aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia lähendajad adductores sinistra eemaldajad abductores parem ühine unearter a. carotis väljapöörajad supinatores communis dextra sissepöörajad pronatores parem rangluualune arter a. subclavia laiendajad dilatatores dextra sulgurid sphincteres Kõhuõõnetüvi truncus coeliacus tõsturid levatores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica
fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia eemaldajad abductores sinistra väljapöörajad supinatores parem ühine unearter a. carotis sissepöörajad pronatores communis dextra laiendajad dilatatores parem rangluualune arter a. subclavia sulgurid sphincteres dextra tõsturid levatores Kõhuõõnetüvi truncus coeliacus langetajad depressores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica
pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel.
Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak.
Ühine unearter Nimetage peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 17. Kuidas jaotatakse veenid asetuse järgi? Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia? Rangluualune veen, mis asub 1. roide välimise serva juures 19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni. Ta on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem (venoosse äravoolu kõrvalmagistraal), mis algab
Horneri sündroomi diagnostikas kasutatakse lokaalselt 1% lahust. Fenüülefriini test aitab eristada, kas kahjustus on pre- või post- ganglionaarne. Selle manustamisel Horneri-pupill(juhul kui kahjustus on post-ganglionarne) dilateerub u 2mm, normaalne pupill aga u 0,5mm. KONGENITAALNE HORNERI SÜNDROOM Kongenitaalne Horneri sündroom esineb väga harva(<5% Horneri sündroomi juhtudest) (2). Põhjused (2): sünnitrauma, a. carotis interna ja a. subclavia arenguanomaaliad, aordi aneurüsm, mediastiinumi neuroblastoom, Varicella zoster infektsioon, Kaela- ja mediastiinumi kasvajad. Lisaks rutiinsetele Horneri sündroomi uuringutele, peaks lastele tegema pea, kaela ja rinna MRT (1). 7 PROGNOOS Horneri sündroomi prognoos sõltub närvi kahjustuse mehhanismist. Kui kahjustus oli indirektne, siis tihti paraneb spontaanselt
Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi
elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>)
· Rr cardiaci cervicales superiores et 7 inferiores laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacus'sse. Rinnaosa paikneb asümmeetriliselt, vasak vaagus ristub eestpoolt aordikaarega, parem vaagus eestpoolt a subclavia dextra'ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior'i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude. Rinnaosa harud: · N laryngeus recurrens laskunud koos suurte
3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele
VERESOON- ÜHINE UNEARTER, ld.k. A.CAROTIS COMMUNIS 9. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONNAST VENOOSSET VERD KOGUV VERESOON- SISEMINE KÄGIVEEN, ld.k. V. JUGULARIS INTERNA 10. KUIDAS JAOTATAKSE VEENID ASETUSE JÄRGI- PINDMISED (PAIKNEVAD NAHA ALL) JA SÜVAD VEENID (PAIKNEVAD TAVALISELT KÕRVUTI ARTERITEGA). 11. MIS ON JA KUS ASUB?- VENA MEDIANA CUBITI- KESKMINE KUBITAALVEEN, PEAMINE VEREVÕTU KOHT, ASUB KÜÜNARAUGUS. V. SUBCLAVIA- RANGLUUALUNE VEEN, ASUB RANGLUU ALL V. PORTA- VÄRATIVEEN, JÄME VENOOSNE VERESOON (VERI KOGUNEB PAARITUTEST ELUNDITEST), ASUB VÄIKESES RASVIKUS TUNNITEST- HINGAMISELUNDKOND: 16 1. NINASÕÕRE 2. NINA, ld.k. NASUS 3. NINAESIK
juussoonte e. kapillaaride võrgustiku, mille kaudu toimub vere ja koevedeliku ainevahetus. Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris); AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris);
Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus,
limaskest. (ülaneel on n. glossopharyngeus) 2. M. cricothyroideuse ja alumise neelukonstriktori innervatsioon: nucl. ambiguus n. vagus gangl sup gangl inf ül n. laryngus superior - r. externus 3. Vererõhku alandava refleksikaare osa: rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores gangl. inferius gangl. superius n. vagus nucl. solitarius 3.4.3 Rinnaosa N. vaguse rinnaosa asümmeetriliselt. Vasak vagus ristub aordikaarega, parem a. subclavia dextraga. Vasak vagus moodustab plexus oesophagus anteriori 16 (söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega
Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad verejooksud, sulguste ajal aga võivad tähtsad kehapiirkonnad või elundid verevarustusest ilma jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus
annaabi.ee 
