakuvad tööd
sealsetele inimestele. Ressurssid on piiratud, sest põhiline konkurents toimub
Põhja-Eestis. Kuid harv ei ole ka juhus , kus inimese töömarsruudiks on Jõhvi-
TLN-Jõhvi.

16. Kuidas õiguskantsler sekkub KOVi töösse?

ONiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse
üle põhiseadusele ja seadustele

17. Regionaalhaldusreformi eelised ja puudused
Puudus:
•  avaliku halduse teenuste vähene süsteemsus
•   riiklik järelvalve on ebaühtlane
•  teenuste kättesaadavus
•  kvaliteet ebaühtlane
Eelis :
•   muudatuste läbiviimise kiirus
•   teenused muutuvad kättesaadavamaks

KÄROLINI KÜSIMUSED:
Esimene eksam - Variant 1:
1. Iseloomustage Eesti avaliku halduse organisatsiooni. Tooge välja,
millised ülesandeid täidab vahetu riigihaldus, kohalik omavalitsus ja mida
kujutab endast kaudne ehk delegeeritud haldus. (15p)
Riik kui halduskandja
Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik täidab teatud
haldusülesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents.
(Riik omab raha, võib sõlmida lepinguid, võtta õigusi ja kohustusi, võib esineda
kohtus, tema suhtes võib esitada nõudeid)
Kaudse riigihalduse kandjad
Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele
õigussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik-
õiguslik asutus (nt Tartu Uclikool), avalik.õiguslik sihtasutus (nt Eesti
Kultuurikapital) ja avalik-õiguslik ühendus (nt korporatsioon)
Kohalik omavalitsus kui halduskandja
Kohalik omavalitsus lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole
seadusega kellelegi teisele täita antud.

Avalik haldus- riik oma täitesaatvates toimingutes.  

(riik oma igapäeastes toimingutes)
Tunnused: ühiskondlik, inimestevaheline tegevus, avalikule huvile
orienteeritud, aktiivne tulevikku suunatud tegevus, riigivõimu vahendite
kasutamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja haldusülesannete täitmisel,
ulatusliku järelvalve olemasolu.
Ülesanded: avaliku korra ja julgeoleku tagamine, üksikisiku toetamine,
sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna juhtimine ja arendamine, riigi
varaliste vahendite kindlustamine, personali ja vahendite tagamine
haldusülesannete täitmiseks.
Funktsioonid: prognoosimine, plaaneerimine, täitmine ja kontroll. Heaoluriigi
konseptsiooni rakendamine avalike hüvede pakkumise teel- pension, tervishoid,
elamumajandus.  Majanduse funktsioneerimise reguleerimine – majandusfääri
arendamine. Laiem üldreguleeriv tegevus – eesmärgiks vähendada  teatud
individuaalsete tegevuste kollektiivset mõju.(monopolide tegevuste
reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse)
Vahetu ehk Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise.
OTSESE riigihalduse alla kuuluvad valitsusasutused, kes teostavad täidesaatvat
riigivõimu: ametid, inspektsioonid, maavalitsus, ministeeriumid ja Riigikantselei,
mille kõigi vahel toimub koostöö.
Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele
õigussubjektidele.
Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus – siia kuuluvad kõik AÕ asutused: ERR,
Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslikud ülikoolid. Riik saab AÕ asutusi ise luua.
Avalik-õiguslik- asutus mida riik rahastab TTÜ, ERR, TÜ
Kohalik omavalitsus lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole
seadusega kellelegi teisele täita antud.
KOV – Vald ja linn. Koostöösuhe. Kohalikul omavalitsusel on 2 tööorganit ehk
omavalitsusorganit: Vallavolikogu või Linnavolikogu ning volikogu poolt
moodustatud täitevorgan ehk valla- või linnavalitsus .
Vahetu ehk OTSENE riigihaldus – Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus. Nende
institutsioonide vahel toimub koostöösuhe ehk riiklik järelevalve. Näiteks: peale
Riigikogu valimisi kutsub VP enda jutule kõik võimule pääsenud ehk parlamendi
erakonnad, peale mida teeb VP peaministrikandidaadile ettepaneku moodustada
valitsus.
OTSESE ja kaudse riigivõimu vahel on koostöösuhe ehk toimub riiklik
järelevalve.
OTSESE ja KOV vahel samuti koostöösuhe.
Korporatsioonid – liikmeskond, kes teostavad järelevalvet mingi teatud
valdkonna üle, näiteks: Audiitorkogu.  
SA = Kultuurkapital, Haigekassa.
Eraõiguslik jur. isik: EBS, Sertifitseerimiskeskus.

Pädevus näitab halduskandjate ja haldusorganite õ iguste ja kohustuste mahtu.

2. Milliseid ülesandeid täidavad omavalitsusorganid (valla/linna volikogu
ja valitsus) ning mis moodustab nende peamise pädevuse . (15p)

Mis ülesanded on omavalitsusel, volikogul?

volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või
linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise
seaduse alusel;
• valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande
kinnitamine ning audiitori määramine;
• kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; valla
või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise
korra kehtestamine; koormiste määramine;
• toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste
osutamise korra kehtestamine;
• valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
Omavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
• korraldada kohalikku elu
• antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet,
noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest
ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu
• korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva-
ja hooldekodude, tervishoiasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist

Volikogu olulisemad pädevused: valla/linna eelarve vastuvõtmine, kohalike
maksude/soodustuste kehtestamine,  valla/linna arengukava kinnipidamine,
laenude võtmine, esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema/ linnapea
valimine, osavalla/linnaosa moodustamine.
Valla/Linnavalitsuse pädevused: valmistab ette volikogus tulevaid küsimusi .
Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on määruse/otsusega pandud
talle täitmiseks. Korraldab KOV-i ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ette nähtud korras. Võib
taotletada volikogu poolt vastuvõetud määruse/otsuse uuesti läbi vaatamist.
Kehtestab teenuste hindu, arvestades haldusmenetluse seadust

3. Milles seisneb avalik teenistus ja kuidas ta eristub töötamisest
erasektori organisatsioonis? (10p)
Avalik teenistuja
Avalik teenistus – töötamine riigi või KOV-se ametiasutuses.
Avaliku teenistuse liigid:
• Riigiteenistus
• Kohaliku omavalitsuse teenistus
Teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks, koosseisuvälisteks
teenistujateks
Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest, lisatasu akadeemilise kraadi
eest, võõrkeelte valdamise eest, õppepuhkus tööalaseks enesetäiendamiseks,
puhkusetoetus, õigus sõidukulude hüvitamisele jne.
Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut 
ei  ole  –  nimetamine/vabastamine  ametist,  kindlad  nõuded,  et  saad  tööd  avs:  vanus, 
teovõime,  keel,   haridus ,  kodakondsus,  mujal  ei  või  teenida  tulu,  peab  deklareerima 
enda  kui  ka  lähendaste  majandusike  tulusid,  pikem  puhkus,  teise  koefitsiendiga 
pension.  Ers  –  eesmärk  teenida  tulu,  omaniku  huvi  avs-  avalik  huvi,  ühiskonna 
ühtlase  arengu  tagamine,  etteplaneerimine,  tegutsetakse  poliitiselt  kui  turuvajaduste 
järgi. 

Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus
ATS- avaliku teenistuse seadus
Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõttes priviligeeritumad kui töötajad, sest
neil on suuremad sotsiaalsed õigused ja tagatised. Samal ajal sätestab ATS
ametnikele seoses avalikes huvides tegutsemise ja avaliku võimu teostamisega
hoopis rohkem kitsendusi ja kohustusi.
• ametnikele esitatavad täiendavad nõuded ja atesteerimine;
• katseaja kestus (ametnikel maksimaalselt 6 kuud, töötajatel kuni 4 kuud);
• töötamine teise tööandja juures (ATS kitsendab avalike teenistujate õigust
töötada teise tööandja juures);
• konkursi korras ametisse võtmine (avalikus teenistuses on teatud
ametikohtade puhul avalikud konkursid kohustuslikud);
• töö tasustamine (ametnike tasustamine on määratud seadusega);
• puhkus (ametnikul on õigus 35-päevasele põhipuhkusele ning
lisapuhkepäevadele sõltuvalt staažist);
• kohustused (avalikel teenistujatel kuuluvad teenistuskohustuste hulka näiteks
majandusliku sõltumatuse tagamise ja poliitilise sõltumatuse kohustus);
• teenistusest vabastamine (avalikele teenistujatele kehtib küll vabastamisel
lihtsam kord, kuid oluliselt suuremad hüvitused ja garantiid).

4. Mis on teie arvates tinginud Eesti erinevate regioonide ebaühtlase
arengutaseme? Milliseid soovitusi annaksite teie Vabariigi Valitsusele Eesti
erinevate piirkondade tasakaalustatud arengu tagamiseks? (10p)
Üheks suurimaks kitsaskohaks on töökohtade jaotus. On selge, et Põhja-Eestis on
töötase suurem ja efektiivsem kui Ida-Virumaal või Lõuna-Eesti regioonis.
Tallinnas ja selle lähiümbruses on ettevõtteid rohkem ning sellest tingituna on
ka töökohtade hulk suurem ja valikuvõimalus mitmekesisem, see aga omakorda
suurendab konkurentsi. Lõuna-Eestis on aga 1-2 ettevõttet, kes pakuvad tööd
sealsetele inimestele. Ressurssid on piiratud, sest põhiline konkurents toimub
Põhja-Eestis. Kuid harv ei ole ka juhus, kus inimese töömarsruudiks on Jõhvi-
TLN-Jõhvi.

Teine eksam - Variant 4:
1. Mis on avalik huvi? Kuidas saab seda avaliku võimu juures ära kasutada?

Avalik huvi - Kuidas väljendub?
Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi: enamuste huvi-meie kõigi suurim
ühishuvi.
Avalikku huvi mõõdetakse valimistega, arvamusuuringutega, statistikaga,
kvaliteediuuringutega.
Avaliku huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi,
millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahjut.
On selge, et avaliku halduse peamisteks tunnusteks on:
•
avalikule huvile orienteeritud tegevus,
•
sotsiaalselt kujundav tegevus,
•
aktiivne tulevikku suunatud tegevus,
•
riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel kooskõlas
seadustega &
•
ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle.

2. Mis staatus on ministeeriumil valitsusasutuste seas ja mis on ministri
pädevus ministeeriumi juhina?
Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis
Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude
riigiasutuste kõrgemalseisev organ.

Ministrite pädevus
1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest.
2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused
3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste
seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja korralduste täitmise eest;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas
olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet
ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle
5) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes
riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks;
6) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
7) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning
korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega.
Minister annab välja:
• Käskirju
• Määrusi (kirjutab alla minister, ministeeriumi kantsler ja peaminister)
Ministeeriumite tähtsus valitsuses
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis 11 ministeeriumi ja koos
peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku kõige rohkem
15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide
valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama
arupärimistele ja küsimustele, osalema Valitsuse ülesandel seaduseelnõude
menetlemisel ja muude küsimuste arutelul ning esindama Eestit oma pädevuse
piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.

3. Mis pädevus peab olema avalikul teenistujal ja siis, et milline ta peab
olema/mis omadused tal peavad olema?
Avalik teenistus – töötamine riigi või KOV-se ametiasutuses.
Avaliku teenistuse liigid:
• Riigiteenistus
• Kohaliku omavalitsuse teenistus
Teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks, koosseisuvälisteks
teenistujateks
Õigused- lisatasu teenistusaastate eest, lisatasu akadeemilise kraadi eest,
võõrkeelte valdamise eest., õppepuhkus tööalaseks enesetäiendamiseks,
puhkusetoetus, õigus sõidukulude hüvitamisele jne.

Kohustused –
•  teenistuskohustusi tuleb täita õigeaegselt, täpselt, kohusetundlikult,
otstarbekalt, omakasupüüdmatult.
•  Teenistuskohustused on ette määratud määruste, otsuste ning
seadustega.
•  Teenistuja on kohustatud täitma ka teenistuskohast mitte tulenevaid
kohustusi, va erijuhtudel ( vastuolus õigusaktidega, nõuavad tegusid,
milleks pole tegelt õigus, ül andja ei suuda ise ka seda teha).
•   Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, aga ka
ametivabastamist pöörduma määratud isiku poole, kes ajab asja ja et talle
saaks üle anda usaldatud vara.
•  See isik on kohustatud ajada asja ja vastu võtma vara. Riigiteenistuja
kohustused ja vastutus riigivara üle andminel ja vastuvõtmisel kehtestab
riigivara seadus.
•   Teenistuja peab ka pärast töölt vabastamist hoidma enda teada riigi-ja
ärisaladusi jm konfidentsiaalset infot.

4. Ja viimane oli see et mis nõu annaksid KOVle, et mida nad tegema
peaksid et saada oma elanike arvamustest, eelistustes teada.
Viia läbi uuring – kui kohalike käest küsida ja nende osalust rohkem kaasata, siis
peaks ju loogiliselt võttesteada saama. Seni kuni keegi huvi ei tunne, ei muutu ka
asi paremaks.

Riigikantselei ülesanded:
1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist
teenindamist;
2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste
põhiseaduslike institutsioonidega;
3) annab välja Riigi Teatajat;
4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja
seadustele;
5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud
ülesannete täitmise arvestust ;
8) korraldab arhiivindust;
9) koordineerib riigi infosüsteemide tööd;
10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust;

Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada
ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi.

LISAKS:
KOV ühinemine?
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine on uue haldusüksuse moodustamine
kahe või enama senise
haldusüksuse baasil või ühe haldusüksuse suurenemine kahe või enama
haldusüksuse liitumise tulemusena.

Mis eelised on suurel KOV ja väikesel KOV?
Suuremal KOV-il on rohkem raha (rohkem inimesi = rohkem pearaha), misto ̃ttu
on võimalik teostada efektiivsemalt investeeringuid ja parandada seeläbi
teenuste kvaliteeti.

Millise Euroopa Liidu institutsiooni eesistuja on Eesti aastal 2018?
-Euroopa Liidu nõukogu
-ülemkogu
Millised institutsioonid kuuluvad avaliku sektori, erasektori ja
kodanikuühiskonna alla ning nende seosed ühiskonnas?
1.) Avalik sektor
Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi („enamuse arvamus“, erahuvide
ü hisosa ) Sinna kuuluvad: • AONJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud
o Riik
o Põhiseaduslikud institutsioonid:
1. Riigikogu
2. Riigikontroll
3. Vabariigi President
4. Vabariigi Valitsus
5. Kohalik omavalitsus
6. Kohus
7. ONiguskantsler
8. Eesti Pank
Seos ärisektoriga:
I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid
III. Kontroll – tarbijakaitse ntks
IV. Infrastruktuur
Seos kodanikuühiskonnaga:
I. Töökohad
II. Avalikud hüved – tarbitav kõigile (haridus), teenused – tarbitav maksjatele
(ü histransport ) III. Kontroll – politsei ntks
IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik)
2.) Acrisektor
Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad:
• EONJI – Eraõiguslikud juriidilised isikud
o OUc, AS, FIE, UUc, TUc
o Riigi ettevõtted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto
Seos avaliku sektoriga:
I. Maksutulu
II. Innovatsioon
III. Sisepoliitika – ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised
Seos kodanikuühiskonnaga:
I. Hüved
II. Heaolukasv – tehnoloogia areng.. III. Töökohad
3.) Kodanikuühiskond
Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid
Sinna kuuluvad:
• Professionaalsed – MTUc, SA
• Mitteprofessionaalsed – mitteametlik tegevus ü hise eesmärgi nimel
Seos avaliku sektoriga:
I. Tööjõud
II. Teadmised, oskused
III. Maksutulu
Seos ärisektoriga:
I. Tööjõud
II. Teadmised, oskused
III. Müü gitulu
Kes teostab halduse kontrolli?
Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks
teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada.
I. Sisene kontroll – kontroll, mida haldusorgan ise teeb

Teenistuslik järelvalve – alluvussuhetest teostatav kontroll (põ hineb
subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust)
Kontrollitakse haldustoimingute õiguspä rasust ja otstarbekust;
Toimingu kohta võib teha ettekirjutusi või tunnistada seda kehtetuks;
Riiklik järelvalve – toimub koostöö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole
alluvussuhetes) Kontrollitakse ainult haldustoimingute õiguspärasust;
Toimub alati kohtu kontrolli all;
Teostavad ametid ja inspektsioonid (ministeerium seda järelvalvet ei kontrolli,
vaid kohus);
Vabariigi Valitsus kontrollib:
1. Ministeeriumit
2. Riigikantseleid
3. Maavalitsusi
Minister kontrollib:
1. Oma struktuuriüksusi
2. Oma valitsemisala valitsusasutusi
3) Enesekontroll – kontrollsü steem , mida iga haldusasutus iseenda sees
rakendab
II. Väline kontroll – vä ljaspool haldusorganisatsiooni teostavad ametiasutused
ja ametnikud Poliitiline kontroll – teostavad kodanikud, ajakirjandus, erakonnad
Uchiskondlik kontroll (läbi meedia ja ühiskonna gruppide, nt õpetajate streik )
Parlamendi kontroll:
1. Riigikogu liikmetel on õigus aru pärida valitsuse liikmetelt
(intelpellatsiooniõigus) 2. Ucleskutsumisõigus ehk resolutsiooniõigus
3. Ankeetõigus – õigus moodustada uurimiskomisjoni
4. Umbusaldusõigus – valitsusele või valitususe liikmele
Majanduskontroll – teostab riigikontrolör, peakontrolör vastutab
Riigikontrolör kontrollib riigi vara kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust
Kontrollib kõiki riigiasutusi
ONiguskantsleri järelvalve – õ iguskantsler kontrollib õigusaktide vastavust
põhiseadusele Ex ante – ennetav kontroll
Ex poste – järelkontroll
Teeb ettepaneku Riigikogu liikmete kriminaalvastutusele võtmise
Ombudsmani funktsioon – rahvaadvokaat – kaitseb inimesi, kelle õigusi on riik
riivanud
Kohtukontroll – kohus saab kontrolli teostada ainult siis, kui tema poole
pöördutakse