J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitme...
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori
ülesleitavad. Ultraheliuuringul on nähtav platsenta, mille kaudu toimub loote ainevahetus ja mis toodab hormoone. (http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester) Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri Pere ja Kodu oktoober 2011 2. http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester 3. ,, Inimese füsioloogi ja anatoomia" Toimetaja Georg Loogna 4. ,,Rasedus sünnitus vastsündinu" Kristiina Uriko, Ervin ja Pille Saik, Ülle Lember. Väljaandja: Jungent OÜ, SCA Hygiene Products 5. www.pampers.ee, raseduskalender
5. 5.1 Rahvapärase nimetuse kujunemine 5.2 Alkoholisündroom 1 Kasutatud materjalid 1. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid %201.doc (1.1; 1.2) 2. 2.1 http://www.slideshare.net/karinnurme/tuntu d-alkoholid 2.2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid 3. 3.1 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4. 4.1 TEA entsüklopeedia (TEA) 4.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik) 5. 5.1 www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc 5.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik) 1. Omadused 1.1 Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keemistemperatuur on 78 oC ning tihedus 794 kg/m3. Etanool seguneb veega igas vahekorras. Destilleerimise tulemusel on võimalik
Soovitav oleks ka ämmaemandalt üle küsida, mida veel võiks kaasa võtta, et kõik hädavajalik oleks kindlasti olemas. Lisaks enda asjadele, tuleks valmis panna ka kott esemetega, mida läheb vaja beebi haiglast koju viimisel. See kott peaks kindlasti sisaldama mähkmeid ja vastavalt ilmale ka sooje riideid, mis hoiaks ära lapse võimaliku külmetumise. (Lember, 2005) Kasutatud kirjandus 1.Edlin, G., Golanty, E. 2009. Health and Wellness. Jones & Bartlett Learning 2.Lember, Ü., Uriko, K., Mets, H., Raukas, R., Varendi, H., Ulmann, K. 2005. Rasedus; Sünnitus; Vastsündinu. SCA Hygiene Products OÜ, Tallinn 3.Perekool. Beebiootel naise liikumisaabits. http://www.perekool.ee/index.php?id=26699 [2011, detsember 12] 4.Perekool. Sünnitus. http://www.perekool.ee/index.php?id=1101 [2011, detsember 12]
Nahaalune rasvkude lisandub kiiresti ning ta muutub üha ümaramaks. Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33). LAPSE EELDATAV ARENG ESIMESEL ELUKUUL Ühe kuu vanune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. Tema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1-kuune. 25.09.2011). 7 LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL
kunsti tegemise protsessi ja reflekteerimist jälgides/suunates (verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, interakatsioonid); - katkestada ja asendada mittetoimivaid kommunikatsioonimustreid. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 6 4.LISA 3.1 Pereterapeudid Tartus: Anneli Veeret, Külli Kübar, Kiira Järv, Lemme Haldre, Aita Keerberg, Ene Mölter, Jelena Põldsam, Anne Uriko. Viljandi: Ene Raudla. Tallinn: Merle Rohtmets, Siiri Tõniste, Anu Tõniste, Ene Raudla, Piret Aavik, Hailii Õllek, Aet Lass. Rakvere: Maarika Kongi, Merle Ameljusenko. Pärnu: Anne Toiger, Monika Koppel, Ene Talvist. Keila: Evelin Rosenvald-Ergma. Jõgeva: Evi Stukert. http://pereteraapiainfo.blogspot.com/ 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? Me valisime pereteraapia sellepärast, et tahtsime teada millised punktid lähevad pereteraapia alla ning mida see üldse kujutab endast.
Tallinna Ülikool Referaat Tüsistused raseduse ajal Õpilane: Nele Pihlak(Sepp) IT-21 Juhendaja: Kristiina Uriko 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SEEDEHÄIRED........................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks
toodud lapse areng ema kõhus nädalate kaupa ning muutused naises, eriti tema enesetundes. Rasedus on väga eriline aeg naise jaoks. Selle aja jooksul toimub palju muutusi - naise organismis kui ka psüühikas. Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid teadmisi arengu kohta enne sündi, millal arenevad kopsud, jäsemed, lihased jne. Samuti oli huvitav end kurssi viia emas toimuvate muutustega. 10 Kasutatud allikad 1. Uriko, K., Saik, E., Saik, P., Lember, Ü. (2008). Rasedus. Sünnitus. Vastsündinu. Tallinn: Jugent, SCA Hygiene Products. 2. Ulrika, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nüüd ma tulen !: Põhiteadmisi lapsevanematele. Valgus. 11
............................................................................................................ 5 Sisukord; kasutatud kirjandus............................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS: 5 1. Dr. Anne Deans ,,Rasedus" 2003. lk 75; 111112 2. Kristiina Uriko, Ervin Saik, Pille Saik, Ülle Lembert ,,Rasedus, sünnitus, vastsündinu" lk 57 3. ,,Bebiaasta teaberaamat 2008" lk 32 4. J. Saarma ,,Aju ja alkohol" Tallinn ,,Valgus" 1987. lk 46; 15; 17; 1922 ;5152 6
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Irma Mäss SPSin2 EREKTIILNE DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE Referaat Õppeaine: Tervisepsühholoogia Juhendaja: Kristiina Uriko Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4 Neurogeenne põhjus Vaskulaarne põhjus
Kokkuvõtteks võin õelda, et sünnitus on väga valus asi. Oleneb kui ei tehta tuimestus ega ka keisrilõiget. Ja meestel on mõningal juhul valus näha kui nende naine peab valude käes vaevlema. Aga võib ka õelda, et lapse ilmale toomine on puhas rõõmus ja pisaratega sündmus. 17 KASUTATUD KIRJANDUS Raamatutest: · Julian Gilbert, ,,Noore ema teatmik" (2004) · Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik, ,,Nüüd ma tulen" Põhiteadmisi lapsevanematele (2002) Internet: · http://beebiweb.ee/?id=1159 18
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad
1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited. lk. 54-55. 7. Dr. Stoppard, M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited. lk. 56-57. 8. Sööt, M & Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn: AS Aru. lk. 51. 9. Sööt, M & Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn: AS Aru. lk. 53. 10. Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin: Newleaf. lk. 48-49. 11. Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin: Newleaf. lk. 55. 12. Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin: Newleaf. lk. 9-14. 13. Uriko, K. & Raukas, R. & Mets, H. & Liik, K. 2006. Nüüd ma tulen. Greif. lk. 12-13. 14. Kas ma olen valmis? www.perekool.ee 10.10.2010 15. Kondoomid. www.blablabla.ee 14.10.2010 16. Peetson, B. Muutused sinu kehas. www.perekool.ee 23.09.2010 17. Rasestumisvastased meetodid. www.lapsevanem.ee 12.10.2010 18. Rasestumisvastased meetodid. www.kool.ee 25.10.2010 19. Rasestumisvastased vahendid. www.kliinik.ee 12.10.2010 20. Rasestumisvastased vahendid. www.beebiweb.ee 12.10.2010 21
Õpetab mõistete ja tegevuste süsteeme. (mainis, et need teemad peaksid selged olema) Kuidas suhtutakse objektidesse ja mängusesse? Reeglite omaksvõtt ja muutmine? Ma ei viitsi kirjutada enam. liiiiiiga palju materjali teiste konspektidega kokku = mu pea plahvatab kohe :) Veel midagi tähtsat, mida peaks teadma? hüpotalamus-hüpofüüs-gonaad telg!! tuleb ilmselt eksamisse, uriko ise ütles - kas keegi tahaks lahti seletada selle? Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. EELMISE AASTA EKSAM: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
