Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"trombotsüüdid" - 152 õppematerjali

trombotsüüdid –  vereliistakud, mis osalevad aktiivselt vere hüübimise  protsessis. Norm: 180­320 üh. Arstile on tähtis tunda vere hüübimise süsteemi, et teha  ettevalmistusi eelseisvaks sünnituseks (eriti planeeritava keisrilõike puhul)..  Sel eesmärgil arvestatakse aega trombi moodustumiseks ning vere  hüübimise kiirust. Vere biokeemiline analüüs uurib peale vere rakukomponentide ka  pigmente, fermente, hormoone, mikroelemente ja valke. 7
Veri
2
rtf

Veri

Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e.

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Vereanalüüs
1
doc

Vereanalüüs

hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130)

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Vereanalüüs
8
ppt

Vereanalüüs

·Erütrotsüüdid ­ Näitavad punaste vereliblede arvu organismis. Erütrotsüütide ehk punaliblede eesmärk on tõhustada hapniku transporti kudedesse ehk tagada kudede ja organite normaalne varustatus hapnikuga. ·MCV ­ Keskmine erütrotsüüdide näit. ·MCH ­ Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis. ·Hemoglobiin ­ Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130). ·Trombotsüüdid ­ Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse. ·Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine. ·Trombokontsentraatide ülekannet tehakse vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral. Hematokritt ­ Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%). MCHC ­ Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Vereringe
1
odt

Vereringe

Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0-ja reesussüsteem.

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Vere komponendid ja nende funktsioonid
25
pdf

Vere komponendid ja nende funktsioonid

Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 ­ 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
Bioloogia - veri
2
rtf

Bioloogia - veri

b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib.

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Sidekoed
10
docx

Sidekoed

(tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Sidekude
9
docx

Sidekude

Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude on hästi arenenud vastsündinutel, põhiliselt täidab ta soojusproduktsiooni funktsiooni keha soojendamiseks. 3.4 Veri ja lümf Veri ja lümf- need on vedelad sidekoed, nende rakkudevahelise aine aluseks on vesi. Vererakke ja lümfotsüüte nimetatakse vormielementideks. Veres on esitatud kolm rühma rakke, mis omavad kindlaksmääratud struktuuri ja funktsioone: erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90 ­ 93% veest, 7 ­ 9% valkudest ning 1 ­ 3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud

Meditsiin → Meditsiin
12 allalaadimist
Veri
1
doc

Veri

Kapillaarid : ühendab artereid veenidega ­ õhukesed. VERERÕHK ­ rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale ­ sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud ­ punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) ­ võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) ­ vere hüübimine. hemoglobiin ­ transpordib hapnikku.

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Vereanalüüs ja vereproov
4
ppt

Vereanalüüs ja vereproov

organismis Erütrotsüüdid ­ Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin ­ Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt ­ Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV ­ Keskmine erütrotsüüdide näit MCH ­ Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC ­ Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW ­ Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid ­ Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring ­ Kasutatakse põletikuliste haiguste diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks CRV ehk C reaktiivse valgu test. See test on eriline sellepoolest et võimaldab mõne minuti jooksul saada teavet, et eristada bakteriaalset või viiruslikku haigust ja seega ka määrata haigele põhjendatud ravi Veresuhkur ­ näitab veresuhkru taset organismis

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Vereringe elundkond
1
rtf

Vereringe elundkond

on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid) korrapärastu kujuga, värvitu osalevad vere hüübimises, ei liigu VALGED VERELIBLED (leukotsüüdid) amööbi kujuga, värvitu võitleb võõrkehade ja võõrmikroobidega, õgirakud & lümfotsüüdid ÕGIRAKUD - aktiivselt liikuvad rakud & osalevad võõrkehade & mikroobide hävitamises LÜMFOTSÜÜDID - valmistavad võõrkehade & mikroobide vastu antikehasid

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Vereringe
3
doc

Vereringe

ülesanne hapniku transport võitlus võõrkehade osalevad vere ja võõrmikroobidega hüübimises moodustavad selleks antikehi tuum puudub olemas puudub Erüktrotsüüdid moodustuvad punases luuüdis. Leukotsüüdid on näiteks õgirakud,tungivad läbi veresoonte seinte , kogunevad ümber võõrkehade (bakterite)ning hakkavad neid hävitama. Trombotsüüdid kõige väiksemad vererakud tuumata Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku Vere hüübimine Verekaotuste eest kaise meid vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad verehüübimis reaktsiooni. Tekib fibriin-valulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku millesse verelibled takerduvad. Vere ülesanded: 1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos,rasvad,valgud,vitamiine)

Bioloogia → Bioloogia
59 allalaadimist
Veri ja Immuunsus
2
doc

Veri ja Immuunsus

VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Vereringeelundkond-imuunsüsteem-hingamiselundkond
1
docx

Vereringeelundkond, imuunsüsteem, hingamiselundkond

Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS
2
docx

KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS

Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11. Millised on vererakkude omadused (kuju, liikuvus, eluiga ja ülesanded?) a)erütrotsüüdid b)leukotsüüdid c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13. Millest on tingitud järgmised haigused? a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria,

Geograafia → Maailma majandus- ja...
1 allalaadimist
Bioloogia-Süda ja vereringe
8
doc

Bioloogia. Süda ja vereringe

Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Vere lühikokkuvõte
2
docx

Vere lühikokkuvõte

suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte ­ siis liialt intensiivne punaliblede teke. Erütrotsüüdid kannavad veres hemoglobiini abil hapnikku. Trombotsüütide funkt. ­ vere hüübimine Leukotsüüdid omavad kaitsefunktsiooni, osa nendest lümfotsüüdid osalevad antikehade väljatöötamisel

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
33 allalaadimist
Veri
2
doc

Veri

SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali ­ varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga ­ venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Vereringeelundkond-Immunsüsteem-Hingamiselundkond
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin ­ rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid ­ vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed ­ veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn ­ moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund ­ kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone.

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Bioloogi 9klassile 6-8 ptk
2
rtf

Bioloogi 9klassile 6-8.ptk

· 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad tiheda võrgustiku. Sisemise veresoone vigastuse puhul võib tekkida tromb.

Bioloogia → Bioloogia
60 allalaadimist
Süda ja veresooned
2
docx

Süda ja veresooned

Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) ­ tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) ­ tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) ­ tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin ­ koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid ­ doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Põletik
4
odt

Põletik

poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See kude võib sõltuda tekitajast ja olla spetsiifilisuse morfoloofiliseks näitajaks. Mittesteriilne nõel on sattunud jäsemesse. Tekkinud on koekahjustus. Vabanevad keemilised ühendid, mis meelitavad kolde juurde immuunrakke. Veresoonte läbilaskvus on suurenenud. Sealt satuvad kolde juurde leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Põletikukoldesse rändavad makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad võõrast materjali. Moodustub eksudaat. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
PREPARAADID
22
pdf

PREPARAADID

SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Füsioloogia vastused-VERI
4
docx

Füsioloogia vastused: VERI

A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent, vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen). 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine- Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge

Bioloogia → Füsioloogia
25 allalaadimist
Eluslooduse organiseerituse tasemed
2
doc

Eluslooduse organiseerituse tasemed

1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude ­ rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude ­ jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks ­ erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude ­ on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude ­ Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...

Bioloogia → Bioloogia
78 allalaadimist
Vereanalüüs
15
doc

Vereanalüüs

uriin, röga, mäda); · katsut ­ mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov; · reagent ­ kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs ­ vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs ­ erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun ­ erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori ­ mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
Veri ja vereringe
2
doc

Veri ja vereringe

Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda. b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär südamelihaste e. Vatsakeste

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Vereringe-immuunsus ja hingamiselundkond
2
docx

Vereringe, immuunsus ja hingamiselundkond

VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin ­ valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund ­ asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad ­ lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Arvestuseks - haigused
2
doc

Arvestuseks - haigused

(võõrsõnaga) ja tea, millise ülesandega need on. Tekivad punases luuüdis ja sisaldavad hemoglobiini (rauda sisaldav valk, mis annab verele punase värvuse; seob hapnikku ja transpordib seda) Erütrotsüüdid ehk punased vererakud ­ hapniku toimetamine kopsudest kudedesse Leukotsüüdid ehk valged vererakud ­ võitlevad organismi sattunud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega (fagotsüüdid ehk õgirakud) Trombotsüüdid ehk vereliistakud ­ osalevad vere hüübimisel 7. Millest tekivad allergilised reaktsioonid? Nimeta erinevaid allergeene. Allergilised reaktsioonid tekivad immuunsüsteemi ebatavaliselt ägeda reaktsiooni tõttu mingi aine vastu; organism on mingi aine (allergeenide) vastu ülitundlik. Allergeenid: Toiduained (maasikad, sokolaad, Loomakarvad Ravimid pähklid, mesi, gluteen jms)

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Süda-vereringe-veri-hingamine
1
rtf

Süda, vereringe, veri, hingamine

kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi vereringe lk 41 5. võrrelda erütrotsüütide, leukotsüütide ja trombotsüütide ehitust, kuju, ülesannet, eluiga, hulka Erütrotsüüdid-punane, kettakujuline, hapniku transportimine,u 4´5-5mln Leukot.- värvitu, amööbjas, võitlus võõrkehadega, u 8000 Trombotsüüdid-värvitu, korrapäratu, osalevad verehüübimises, u 250 000 6. mis tagab vere hüübimise Vereliistakud liiguvad haava kohta, nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalikke keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Üldpatoloogia-kliinilise keemia test
3
docx

Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

4. Mis on antikoagulant? ­ verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? ­ uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? ­ kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? ­ albumiinid, globuliinid 9. RBC ­ erütrotsüüdid, WBC ­ leukotsüüdid, PLT ­ trombotsüüdid. 10. Trombotsüütide roll organismis ­ osalevad hüübimisel 11. Pt identifitseerimine ­ küsin ees ja perekonnanime 12. Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal? ­progesteroon, prolaktiin 13. Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis? ­ hCG Üldapatoloogia ­ kokku oli 15 küsimust, ma ei mäleta mis järjekorras nad olid, aga kõik need asjad oli vaja kirjutada Kliiniline keemia ­ kokku 12 küsimust.

Meditsiin → Patoloogia
99 allalaadimist
Haigused
1
doc

Haigused

Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi

Bioloogia → Bioloogia
83 allalaadimist
Üldine hematoloogiline analüüs
5
docx

Üldine hematoloogiline analüüs

· keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW). Erütrotsüütide settekiirus­ SR (erythrocyte sedimentation rate, ESR) on sagedamini kasutatav mittespetsiifiline analüüs, mida kasutatakse aktiivse haigusprotsessi indikaatorina. Trombotsüüdid Trombotsüütide loendamine on problemaatiline, kuna nad aktiveeruvad kergesti ning võivad kokkukleepuda nii omavahel kui ka leukotsüütide pinnale. Kõik analüsaatorid väljastavad järgmisi parameetreid: · trombotsüütide keskmine maht ( mean platelet volume, MPV) · trombotsüütide suurusjaotuvus ( platelet distribution width, PDW) · trombokrit ( paletelet.ctit, PCT ) Proovimaterjal ja proovi säilitamine

Meditsiin → Keemilised ohutegurid
36 allalaadimist
Bioloogia - Haigused
2
doc

Bioloogia - Haigused

Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Kudede-luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta
6
docx

Kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta

Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? Erütrotsüüdidest (vere punalibled) , leukotsüüdidest (vere valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistakud) 9. Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel? VERELIISTAK Aitavad verel hüübida 12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
1 allalaadimist
Vereringeelundkond
2
doc

Vereringeelundkond

ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin.

Bioloogia → Bioloogia
83 allalaadimist
Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Peatükk 8. Veri on vedel kude.  Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes.  Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid).  Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse.  PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu Eluiga: 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas Teke: punane luuüdi

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
9-klassi bioloogia
4
doc

9. klassi bioloogia

Kailaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suurtes vereringes. Veri Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Sisaldab vett, toitaineid, hormoone, süsihappegaasi jt aineid. Transpordib toitaineid, hormoone, jääkaineid, süsihappegaasi jt ühendeid 1) Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises 2) Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi 3) Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku.

Bioloogia → Bioloogia
74 allalaadimist
INIMENE
5
docx

INIMENE

tunnused o rasvkude ­ sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude ­ hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ­ ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps ­ koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) ­ vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri ­ vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude ­ kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
Anatoomia eksam
14
docx

Anatoomia eksam

Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini

Meditsiin → Meditsiin
158 allalaadimist
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks
5
docx

Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks

· Sidekude ­ veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport ­ hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse ­ haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma ­ vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud ­ erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs ­ toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Anatoomia mõisted-eksam
5
pdf

Anatoomia mõisted-eksam

Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P ­sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Füsioloogia kordamise vastused
2
doc

Füsioloogia kordamise vastused

· Vere glükoosisisaldus erütrotsüüdid, valgelibled e. luuüdis · eellaseks on väljendati seda nn gr%-es Hüübimise vältimine in vivo 2. Organismi vedelikuruumid ja leukotsüüdid ja vereliistakud e. pluripotentsed tüvirakud, millest (g/100ml). Tänapäeval · Antitrombiin III blokeerib vee liikumisvõimalused. trombotsüüdid moodustuvad determineeritud väljendatakse aine spntaanselt tekkiva trombiini ja Organismi vedelikuruumid 8.Hematokriti mõiste, tüvirakud kontsentratsioonid liitri kohta (gr% fibriini · Endoteeliumi sile pind

Meditsiin → Füsioloogia
20 allalaadimist
Anatoomia ja füsioloogia KT I
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

kõigile anda võib kõigil saada; ei saa teistele anda. Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH- 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise

Bioloogia → Füsioloogia
58 allalaadimist
Rakendusbioloogia küsimused ja vastused
2
doc

Rakendusbioloogia küsimused ja vastused

Antikehi sünteesivad verre plasmarahud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud b-lümfotsüüütidest. 5.Mis on antigeen, mis võib olla konkreetseks antigeeniks? Antigeen on mis tahes kehavõõras, teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustav vastureaktsioonina antikehade tekke. Valgud, nukeliinhapped. 6.Millised on inimese vererakkude põhitüübid, nende nimetused ja ülesanded. Erütrotsüüdid ­ punased vererakud ­ hemoglobiin, gaasitransport,pole organelle. Trombotsüüdid ­ vastutavad vere hüübimise eest. Leukotsüüdid ­ valged vererakud ­ teevad haigustekitajaid kahjutuks #lümfotsüüdid ­ valmivad harkelundis,põrnas, lümfisõlmedes - valmistavad kaitsevalke 7.Kus asub harkelund? 8.Mis on fagotsütoos, kes seda teostavad? Fagotsütoos ­ õgirakk, mis tõmbab bakteri,viiruse enda sisse ja hävitab selle lagundamise teel. 9.Mis on sööde, selektiivsööde? 10.Mille poolest erinevad kasvajarakud tavalistest?

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Bioloogia kordamine 9-klassile-2
5
doc

Bioloogia kordamine 9. klassile: 2

14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. 16

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Vereringeelundkond
35
ppt

Vereringeelundkond

(täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on

Bioloogia → Bioloogia
75 allalaadimist
Elu olemus
4
docx

Elu olemus

hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Organell ­ raku osake. Histoloogia ­ teadus, mis uurib kudesid. 2. Kude ­ sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid ­ punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid ­ valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid ­ vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia ­ veri ei hüübi. Plasma ­ raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund ­ on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ­ ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
Inimese elundkonnad KT
4
docx

Inimese elundkonnad KT

Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats ­ vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) ,

Bioloogia → Inimene
20 allalaadimist
VERERINGEELUNDKOND
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

(täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest • Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas • Eluiga ligi 2-4 päeva • Tuumaga värvusetud rakud • Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun