Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arenguspsühholoogia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoog, psühholoogia, eluaasta, arengupsühholoogia, intelligentsus, rasedus, võima, rakk, kromosoom, rasedusnädal, väljend, vaatlus, haridus, refleks, imik, kiindumus, puudutus, tahtmatu, meta, motoorne, kooliiga, ontogenees, kõhuli, trisoomia, episood, kehalis, bioloogia, väikelaps, vanadus, kombinatsioon, raamistik, fülogenees, olisIse Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti
Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1
Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere)
- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm),
Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine J.B. Watson- armastas labori eksperimente. Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja ka füüsilised struktuurid on evolutsiooni tulemus, kui need ellujäämist suurendavad on olemas kui ei siis kaovad. Vastandub biheiviorismile. Aktiivne organism kes elab loomulikus konkreetses keskkonnas. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: 1. Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. Pärilik ja kohastuv. Käitumine on stereotüüpne kõigil liigi esindajatel. Koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Käitumine ilmneb eelneva
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
Liidriomadused pinged, konfliktid 14. Murdeiga - 10-12 a - üleminek murdeikka; 12-14 a - varane murdeiga; 15-16 a - keskmine murdeiga; 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded: Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel Füüsiline – kasv on kiire, hormonnalsed muutused, seksuaalne areng. Kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne – kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, areneb võime kirjeldada oma emotsioone ja hoiakuid, võrdlemine teistega Psühhosotsiaalne – identiteedi kujumine vs identideedi segadus, emotsionaalne kõikumine, tekivad armumised ja seksuaalsuhted. Sotsiaalne ja emotsionaalne – suureneb mõjutatavus eakaaslaste poolt, enesehinnang on kõikuv,suur haavatus ja tundlikus
Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine); · 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses. Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna. Lastekasvatus stiilid Autoriteetne kasvatusstiil: · Vanematel on kõrged ootused, ootused on kohased; · Kõrge emotsionaalne soojus; · Kohane kontroll (ei luba last ennast kahjustada); · Avastamistegevus (avastab ennast, aga kontroll turvalisused) Saavad ise algatusvõimet rakendada. Saab iseenda kohta teada ja oma võimekust proovida. Saab
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Mängu liigid: 1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest 2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused. Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku: 1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi 2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
Murdeiga alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega, et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon
välimuse muutumine – juuste hõrenemine, kortsud, kehahoiak kössi organismi nõrgad kohad hakkavad tunda andma menopaus > hormonaalne muutus > kergem ärritumine, meeleolude vahetumine, abiks hormoonasendusravi (rasketel juhtudel), psühhoteraapia meestel väheneb spermatosoidide hulk ▪ kognitiivne areng: mälu langus, oleneb suuresti eluviisidest - mõtlemise rakendamine jms voolav ja kristalliseerunud intelligentsus ◦ voolav - oskus uusi asju õppida ◦ kristalliseerunud - vanade teadmiste meenutamine ja kasutamine ◦ voolav intelligentsus langeb, aga kristalliseerunud intelligentsus kasvab ◦ enamasti intelligentsus stabiilne 60.eluaastani ▪ sotsiaalne ja isiksuse areng Erikson - produktiivsus vs stagnatsioon - inimesel väljakujunenud rutiin, tihti kaob motivatsioon toimetada, kui leiab midagi uut, millega tegeleda, siis tekib taas motivatsiooni
.. ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead). mõtlemisareng jaguneb 4: 1. algab sünnist-2 eluaasta (kui on 1 aastane)-Sensomontoorne periood 2. kuni 7nda eluaastani-Preoperatsionaalne periood 3. kuni 12.eluaastani- Konkreetsete operatsioonide periood 4. alates 12.eluaastast-Formaalsete operattsioonide periood 2. ja 3. perioodi üleminek pole nii kergesti eristatav. 1.Aistingud ja info saamise ja töötlemise viis. Pole tekkinud arusaama objektide jäävusest (kui võtta asi ära silmapiirilt siis ei hakka nad seda enam otsime/nõudma)
pooleaastasel lapsel agressiivset käitumist. Räägib ka teisest äärmusest, et sage ülehooldamine tekitab jälle passiivse ja pikaajalise sõltumise hoidjast. Räägib ka nutust ja ütleb, et lapsel on nutuks alati põhjus. Lapsel hakkab tekkima oma kehast aj selle piiridest kujutlus. See paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbioos ei lõpe paari kuuga vaid mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi:
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,
ning neid puudutavatesse faktoritesse. Füüsiline areng Kõige märgatavam on lapse füüsiline areng- lihtsamalt öeldes kasvamine. Muutuvad kehamõõtmed. Näiteks pikkus ja kaal on selgesti mõõdetavad ning sellega seoses ka võrreldavad. Kõik kasvavad ,,omas tempos", siiski on olemas üldised seaduspärasused: kasvatakse alati ,,pealaest jalatallani". Keha muutub järkjärgult, kõige aeglasemalt kasvavad jalad. Kõige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Järgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mõjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest täiskasvanu. (Tankler, M. 25, 26) Füüsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mõjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehva toitumine (kas vähene või lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, võib lisaks kaaluhäiretele tekkida ka tõsine
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. ·
Järgneval arenguperioodil kasvab lapse sõnavara hüppeliselt 18 kuud 20 sõna-24 kuul 250 sõna jne. 6) Kahesõnaliste lausungite periood – 1,5 eluaastal räägib laps telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu ( emme auto, veel juua) See periood on uurijatele erilist huvi pakkunud, kuna olenemata emakeelest räägivad selles perioodis kõik lapsed ühte moodi, kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton?
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson...............................................................................................................
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga
avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela.
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng t
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
· Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
- otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat)
Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada. Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
Katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega. Testida lapsi teistsugustes olukordades. Animism- vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine elututele objektidele Kultuuri roll: o Lev Võgotski- lähima arengu tsoon o Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei ulatu aga milleni jõuab juhendamise kaudu L.Kohlbergi moraalse arengu teooria: o u 10 eluaasta: Tagajärg↔motiiv o I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398
annaabi.ee 
