Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA (0)

4 HEA
Punktid
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE
  • Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline- motoorne , kognitiivne , sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood.
    Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne).
    Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa
    bioloogiliste tegurite poolt.
    Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm.
    Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne
    Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)– emotsioonid , suhtlemine .
    Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale
    Vaimne areng –teadmised, oskused
    Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
    Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm).
    Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne)
    Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta –kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid.
    Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga )
  • Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet´panus:
    Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj-
    Charles Darwin evolutsiooniteooria rajaja ( 1859 ). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut.
    Darwini panus arengu uurimisse :-
    • Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga
    • Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega)
    • Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu.

    Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult
    arengupsühholoogia sünniaastaks)
    Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega.
    Esimese intelligentsustesti looja–Binet ́ ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste.
  • J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused
    Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine , maitsmine ) ja liigutuste (nt haaramine ) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas , et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
    Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng).
    Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi.
    Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine–analoogiad, hüpoteetilised , teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.)
    Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi):
    • Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima , võib vaadata kohta, kuhu see kadus .
    • Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi.
    • Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab teatud tegevusi( nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele.
    • Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb.
    • Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid(12-18 kuud)– esemetega eksperimenteerimine,laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes.
    • Representatsioonid (alates 18 kuud)– tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama.

  • E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused.
    Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus , soojus , silmside), vajaduste kiiret rahuldamist ( nälg , uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab , kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni !). Oluline on ema kiire reageeri mine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudablapsveidi oodata.Enne 6. elukuud on eraldatus emastlapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne , mis omakorda tagab lapse turvatunde.
    Autonoomia vs häbi (1-3 a)
    Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema.Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust.Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja omavõimetes kahtlemist .Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem.Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab.Laps peab saama rohkem vabadust,kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette , aga näeb ema).Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastegatihenevad.Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.
    Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
    Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk . Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad–tekib lapses süütunne .Lapsed küsivad palju miks küsimusi .Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad,tekivad sõbrad (mittepüsivad).Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. )
    Edukus või alaväärsus (7-11 a)
    Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus /tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.
    Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a)
    Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus . Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulikselles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel.Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire , reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted . Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.
    Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...)
    Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.
    Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine . Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine , eneseteostus .
    Integraalsus ( terviklikkus ) vs meeleheide ( hiline täiskasvanuiga)
    Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.
  • S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused
    Teooria üldised põhimõtted:
    • Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido– sugutung )
    • Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa“
    • Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
    • Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/ reeglite vahel

    Arengustaadiumid S. Freudi järgi
  • Prelatentne periood(sünd–6/7a)
    • oraalne periood (sünd–1a). Imemine
    • anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine
    • falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm
    • Oidipuse kompleks–isa on pojale konkurent
    • Elektra kompleks– ema on tütrele konkurent

    2 ) Latentne periood(6/7-10a)–rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi.
    ´ 3) Genitaalne periood (murdeiga-10a- täiskasvanuiga)
    Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist.
    Fiksatsioon–kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tag asi (prelatentsesse perioodi )
  • L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste
    Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides.
    Lähima arengu taseme teooria
    Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide
    lahendamisel saavutama üksi ja mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga.
    Ka mäng on seotud lähima arengu tasemega. Mängus kasutatakse ära kultuuri poolt pakutud objektid mängu toetamiseks (mänguasjad) ja mäng sisaldab kohati ka ühiskonnas esinevate rollide (ema, isa, õpetaja, arst, bussijuht jm) imiteerimist. Mängus oli laps Võgotski arvates oma tegelikust vanusest vanem.
  • Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused
    Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaksperioodiks.
    Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a)
    • Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus.

    Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus.

    Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui
    üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda– kauplemine . Kõlbelisel pinnal (tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel.
    Konventsionaalne periood (10-13 a)
    • Teiste arvamus Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halbavalgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid.
    • Seadused ja kord Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme.

    Postkonventsionaalne periood (13-... a)

    Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end
    ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel . Inimesel on
    kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib.
    • Üldinimlikud normid ja väärtused

    .Suutlikkus näha inimkonda tervikuna . Inimesel on
    arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega.Tähtis on teo motiiv
  • Kiindumusteooria olemus
    Autorid J. Bowlby , M. S. Ainsworth
    Katsed lastega 2. eluaastal– võõra situatsiooni katse
    3 tüüpi kiindumust:
    • Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt ema käitumisele– kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub , nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu.

    • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda.

    • Vältivalt kiindunud Laps ei ilmuta märke seotusest emaga

    Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada
    • Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates
    • Füüsiline lähedus, silmside
    • Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähepuudujääk, liiga palju–laps väsib)
    • Pikad lahuso lekud emast esimesel eluaastal
    • Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp
    • Ema enda turvatunne, (eba) kindlus lapse eest hoolitsemisel

    • Vanemate omavahelised suhted

    • Sotsiaalne võrgustik– kui palju puutub kokku teiste inimestega peale ema jm

    9. Prenataalne areng – perioodid, geneetilised mõjud, keskkonnamõjud, loote käitumine
    Sünnieelses arengus saab eristada 3 perioodi:
    • Eostumisperiood(2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkabjagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100- rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge.

    • Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem , loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab).

    • Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid , looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab , kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda.

    Loote käitumine
    • Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid . 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune ). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks
    • 8 nädalast reageerib puudutustele,
    • 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas
    • Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi
    • 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine , ringutamine, haigutamine jm)
    • 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad)
    • Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel.
    • 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem
    • 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem
    • 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks )
    • Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul)
    • On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole

    Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil
    Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses)
    • Pärilikud haigused, põhjustatud geenidefektidest:-daltonism (värvipimesus-fenüülketonuuria–ainevahetuspuue, millega kaasneb sügav vaimne alaareng - Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust

    • Downi sündroom , põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng


    Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm), kuid geneetiliselt on määratud võimete lagi, mille saavutamisel areng oluliselt pidurdub.
    Keskkonnamõjud sünnieelsel perioodil
    • Ema haigused
    • Nt viirushaigused, punetised (oht lapsel pimesuse ja ajukahjustuse tekkeks), diabeet jm
    • Reesuskonflikt
    • Alkoholi jt sõltuvusainete kasutamine, suitsetamine . Loodet mõjutab ka ema (ja isa) eluviis enne rasedust (kahjustatud muna-ja seemnerakud) Alkoholi puhul on suurem oht apse vaimsele alaarengule, tähelepanuhäiretele, õpiraskustele, näo ja näoosade alaarengule.
    • Ravimid , ka käsimüügiravimid
    • Otsesed traumad
    • Olmekeemia
    • Ema toitumine (võimalikult vähe kunstlike aineid)
    • Ema emotsionaalne seisund (ka raseduse soovitus v soovimatus), stress
    • Vanemate omavahelised suhted
    • Vanemate vanus
    • Ema füüsiline koormus, kehakaal
    • Varasemad abordid
    • Teadmised raseduse ja sünnituse kohta
    • Sünnituse kulg jm

  • . Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid
    Sensoorsed võimed
    • Nägemine

    Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts Näevad kõige paremini 20- 30 cm kaugusel asuvaid objekte, kuna silmade fookuskaugus asuvaid objekte, kuna silmade fookuskauguson fikseerunud 20-30 cm . (kuni 3 kuud)– ema ja lapse nägude omavaheline kaugus söötmisel ja süleshoidmisel Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad : sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile ). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele)
    • Kuulmine
    Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid , kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas
    Maitsetundlikkus
    • Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused)
    • Rahulolu magusa maitse suhtes

    Lõhnatundlikkus
    • Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna)
    • Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära

    Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele.
    • Imemisrefleks
    • Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa , surub käe kokku (kaob 1-2 kuul)
    • Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul
    • Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul)
    • Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)-
    • Pupillireflekspupilli suurus muutub vastavalt valgusele
    • Babinski refleks –kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul)
    • Moro refleks –kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul )

    11. Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne, psühhosotsiaalne, sotsiaalne, emotsionaalne ja kõne areng, kriitilised keskkonnamõjud
  • Vasakule Paremale
    ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #1 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #2 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #3 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #4 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #5 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #6 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #7 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #8 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #9 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #10 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #11 ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luscinia Õppematerjali autor
    1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood.
    Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne).
    Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa
    bioloogiliste tegurite poolt.
    Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm.

    Sarnased õppematerjalid

    Arengupsühholoogia eksami konspekt
    9
    doc

    Arengupsühholoogia eksami konspekt

    Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J

    Sotsiaaltöö
    ARENGUPSÜHHOLOOGIA
    14
    pdf

    ARENGUPSÜHHOLOOGIA

    19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia,

    Arengupsühholoogia
    Varane lapseiga
    12
    doc

    Varane lapseiga

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................

    Pedagoogika
    Arenguteooriad
    26
    pptx

    Arenguteooriad

    ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted  Areng – muutused  Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused  Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne  Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine  Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale  Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a)  oraalne periood (sünd-1a)  anaalne periood (1-3a)  falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadm

    Pedagoogika
    Arengupsühholoogia
    29
    docx

    Arengupsühholoogia

    staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja

    Arengupsühholoogia
    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks
    44
    docx

    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

    Psüühilised seisundid ­ inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused ­ konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud ­ isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.

    Ülevaade psühholoogiast
    Arengupsühholoogia
    28
    docx

    Arengupsühholoogia

    1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 ­ väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte .

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia
    25
    docx

    Arengupsühholoogia

    AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused

    Alternatiivpedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun