Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e.
hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130)
·Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis. Erütrotsüütide ehk punaliblede eesmärk on tõhustada hapniku transporti kudedesse ehk tagada kudede ja organite normaalne varustatus hapnikuga. ·MCV Keskmine erütrotsüüdide näit. ·MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis. ·Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130). ·Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse. ·Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine. ·Trombokontsentraatide ülekannet tehakse vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral. Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%). MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis
Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0-ja reesussüsteem.
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad
b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib.
(tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest.
Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude on hästi arenenud vastsündinutel, põhiliselt täidab ta soojusproduktsiooni funktsiooni keha soojendamiseks. 3.4 Veri ja lümf Veri ja lümf- need on vedelad sidekoed, nende rakkudevahelise aine aluseks on vesi. Vererakke ja lümfotsüüte nimetatakse vormielementideks. Veres on esitatud kolm rühma rakke, mis omavad kindlaksmääratud struktuuri ja funktsioone: erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90 93% veest, 7 9% valkudest ning 1 3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud
Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring Kasutatakse põletikuliste haiguste diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks CRV ehk C reaktiivse valgu test. See test on eriline sellepoolest et võimaldab mõne minuti jooksul saada teavet, et eristada bakteriaalset või viiruslikku haigust ja seega ka määrata haigele põhjendatud ravi Veresuhkur näitab veresuhkru taset organismis
on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid) korrapärastu kujuga, värvitu osalevad vere hüübimises, ei liigu VALGED VERELIBLED (leukotsüüdid) amööbi kujuga, värvitu võitleb võõrkehade ja võõrmikroobidega, õgirakud & lümfotsüüdid ÕGIRAKUD - aktiivselt liikuvad rakud & osalevad võõrkehade & mikroobide hävitamises LÜMFOTSÜÜDID - valmistavad võõrkehade & mikroobide vastu antikehasid
ülesanne hapniku transport võitlus võõrkehade osalevad vere ja võõrmikroobidega hüübimises moodustavad selleks antikehi tuum puudub olemas puudub Erüktrotsüüdid moodustuvad punases luuüdis. Leukotsüüdid on näiteks õgirakud,tungivad läbi veresoonte seinte , kogunevad ümber võõrkehade (bakterite)ning hakkavad neid hävitama. Trombotsüüdid kõige väiksemad vererakud tuumata Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku Vere hüübimine Verekaotuste eest kaise meid vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad verehüübimis reaktsiooni. Tekib fibriin-valulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku millesse verelibled takerduvad. Vere ülesanded: 1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos,rasvad,valgud,vitamiine)
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse
Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11. Millised on vererakkude omadused (kuju, liikuvus, eluiga ja ülesanded?) a)erütrotsüüdid b)leukotsüüdid c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13. Millest on tingitud järgmised haigused? a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria,
Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja
suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt intensiivne punaliblede teke. Erütrotsüüdid kannavad veres hemoglobiini abil hapnikku. Trombotsüütide funkt. vere hüübimine Leukotsüüdid omavad kaitsefunktsiooni, osa nendest lümfotsüüdid osalevad antikehade väljatöötamisel
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
· Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone.
· 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad tiheda võrgustiku. Sisemise veresoone vigastuse puhul võib tekkida tromb.
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID
poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See kude võib sõltuda tekitajast ja olla spetsiifilisuse morfoloofiliseks näitajaks. Mittesteriilne nõel on sattunud jäsemesse. Tekkinud on koekahjustus. Vabanevad keemilised ühendid, mis meelitavad kolde juurde immuunrakke. Veresoonte läbilaskvus on suurenenud. Sealt satuvad kolde juurde leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Põletikukoldesse rändavad makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad võõrast materjali. Moodustub eksudaat. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks
SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud
A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent, vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen). 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine- Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
uriin, röga, mäda); · katsut mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov; · reagent kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5
Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda. b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär südamelihaste e. Vatsakeste
VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
(võõrsõnaga) ja tea, millise ülesandega need on. Tekivad punases luuüdis ja sisaldavad hemoglobiini (rauda sisaldav valk, mis annab verele punase värvuse; seob hapnikku ja transpordib seda) Erütrotsüüdid ehk punased vererakud hapniku toimetamine kopsudest kudedesse Leukotsüüdid ehk valged vererakud võitlevad organismi sattunud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega (fagotsüüdid ehk õgirakud) Trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel 7. Millest tekivad allergilised reaktsioonid? Nimeta erinevaid allergeene. Allergilised reaktsioonid tekivad immuunsüsteemi ebatavaliselt ägeda reaktsiooni tõttu mingi aine vastu; organism on mingi aine (allergeenide) vastu ülitundlik. Allergeenid: Toiduained (maasikad, sokolaad, Loomakarvad Ravimid pähklid, mesi, gluteen jms)
kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi vereringe lk 41 5. võrrelda erütrotsüütide, leukotsüütide ja trombotsüütide ehitust, kuju, ülesannet, eluiga, hulka Erütrotsüüdid-punane, kettakujuline, hapniku transportimine,u 4´5-5mln Leukot.- värvitu, amööbjas, võitlus võõrkehadega, u 8000 Trombotsüüdid-värvitu, korrapäratu, osalevad verehüübimises, u 250 000 6. mis tagab vere hüübimise Vereliistakud liiguvad haava kohta, nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalikke keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud
4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9. RBC erütrotsüüdid, WBC leukotsüüdid, PLT trombotsüüdid. 10. Trombotsüütide roll organismis osalevad hüübimisel 11. Pt identifitseerimine küsin ees ja perekonnanime 12. Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal? progesteroon, prolaktiin 13. Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis? hCG Üldapatoloogia kokku oli 15 küsimust, ma ei mäleta mis järjekorras nad olid, aga kõik need asjad oli vaja kirjutada Kliiniline keemia kokku 12 küsimust.
Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi
· keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW). Erütrotsüütide settekiirus SR (erythrocyte sedimentation rate, ESR) on sagedamini kasutatav mittespetsiifiline analüüs, mida kasutatakse aktiivse haigusprotsessi indikaatorina. Trombotsüüdid Trombotsüütide loendamine on problemaatiline, kuna nad aktiveeruvad kergesti ning võivad kokkukleepuda nii omavahel kui ka leukotsüütide pinnale. Kõik analüsaatorid väljastavad järgmisi parameetreid: · trombotsüütide keskmine maht ( mean platelet volume, MPV) · trombotsüütide suurusjaotuvus ( platelet distribution width, PDW) · trombokrit ( paletelet.ctit, PCT ) Proovimaterjal ja proovi säilitamine
Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi
Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? Erütrotsüüdidest (vere punalibled) , leukotsüüdidest (vere valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistakud) 9. Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel? VERELIISTAK Aitavad verel hüübida 12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13
ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin.
Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu Eluiga: 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas Teke: punane luuüdi
Kailaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suurtes vereringes. Veri Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Sisaldab vett, toitaineid, hormoone, süsihappegaasi jt aineid. Transpordib toitaineid, hormoone, jääkaineid, süsihappegaasi jt ühendeid 1) Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises 2) Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi 3) Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku.
tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks
Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini
· Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine
Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas
· Vere glükoosisisaldus erütrotsüüdid, valgelibled e. luuüdis · eellaseks on väljendati seda nn gr%-es Hüübimise vältimine in vivo 2. Organismi vedelikuruumid ja leukotsüüdid ja vereliistakud e. pluripotentsed tüvirakud, millest (g/100ml). Tänapäeval · Antitrombiin III blokeerib vee liikumisvõimalused. trombotsüüdid moodustuvad determineeritud väljendatakse aine spntaanselt tekkiva trombiini ja Organismi vedelikuruumid 8.Hematokriti mõiste, tüvirakud kontsentratsioonid liitri kohta (gr% fibriini · Endoteeliumi sile pind
kõigile anda võib kõigil saada; ei saa teistele anda. Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH- 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise
Antikehi sünteesivad verre plasmarahud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud b-lümfotsüüütidest. 5.Mis on antigeen, mis võib olla konkreetseks antigeeniks? Antigeen on mis tahes kehavõõras, teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustav vastureaktsioonina antikehade tekke. Valgud, nukeliinhapped. 6.Millised on inimese vererakkude põhitüübid, nende nimetused ja ülesanded. Erütrotsüüdid punased vererakud hemoglobiin, gaasitransport,pole organelle. Trombotsüüdid vastutavad vere hüübimise eest. Leukotsüüdid valged vererakud teevad haigustekitajaid kahjutuks #lümfotsüüdid valmivad harkelundis,põrnas, lümfisõlmedes - valmistavad kaitsevalke 7.Kus asub harkelund? 8.Mis on fagotsütoos, kes seda teostavad? Fagotsütoos õgirakk, mis tõmbab bakteri,viiruse enda sisse ja hävitab selle lagundamise teel. 9.Mis on sööde, selektiivsööde? 10.Mille poolest erinevad kasvajarakud tavalistest?
14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. 16
(täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on
hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Organell raku osake. Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. 2. Kude sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia veri ei hüübi. Plasma raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6
Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) ,
(täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest • Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas • Eluiga ligi 2-4 päeva • Tuumaga värvusetud rakud • Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on
annaabi.ee 
