oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
1. AB-veregrupiga Rh- positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antikehad puuduvad b) Anti-B antikehad, anti-D antikehad c) Anti-B antikehad, anti-A antikehad 2. Fibrinogeen a) moodustub 80% vere golloidosmoostsest rõhust b)osaleb vere hüübimisel Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestvus: Kodade süstol 0,1 sekundit, vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi.
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et
Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et
hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi. *Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega. *Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 89.Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles? a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 90.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Vena j ugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. *Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi. *Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja
Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga. Väikese vereringe funktsioon seisneb selles, et see kannab venoosset verd kopsudesse, kus toimub gaasi vahetus ja selle tulemusel muutub venoosne veri ateriaalseks. Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi truncus pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
