Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Valguskaablid (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Telekommunikatsioon
1 Hindamata
Punktid

Lühendid
I Sissejuhatus
1,1 Ajalooline areng
1.2 Optilise andmeside põhimõte
1.2.1Optilise andmeside omadused
  • Kaablikonstruktsioonide areng
    2. Optilised kiud
    2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte
    2.2 Kiudude põhitüübid
    2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused
    2.4 Optilised omadused
    2.4.1 Sumbuvus
    2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid
    2.4.3 Ebalineaarsed nähtused
    2.4.4 laine kiu pii- lainepikkus

  • 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius


    2.4.6 Numbriline auk
    3. Valguskaablid
    3.1 Kaablistruktuurid
    3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus
    3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid
    3.1.3 Täiteained
    3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid
    3.1.5 Kest
    3.2 Kaablite omadused
    3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad
    3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused
    3.2.3 Sisekaablite omadused
    3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus.
    3.2.5 Väliskaablite omadused
    3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid
    4. Valguskaablite montaaz
    4.1 Valguskaablite käsitlemine
    4.2 Sisekaablite paigaldus
    4.3 Väliskaablite paigaldus
    4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine
    4.3.2 Õhukaabli paigaldus
    4.3.3 Veekaablite paigaldus
    5. Jätkamine ja lõpetamine
    5.1 Kiu jätkamine
    5.1.1 Kiu jätkamine keevitusega.
    5.1.2 Mehhaanilised jätkud
    5.1.3 Jätkukaablid
  • Kiu otsastamine.
  • Jätkamine lehvik -kiududeks
  • Kiidese paigaldus töökohal.
  • Lõppseadmed
  • Lõppkarp, - paneel ja optiline jaotusraam.
  • Optiline pistikupesa
  • Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid
    5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid.
  • Muud passiivsed komponendid
  • Ohutustehnika
    6. Siirdesüsteemid ja võrgud
    6.1 Tava- televõrk
    6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk
    6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk
    6.2 Kohtvõrgutehnika
    6.3 Kinnistu võrgud
    6.3.1 Piirkondlik kaabeldus
    6.3.2 Tõusukaabeldus
    6.3.3 Korruste kaabeldus
    6.3.4 Kontsertreeritud optiline kaabeldus
    6.4 Kaabel -TV
  • Teisi rakendusi
  • Aktiivsed komponendid
  • Saatja
    6.6.2 Vastuvõtja
  • Optiline võimendaja
    Lühendid

  • ADM andmemultipleksor


    ADSL asümmeetriline abonendiliin
    APC viltuse lihvimisega füüsikaline kontakt
    ATM assünkroorne edastamise meetod
    BD maja(hoone) magistral-jaotusliin
    BW ribalaius
    CAT 5 5.kategooria;üldkaabelduse kaabli-ja liideste kategooria 5
    CATV kaabel-TV
    CD piirkondlik hargnevus –jaotus
    CENELEC Euroopa Standardiseerimise organ
    DFB kitsaspektriline laser
    DS hajumisnihkega
    DWDM märgamine
    DXC digitaalne ristühendus
    FC FC- liides
    FD korruste jaotur
    FDDI optilisele kiule baseeruv kohtvõrk
    FP laseri tüüp
    FR tulekindel

  • FRP klaaskiuga armeeritud plastik


    FWM 4 laine segamine
    GI sujuv kiud (tüüp 50/125m)
    GK GK-kiud 62,5/125m (Soome tüüp)
    GN GN-kiud 100/140m (Soome tüüp)
    HDSL kõrge keerutusega digitaalne abonendiliin
    HF halogeenivaba
    IEC Rahvusvaheline Elektrotehniline Komisjon
    IL lisasumbuvus
    IP interneti protokoll
    IR infrapuna
    ISDN intergraalteenuste digitaalvõrk; ISDN-võrk
    ISO Rahvusvaheline Standartiseerimise Organisatsioon
    ITU Rahvusvaheline elektriside Liit
    LAN kohtvõrk, lähivõrk
    LD laser-diood
    LED valgusdiood
    LS vähesuitsev
    MAN piirkondlik võrk
    MCVD modifitseeritud keemiline aurusadestus
    MFD võnketüübi diameeter
    MM mitmelaineline
    MU MU-liides
    NA aparatuuri arv
    NZDS mitte nullise hajumise nihe
    ODF optiline jaotusraam (-sõrestik)
    ONU optilise võrgu ühik (üksus)
    OPGW optiline maandus( traat ); äikesekaitse tross valguskaablitele
    OTDR optiline peegelduse aja määramise meetod
    OVD auru settimise väline
    PAS profileeritud orienteerumise süsteem
    PC füüsikaline kontakt
    PDH pleksiokroorne digitaalhierarhia
    PE polüetüleen
    PMD polarisatsioonimoodide hajumine
    PON passiivne optiline võrk
    POTS telefoni kõneteenus
    PVC polüvinüül kloriid
    RL peegeldiskadu
    SC SC-liides
    SC-D SC-dupleks
    SDH sünkroorne digitaal hierarhia
    SESKO Soome Elektrotehniline Standardi Organ
    SFS Soome Standardiseerimise Liit
    SM mono-
    SMA SMA-liides
    SPC Super PC (füüsikaline kontakt )
    SPM iseenese faasimodulatsioon
    ST ST-liides
    STM sünkroon edastusmoodul
    SZ muutuva suunaga keerutus
    TO tööpistikupesa
    UV ultraviolet
    VAD telje suunalise aurufaasi settimine
    VCSEL püstpinnaline laser-diood
    WAN laivõrk
    WDM lainepikkustega kanalite loomine (multipleksimine)
    ZH halogeenitu
    I Sissejuhatus
    1.1 Ajalooline areng
    Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970. aastal valmistas optilise kiu, millel sumbuvus oli 17 dB\km. Kiud oli astmelise murdumisnäitajaga mitmel laine kiu tüüp ja kasutatud lainepikkus oli 633 nm. See sumbuvus (alla 20 dB/km) tähendas,et optiline andmeside oli tehniliselt konkurentsivõimeline alternatiiv koksiaalkaablitele põhinevale andmesidele.
    Areng toimus kiiresti ja 1973. aastal saavutati juba sumbuvus 4dB/km. Astmelise murdumisnäitaga mitmelaine kiul . Esimesed andmeside süsteemidvähehaaval tegutsesid 800-900 nm sagedustel .
    Sageduse määrasid siis kasutusel olevad saatakomponendid ning kiu suhteliselt madal sumbuvusala. Uurijad märkasid,et kui sumbuvus võib olla suhteliselt madal pikematel lainetel. Kiu- ja komponentide tehnika areng oli kiire 1970.aastatel. Ühe laine kiu kaubanduslik valmistamine USA-s algas 1983.aastal ja dispersiooni kihiga kiud tuli turule 2 aastat hiljem. Tänapäeval eelmainitud kuid võimaldavad saavutada alla 0.2 dB/km sumbuvuse sagedusel 1550 nm. Teoreetiline minimaalne sumbuvus sellel sagedusel tänapäeva materale kasutades on umbes 0.16 dB/km. Peamised kiutüübid praegu on nn standartne ühelaine kiuga (SM vt lühendid) televõrkudele ja astmelise murdumisnäitajaga mitmelaine kiud 68.5/125 mikromeetrit (GK) kohtvõrkudele. Kohtvõrkude kiiruse kasvu tõttu 50/125 mikromeetrit (GI)- tüüpi mitmelaine kiu kasutamine muutub üldkasutavamaks kiu laiema riba tõttu.
    Esimene valguskaabel võeti kasutusele USA-s 1973.aastal. Küsimus oli sõjalisotstarbelisusest. Esimene telefonivõrgu valguskaabel aga 1976 aastal, samuti USA-s. Soomes 1979. Aastal. Valguskaablite kasutamine on kasvanud nendest aegadest. Valguskaablitest ja nende kasutusele võtmisest on tulnud rutiin spetsialistidele ja sellesse liitunud salapärasus on koondunud teadnmstele ja kogemustele klaasi lisandudes.
    Kaugvõrgu ja sidevõrgu ehituses valguskaablite kasutus laienes 1980 aastatel lähivõrgu ehituste vahelises kaabeldamises ja sama aastakümne lõpul ka ehituste püsikaabeldamises, 1990 lõppu kuulub aga optiliste abonentvõrkude ehitamine. Valguskaablite ehitamisel rõhk nihkub kogu aeg võrgu lõppkasutajale lähemaks.Lähiaastatel turule tulevad samuti lahendused, mille tõttu võib teostada esimesed täisoptilised liited (võrgud). Tele- ja kohtvõrgule lisaks valguskaablid kasutatakse automaatikas, TV-valves ja andmeside eristruktuurides.Kaalbite konstruktsioon on muutunud raskeks. Moodsad nuut -ja tuule ehituslikud olgu eeskujuks. Samuti kiudude paiknemistihedus kaablis on suurenenud. Kiulinttehnikaga ja nuut ehitusega on teostatud isegi 4000- kiuline kaabel,mille läbimõõt on vaid 36mm.
    Kiudude ja kaablite arenedes ja nende kasutamise suurenemisega on ka andmeside süsteemid arenenud. SDH süsteem on juba algusest peale suunatud ühenduste jaoks.Areng puudutab nii süsteemi ennast kui ka nendes olevate optroelementtroopseid komponente nagu saataja vastuvõtjakomponente, samuti optilisi WDM-komponente.
    Ehituste mitmepalgelisus on kasvanud optiliste võimendajate arenemisega. Optilise võimendi abil saab kompenseerida sumbuvuse, mis tekkis pika sideliini välja passiivse komponendi tõttu nagu näiteks abonentvõrgu mitmetes harundites.
    Installatsioonitehnika ja - abivahendite areng lisas valguskaablite kasutamist laialt. Kiudude jätkamine ja liitmine on muutunud hõlpsamaks algusaastatega võrreldes. Eelnev töö nõuab endiselt piisavalt hoolikus ja spetsialiseerumist, on kerge õppida selgeks õiget meetodid ja seadmed on lihtsad ja töökindlad.Samuti võib samaaegselt jätkata mitut kiudu . See on võimalik nn lintijätkamisseadmega.
    Tänapäevane SC-liides vastab tänapäeva nõudmistele, kergesti kasutatav ja töökindel. Uute liideste peanõue on, et ta oleks pisike. Lõpp-ja vaheseadmete (ODF) arengus on installeerimis-ja hooldustööd hõlpsad; peamised tunnused on moodulstruktuur ja laiendatavus. Liidesvutlarid (korpid) on arenenud kaablikonstruktsiooni arengu tõttu nii, et kaablikonstruktsioonide kerguse ja kiudude paiknemistiheduse kasvades on võetud arvesse ka liideskarpide ehituses.
  • optilised kiud ülekandena
    1.2 Optilise andmeside põhimõte
    Optilises andmesides signaal saadakse valguse kujul optilist kiudu pidi saatjast vastuvõtjasse. Saatja ülesanne on muuta elekriline signaal valguseks ka kohandada ta optilisse kiudu. Vastuvõtja võtab valguse vastu ja muundab selle elektrilisele kujule .Saatjast ja vastuvõtjast saate lisateavet hilisemas lugemises.Valgussignaal kulgeb optilist kiudu pidi ja kannab osa oma energiast ehk sumbub . Samuti esineb sumbumine ka kiudude liidetes. Mõõte- ja hooldustööde võimaldamiseks on lõpp- või vaheseadmed, kus saatja või vastuvõtja külge ühendatavad optilised liidesed liidetakse ise valguskiudude külge. Samuti seal esineb sumbuvus, jätkud ja liidesed ise tekitavad kulgeva valguse peegelduse tagasi kulgemissuund (vt joonis 1.1)
    Andmeside kogusumbuvus koosneb kiu sumbuvusest , jätkusumbuvusest ja liidessumbuvusest. Saatjast lähtunud võimsus väheneb kogusumbuvuse võrra.See vähenenud võimsus peab piisama vastuvõtjale,et ta võiks normaalselt töötada.Peamised esitatavad nõuded: piisav saatjavõimsus, kogu liini sumbuvus ja vastuvõtja tundlikkus.
    Teine oluline asi andmesides on ribalaius. Ribalaius määrab suurima saatesageduse, mis määrab suurima infokiiruse digitaalsel kujul.Ribalaius sõltub suurel määral kiu omadustest. Nad on: mitmelaine kui ribalaius ja ühelaine kiu disperisioon. Optiliste kiudude ülekandeomadusi käsitleme peatükis 2. Samuti sõltub andmeside ribalaius saatja ja vastuvõtja omadustest.
  • Optilise andmeside omadused
    Optilisel andmesidel on eeliseid elektrilise andmesidega võrreldes nii siirdamise enda, kui ka valguskaablite omaduste tõttu.Seetõttu need eelised on kiirendanud selle ala arengut rohkem kui seda osati alguses arvata.
    Optiliste kuidude andmeside võime on väga suur. Levimise edastamiskiirus-ja kaugus sõltuvad ühenduse sumbuvusest ja ribalaiusest, samuti saatja-ja vastuvõtja komponentide omadustest. Nagu jooniselt 1.2 näeme,on ühe laine kuiga võimalik teenindada 100 km pikkusel Gbit/s -tasemega side kordusi
    joonis 1.2 optiliste kuidude edastuskiiruse maht sõltuvalt saatjate tüübist
    Väike sumbuvus ja suur ribalaius ongi kiu ülivõimsad edastustehnilised eelised kõikide Cu-kaablite ja kaabelliinide suhtes. Suur ribalaius on vältimatu edastamiskiiruse kasvades, iga liinivõrgu puhul. Kiu põhimaterjaliks on klaas, mis on isolaator .Selle tõttu on optilne andmeside täiesti vaba igasugustest elektromagnetilistest häiretest.Talle ei mõju häired ja ta ise ei tekita neid.Samuti pole probleeme maandamistega,kuna kiud ei moodusta galvaanilist sidet.Optiline kuid sobib eriti hästi nõrkade edastussidemetega, kus näiteks Cu - kaablid on probleemikad.Olgu see elektriliselt ohtlikud või häiretega keskkonnad, plahvatusohtlikud ruumid või OPGW
    Kui väike suurus ja kergus võimaldavad ka luua peenikesed kaablid ja kerged konstruktsioonid. Selle tõttu on kaablite käsitlemine ja installatsioon väga lihtsad. Näiteks toodangu- ja insatalatsioonipikkused võivad olla ühelaine kiu kaablil juba 12 km ja mitme kui kaablil 4...5 km väikestest suusustest sõltuvalt ei kata ta ka suurt ruumi kanali-või kaitsetorus.
    Optilised edastamissüsteemid on majanduslikult töökindlad. Soodus hinnaareng soosib kiu majandusliku kasutusevõttu üha väiksema arvu klientide puhul. Kaugvõrgu ehituses tuuakse kodustele ja töökohtadele ligemale. Saatja-ja vastuvõtjakomponentide töökindlus ei too probleeme.
    Andmete kaitstavus optilistest süsteemides on väga hea.
    Optiliste kuidude eelised võib kokku võtta järgmiselt:
    • optiline kuid sobib andmeedastusvõrkude kõikidel tasemetel
    • optiline kuid toetab hästi uut tehnikat ja tunnuseid
    • optiline kuid kohaneb hästi kasvava mahuvajadustega
    • optiline kiud loob töökindlad siirded ja võrgud
    Peene kui käsitlemine nõuab täpsust ja hoolikust .Klaas on omaduste poolest väga erinev metallist,
    kuna tal puudub täielikult elastsus . Klaasi käitumist tuntakse küllalt hästi ega tule probleeme kui võetakse arvesse otstarbekad kaitsevahendid ja õige käsitlemise meetodid.
  • Kaablikonstruktsioonide areng
    Kaablikonstruktsiooni ülesanne on kaitsta optilise kiude ümbruskonna mõjude eest tootmises, transpordis, laostamisel, installeerimisel ning kasutamisel . Peamine põhimõte oli soonte valguskaabli puhul kuidude kogunemine kaablisüdamikuks. Kuna kuidudest polnud kogemusi ja klaasi haprus oli suureks riskiks, oli töökindluse suurendamine esimestes valguskaablites. Tehnika oli uus ka kulutused võisid olla suuremad kui konventsioonitehnikas. Kogu optikat kattis salapärasus ja optilist tehnikat valdas vähe inimesi.
    Valguskaablite kasutusele võimsuse suurenemisega täienesid ka teadmised kiu käitumisest. Kihilise konstruktsiooniga võistleb edukalt nuut-konstruktsioon. Hiljem turule tulid tuub -konstruktsioon. Mõlemad tüübid on optilise kiu nõuetele arendatud kaablitüübid.
    Vähehaaval on valguskaablist tulnud igapäeva tehnika nagu muugi kaablitehnika. Muidugi on neil omapärasused, millega tuleb arvestada nii kaabliinstalleerimisel kui ka konstrueerimisel.. Kaablikonstruktsioonide ökonoomsus tähendab ehituse lihtsust ja väiksemat suurust. Kaablite minimaliseerimis nõuete surve tõttu on valmistamis tehnika materjali ja installatsiooni tehnika arenemise tulemus. See on uute, kergemate kaablite tegemiseni, mis siiski täidavad mehhanilised ja ümbruse vastupidavuse nõudeid, mida kogemus on näidanud vajalikum olevat. Kuna kaablid on kergemaks läinud, siis ka nende paigaldamiseks vajalikud jõud on loomulikult vähenenud ja loodetav töökindlus on tagatud. Kaabli konstruktsioon ja paigaldusviis määrab koos kaabli usaldatavuse.
    Joonis 1.3 Tänapäeva maa- ja kanalikaabel
    (keskelement, kiud (nuutides), kofreeritud teraskiht, PE kest)
    Vajadus mahutada palju kiude väikesesse kaablikonstruktsiooni ning vähendada jätkamiseks kuluvat aega ja kulutust on viinud järgmisele arengutasemele: kiudlindi arendamisele (näiteks Jaapanis on kiudlintkaablid kasutusel juba üle 10 aasta,samuti USA-s ja mõnes Euroopa riigis on see aset leidnud). Rootsis peamiselt kasutatakse kuidlint-tüüpi nuut-kaablit. Soomes kasutatakse ka mingil määral kiudlintkaablit. Ülemaailmne suund on metallivabad valguskaablid. Nende eelised on kergus, hõlbus paigaldus ja vähene tundlikkus äikesele ja ülepingele. Ruumisisestel paigaldustel on nad enamkasutatavad . Mettallivabu väliskaablid kasutatakse siiski ka TV-võrkudes.näiteks energiajuhtmete lähedal..
    Viimastel aastatel arengusuund valguskaablite ehituses on uute kergete ning kiudlintkaablite arenemine. Erilist tähelepanu püüratakse kaablite paigalduse lihtsusele. Hõlpsuse suunas on arendatud nn täidisrasvata kaablit ehk kuivad kaablid. Selline areng jätkub, kuna abonentvõrgu eelised tõusevad esiplaanile ja sinna ka areng suundub. Samuti abonentvõrgus kasutatakse kaablitüüpe, millest võib hiljem teostada hargnevusi kiude katkestamata kogu kaablis.Kasutatakse nn muutuva suunaga (Sz) keerutatud nuut-kaablit (joonis 1.4)
    Joonis 1.4 Hargnevus muutuva suunaga (Sz) kaablist
    2. Optilised kiud
    2.1 Kiu toimisprintsiip ehk põhimõte
    Potilise kiu tõõpõhimõte alguseks on valguse murdumise ja peegeldumise seadused. Kahe aine kokkupuute pinnal. Joonisel 2.1 valguskiir langeb kahe erineva murdumisnäitaja keskkonna piirjoonele. Aine 1 murdumisnäitaja n1 on suurem kui aine 2 oma n2 (n1>n2) Keskkonnast 1 tulev valguskiir langeb piirjoonte ristsirge suhtes nurga 1 all ,siis murdudes keskkonnas 2 ta moodustab nurga ristlõike suhtes 2 valguskiir murdub ristsirgest eemale ehk lahutuspinnale ligemale. Murdumine toimub Snelli seaduse järgi:
    n1sin1=n2 sin2
    Kui valguskiire langemisnurk kasvab küllalt suureks ,siis valguskiir muutub pinnajoonega paralleelseks.Kui langemisnurk veel kasvab, siis peegeldub valguskiir täiesti pinnajoonest tagasi keskkonda 1 sama suute nurga all. Seda nähtust kutsutakse täielikuks sisepeegelduseks ja murka c
    millel sisepeegeldus levib, nn kriitiliseks nurgaks
    Snelli seadus: n1sin1=n2 sin2

  • Kriitiline nurk c =arcsin (n2 / n1)


  • Joonis 2.1 Snelli seadus ja kriitiline nurk


    Joonisel 2.2 on toodud optilise kiu põhimõtteline läbilõige. Kius on 2 osa: tuum ja kate (koor). Tuuma murdumisnäitaja n1 on suurem kui katte oma n2 .Kui valguskiire nurka kiu keskjoone suhtes on väike, siis tuuma ja katte piirjoonel tekob täielik peegeldus ja valguskiir kulgeb kiu tuumas. Piirjoonel olevad kiud kulgevad kattet mõõda.
    Joonis 2.2 Optilise kiu tööpõhimõte
    Suurim lubatud langemisnurk  siinuse väärtus joonisel 2.2 nimetatakse numbriliseks auguks, NA=sinamax
    (tuum n1, kate n2)
    2.2 Kiudude põhitüübid
    Kiudusid jaotatakse eri tüüpideks,selle põhjal milline on murdumisprofiil kius ja kuidas selle tõttu valgus kulgeb.Peamised on mitme laine kiud ja ühe laine kiud.Nii mitme laine kui ka ühe laine kiude on lisaks mitut tüüpi. Valguse kulgemise järgi on piltlikult esitatud lõhidalt 3 eri kiutüüpi:
    • Astmelise murdumisnäitajaga mitmelaine kiud ehk astmekiud.
    • Järk-järgilise murdumisnäitajaga mitmelaine kiud ehk järk-järguline kiud
    • ühe laine kiud ehk gradueeritud ühene kiud

    Tänapäeval astmekiude andmeedastuses ei kasutata.
    Joonis 2.3 Astmekiud (a) järk-järguline (b) ja õhe laine kiud (c) tõõtamise põhimõtted.(kiu läbilõige; keskkonna profiil, saadetud valgusimpulss, valguskiirte kulgemine kius, vastuvõetav valgusimpulss)
    Lisa joonis
    Astmelises kius murdumisnäitaja muutub hüppeliselt tuuma ja katte ülemineku pinnal. Kuna tuuma läbimõõt on tunduvalt suurem kui kasutatud valguse lainepikkus, siis kulgeb kius mitu eri teekonda, igaüks eri nurga all peegeldudes. Kuna valgusimpulss on kiirtel erinev minna, siis laieneb impulss kulgedes piki kiudu ehk sünnib eri disperisioon. Osa valguse võimsusest hävib teekonnal, tekib sumbuvus. See on näha vastuvõetava impulsi sumbuvusena.
    Järk-järgulises kius murdumisnäitaja muutub tuumas järk-järguliselt katte suunas kiire rislõike suhtes. Sel juhul valguskiud kulgevad vähehaaval muundudes ega peegelda teravasti kiu astmekius. Samuti siin valgus kulgeb eri teid pidi, kiud siiski nii, et tuuma serval valguse kiirus on suurem kui keskkohal. Sellest sõltub erilainete kulgemisaeg, ehk eri disperisioon on väiksem kui astmekius. Samuti sumbuvus on väiksem.
    Ühe laine kiu läbimõõt on nii väike (9m) ja murdumisnäitaja selline.et kasutatud sagedusel on võimalik ainult üks laine. Eri disperisiooni ei esine, kuid esineb kromaatilist disperisiooni. Ühe laine kiu sumbuvus on eriti väike võrreldes mitme laine kiududega. Eespool esitletud tüüpides kogu valgus kulgeb tuuma sees. Kui valguse kulgemist kirjeldame elekromagnetilise kiirguse kulgemisena, siis märgatakse, et optiline energia kulgeb osalt ka katte sees, see on tähtis ühe laine kiu puhul. Kasutatakse nimetust muutvälja läbilõige, kujutlemas seda osa piirkonnast kus valgus energeetiliselt kulgeb.
    Tähtsamat tänapäeval kasutuses olevat optilised kiu tüübid on ( numbrid viitavad tuuma või muutvälja ja katte läbimõõtu):
    Mitme laine kiud :
    50/125m; Soome tähis GI
    62,5/125m; Soome tähis GK (tavaline mitme laine kiud)
    100/140m; Soome tähis GN
    Ühe laine kiud:
    Standartne ühe laine kiud (9,125m) tähis SM (ITU-TG 652)
    Disperisiooniga ühe laine kiud (8,125m) tähis DS(ITU-TG 653)
    Madala disperisiooniga kiud (ITU-TG 655)
    2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused
    Tele- ja andmesides kasutatavad optilised kiud on valmistatud kvarstklaasist (SiO2). Optilistelt omadustelt vähem olulistes ehitustes (lühikesed vahemaad, kitsas ribalaius) võib kasutada ka kiude, mille tuum on klaas ja kate plastmass või mõlemad on plastmassist. Selles töös vaatame ainult kvartsklaasist valmistatud optilisi kiude.
    Soovitava murdumisnäitaja tuuma ja katte vahel saadame lisaks tuuma klaasi hulka sobivat lisaainet nagu germaaniumoksüüdi (GeO2). Tüüpiline tuuma murdumistegur on 1,46 ja murdumisnäitaja erinevus on umbes 1-2 % või vähemgi.
    Ühe laine kiudu valmistatakse ajal kaitstakse primaarkattega nagu akrüloodiga, mis kaitseb klaaskiudu kriimustuste ja ebapuhtuse eest edasis täätluses. Tema läbimõõt on 250m.Kiu identifitseerimise värv on kaitsekihi pinnal. Kaablis olevad kiud kaitstakse veel sekundaarkaitsekihiga või muu sobiva kaitsekattega.
    Kiu murdetugevus on suur, tüüpiliselt 4-6 GPa. See vastab üle 50N jõule ja umbes 5 % . Kiu deformeerimatus on väga väike,sest koormates teda,ta katkeb järsku. Kiu katkemismehhanismi seisukohalt on olulised ka kius olevad nõrgad kohad.Primaarkaitsekihil ongi ülesanne kaista kiude just nende eest.Kiu väsimine tuleb esile järgmisel kolmel eri juhul üheaegsel olemasolul :
    • kius on mikropraod
    • kiud on tundlikud niiskusele
    • kiule mõjub pikaajaline tõmme

    Valmistamise ajal kiule tehakse koormustest ,et kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad. Testi ajal kiude koormatakse teatud jõuda ja venitamisega. Kasutatud jõud on väiksem kiu murdumistugevusest,nõrgast kohast kiud katkeb. Testi läbinud kiu eluiga on arvutuslikult ennustatud koormustestis kasutatud venituse ja kius esineva kasutusaegse venituse põhjal. Kasutusaegne venitus võib olla üldiselt 1/3 koormustesti venitusest.Joonisel 2.4 on esitatud tüüpkiu eluiga puudutav arvutuslik kõver.Nüüd kasutame koormustestis tavaliselt 0,69GPa tõmmet,mis vastab 1% 125m kiu venitusest.
    Joonis 2.4 Kiu eluiga koormustesti venituse ja kasutusaegse venituse funktsioonina
    Jooniselt 2.4 näeb,et kiu eluiga on üle 30 aasta,kui seda kasutusaegne venitus on alla 1/3 koormustesti omast. Venitus võib tomida otsest tõmbest või paindest. Kiu painutusraadius on suur võrreldes kiu läbimõõduga,rääkimata makropainutusest.Kiudude mõõdud ja tolerantsid on täpselt määratud.Alljägnevas tabelis on need antud:
    Mitme laine kiud GK
    Ühe läine kiud SM
    Tuuma läbimõõt 62,5 +/- 3m
    Lainevälja läbimõõt 9,3 +/- 0,5m
    Tuuma elliptilisus 500 MHz-km
    > 600 MHz-km
    > 100 MHz-km
    Numbriline auk
    0,28
    0,20
    0,29
    2.4.1 Sumbuvus
    Sumbuvus tähendab kius kulgeva valgusvoo vähenemist. Sumbuvuse mõõtmiseks kasutatakse dB/km. Sumbuvus on tingitud 2 põhjusest: neeldumisest ja hajumisest. Neeldumine tähendab kius olevate ebapuhtate kui ka infrapuna-piirkonnas (IR) ja ultraviolet-piirkonnas (UV) valgusvoo neeldumist,kiu materjalist..Peamised ebapuhtused kius on OH- ioonid . Hajumine tähendab kiud olevate mikroskoopiliste pisikeste murdumisnäitajate erinevusest tingitud hajumisi igas suunas. Ebapuhtusest ja muust hajumisest vaba kiu sumbuvus määratakse Rayleigh hajumise põhjal ja see on sagedusel 1550m umbes 0,16dB/km. Kvartsklaasi sumbuvus sõltub joonise 2.5 põhjal lainepikkusest.
    Joonis 2.5 Kiu sumbuvuse põhimõte ja kasutatavad lainepikkused
    Nagu jooniselt näeb,on vahemikus 800…1700 nm piirkond,kus sumbuvus on väike.Lühematel sagedustel lisab sumbuvust UV-neeldumine ja pikematel IR-neeldumine.
    Andmeside edastusel kasutatakse kolme lainepikkuse ala ehk akrit, mis on :
    • 850nm piirkond
    • 1310 nm piirkond
    • 1550 nm piirkond

    Ühe laine kiude hakatakse lähiaastatel võtma kasutusele ka 1550 nm kõrgematel aladel L-piirkond(joonisel märgitud punktiiriga). Sumbuvuse teravik 1310nm ja 1550nm piirkondades on OH-ioonist tingitud nn veeokas.
    Sumbuvust suurendavad ka kiu makropainded (raadius >>1mm) ja mikropainded (raadius 10Gbit/s ) süsteemides ja tiheda lainepikkusega kanalites (DWDM)
    Ebalineaarsete nähtuste mõju saab vähendada eriliste tehniliste võtetega, nagu töödeldes saatja modulatsiooni või mitmekalali süsteemis eri saatjate kesksageduste lainepikkuste vahet muutes ehk kanalite vahet muutes. Üldiselt valguskaablite kasutajatel ei ole vaja arvutada ebalineaarseid nähtusi,sest süsteemide väljatöötlemistel eri kiudude tüüpidele arvestatakse sellega.
    Olulisemad ebalineaarsed nähtused on :
    • Brilloin- hajuvus
    • Rama -hajuvus
    • Omamodulatsioon (SPM)
    • Nelja laine segustus (FWM)

  • Ühe laine kiu pii-lainepikkus

  • Ühe laine kiu pii-lainepikkus on see lainepikkus,millest lõhema lainepikkusega valgus antud kius kulgeb ühe laineliselt, vaid kulgemisviise on mitmeid. Ühe laine kiud muutub nendel piir-lainepikkustest väiksematel lainepikkustes nagu mitme lainelisega.On oluline, et kiu piir-lainepikkus oleks väiksem kui kius kasutatava valguse lainepikkus.

  • Samuti sõltub kius kugelva piir-lainepikkus kiu enda pikkusest. Lõppkius ja liitekaablites kasutatava kiu piir-lainepikkus peab olema teatud määral väiksem kui põhikaablis kasutatava kasutataval kiul,kuid pikkus võib olla ainult mõni meeter.


  • Mitme laine kiu ribalaius


  • Mitme laine kiu ribalaiuse all mõistetakse seal siiretava signaali suurimat võimalikku sagedus teatud teekonaal. Ribalaius sõltub kasutatavast lainepikkusest ja see antakse väärtusena MHz*km. Kui näiteks GK-kiu ribalaius on 500 MHz*km lainepikkusel 1310 nm ,siis on suurim sagedus km ulatuses 500 MHz. Kui kaugus väheneb ½-ks ehk 500 m –le ,siis kasvab sagedus vastavalt 2 kordseks ehk 1000 MHz-le. Ribalaius on seega suurima siirdesageduse ja kauguse piiravaks teguriks .Piiratud ribalaius sõltub mitme laine kiududel disperisiooni olekust ehk eri viisi kulgemisaja erinevusest ning kromaatilisusest disperisioonist. Joonis 2.6 valgustab ribalaisue mõistet.


  • Joonis 2.6 Mitme laine kiu ribalaius


  • Joonis 2.6 esitab olukorda kius GK kiiruse saadud impulside suhet T laienevad. Impullsid laienevad, ümarduvad ja sumbuvad kius kulgedes. Aeg T peab olema piisavalt suur,et nende vahet võib erisatada. Ehkki impulsid laienevad,et impulside koondumissagedus(f=1/T) ei tohi olla liiga suur. Ribalaius kirjeldab siin suurimat võimalikku kordumissagedust.


  • Numbriline auk
    Kiududele, eriti mitme laine kiule antakse tavaliselt ka numbriline auk NA. See on antud peatukis 2.1. Numbriline auk on oluline valguse juhtimisel kiusse ja tuuma,eriti mitme laine kiudude jätkamisel üksteisega.
    3. Valguskaablid
    3.1 Kaablistruktuurid
    Kaablistruktuuride ülesanne on katta kiude igasuguste koormuste eest,valmistamisel,transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja kasutuse ajal. Eesmärgiks on ehitus, kus garanteeritakse kiu edastamisomadused kogu kaabli kasutamise aja jooksul (umbes 30 aastat). Lisaks kaablistruktuur peab olema kergesti paigaldatav, materjal sobiv ja majanduslikult tasuv . Kaablistruktuuride projekteerimisel ja valikus tuleb arvesse võtta väga mitmesuguseid nõideid.
    Valguskaabli projekteerimise nõuded on :
    • Kud ja nende kaitstavus
    • Kaabli tuuma ehitus
    • Täitmaterjal
    • Tõmbe- ja tugevduselemendid
    • Kate

    3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus
    Kiud kaitstakse jube valmistamise ajal primaarkattega. Materjaliks on akrülaat. Primaarkate on tugevasti kiududega kinni ja kaitseb neid kriimustuste ja niiskuse eest.See late peab olema hõlpsasti eraldatav kiu jätkamiseks. Kiu äratundmiseks kasutatakse selle katte värvimist. Primaarkatte läbimööt on tüüpiliselt 245+/- 10m.
    Vesiniku ja niiskuse eest kaitskatekse kiude hermetseerimisega. Samuti kiu väsimise vastu. Hermeetilises kius katte peal on õhuke süsiniku- või metallikiht.Nagu merekaablid.
    Kiu lisa kaitsena primaarkattele lisaks kasutatakse sekundaarava(lahe). Jäik kate on otse primaarkattega kinni olles polümeerikiht. Tüüpiline läbimööt 900m. Lahekatteks plastmasstoru, mille sees on üks või rohkem primaarkattega kiudu. Toru läbimõõt on 2..3mm. Jäika ja lahedat sekundaarkatet kasutatakse peaasjalikult kihilistes valguskaabli struktuurides. Tuupikujulistes kaablituuma torus. Samaaegselt toimib ka laheda sekurdaarkihina.Joonisel 3.1 on esitatud eri kaitsekihi tüübid.
    Joonis 3.1 Primaarkate, jäik sekundaarkate ja lahe sekundaarkate
    Nuudikujulise ehituse sekundaarkate on võimeline ka ilma toruta kasutada.Primaarkatega kiud asuvad lahedalt muutide sees hästi kaitstult.
    Lintkius primaarkatted on tihedalt kõrvuti. Kiudude läbimööt on 250m primaarkattega või spetsiaalselt lintkiu jaoks ettenähtud õhukese kattegakiude, millede läbimööt on vaid 180…200m. Lintkius võib olla 2..24 kiudu.Joonisel 3.2 on kahe seda tüüpi kihti esitatud:
    Joonis 3.2 Ümberringi (a) ja lülgkleepimisega (b) lihtkiud
    3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid
    Joonisel 3.3 on kujutuatud valguskaablite tuumastruktuurid, milles on :
    • Kihiline ehitus
    • Nuut ehitus
    • Tuub ehitus

    Joonis 3.3 valguskaablite tuumastruktuurid
    Kihilises struktuuris sekundaarkattega kiud või kiudude rühmad on koondatud samaaegselt keskmise elemendi ümber.Selle tõttu kas kiudude sekundaarkate on jäik või lahe,räägime jäigast või lahedast kihilisest struktuurist. Kihilistes keskelement toimib ka samaaegselt kaabli tõmbeelemendina.Kihiline struktuur esindab traditsioonilist ja vanimat kaablistruktuuri.
    Nuutstruktuuri kaabli tuum koosneb plastmassvarudest,kus on pärisuunas nuudid. Nuudid on tuuma ümber kas päri- või vahetuva suunaga(SZ). Primaarkattega kiud asuvad lahedalt nuutides. Nuutstruktuuri eelis on hea pingestuse tugevus ja struktuuri selgus paigalduse seisukohalt. Kiud on hõlpsasti kättesaadavad kas üksi või rühma kaupajätkamiseks või lõpetamiseks.Nuutstruktuuri läbimõõt sõltumata kiudude arvust on 6…12mm.Tuuma keskmine element on ka tõmbeelement. Joonisel 3.4 on näiteks nuutstruktuuri sise-/välikaabli ehitus . Kaabel on metallivaba nii sise- kui ka välitingimustes
    Joonis 3.4 Sise-/ välikaabel FXMSU
    Tuubstruktuur koosneb ühest torust, kus primaarkattega kiud asuvad lahedalt. Toru läbimõõt on 6…10 mm .Kiud on rühmitatud nimede äratundmiseks. Tuubstruktuuril on hea survetugevus . Piisav tõmbetugevus saavutatakse katte ja tuuma vahel olevasse tugevnduskihiga või kattes olevate tõmbeelementidega.
    Kaabli tuum võib olla ükskõik milline eespool mainitust struktuuridest:kihiline, nuut- või tuupstruktuur. Üldiselt lintkiukaabel on nuutstruktuur, kuna see võimaldab lindikiudude suuremat pakkimistihedust,selget ehitust ja head kaitset. Tuubstruktuuri kasutatakse kergete lindikiududena, milledel ei mõju pikiteguri surved.
    • Kaablis on 6 nuuti ,milles on igaühes 4 ruudukujulist linti
    • Kiudude arv on 96
    • Kaabli läbimõõt on 14mm

    Joonis 3.5 Nuutstruktuuriline lintkaabel
    3.1.3 Täiteained
    Valguskaablite tuum on täidetud enamasti kas täiterasvaga või geeliga kaablituuma ja kiudude kaitsmiseks niisuke ja vee eest. Samuti lahedas kihtstruktuuris sekundaarkatted on tavaliselt täidetud. Hästi täidetud kaablites ei ole veele kohta ja ehkki vett on sattunud kaablisse,siis selle edenemist pikisuunas on takistatud.
    Kaablites võib samuti kasutada paisuvaid linte. Need paisuvad märgudes ja takistavad vee pikisuunalist kulgemist. Neid kasutatakse tavaliselt sise/väliskaablites.
    3.1.4 Tõmbe- ja tugevnduselemendid
    Valguskaabli struktuur peab olema selline.et paigaldus ja ka kasutuse ajal selle kiududele ei mõju mehhaanilised koormused, mis mõjutavad nende edastamise omadusi või lühendavad eluiga. Tõmme ei saa suunduda kiududele,vaid ainult kaabli tõmbe- ja tugevnduselementidele. Tõmbe- ja tugevnduselemendid on erisugused janende asukoht kaablis sõltub kaabli põhiehitusest. Tõmbe- ja tugevnduselemendid planeerime nii, et nõuete kohaselt sooritatud paigaldused ja kasutuse ajal kiududel tõmbetugevusest tingitult pikenemine ei ületa lubatud väätrust( näiteks 0,3%)
    Kihilise ja nuutstruktuuri rõmbeelement on tavaliselt kaablituum. See võib olla kas metallist või metallivaba. Metallelemendis on tavaliselt terastraat, mis on galvaniseeritud või vasetatud. Metallivaba element on sageli valmistatud klaaskiuga tugevndatud klastikuga (FRP). FRP-element annab kaablile hea tõmbetugevuse ja võimaldab kergemat kaablistruktuuri. Lisatugevnduseks võib vajaduse korral katte ja tuuma vahele asetada armatuurkiukihi või klaaskiulindi.
    Tõmbestruktuuris ei ole keskelementi,kus tõmbeelemendina kasutatakse kas kattes olevaid teras-või F.
    Tuubstruktuuris ei ole keskelementi, kus tõmbeelemendina kasutatakse kas kattes olevaid teras-või FRP niite .Samuti katte ja tuuma vahele võib paigutada kiht armatuurkiude või klaaskiulinte.
    Soomes õhkkaablid peavad kestma väga suurte lume-ja jääkoormusest tingituna .Nendes kaablites tõmbeelemendiks on tsingitud terasniitidest valmistatud tugitross. Standartsed mõõdud on 7x1,57 mm või 7x2,12 mm.
    Nõudlikes tingimustes,kus kaablit nõutakse tugevmehhaanilist tugevust,kasutatakse kaablis nn kofreeritud teraskihti või terasest armatuurtraate. Teraskiht tagab kaablisüdamiku hea kaitse, kiud kaabli kaugus säilib,samuti painduvus . Surve- ja löögitugevuse parandamisele lisaks toimib teraslindistamine ka samuti niiskuse kaitsjana ja tagab effektse kaitse ka näriliste vastu. Näiteks kaabel on maa- ja kanalipaigalduseks sobiv FXOVOMU
    Terasniitidega-armatuurist kasutatakse eriti vekambrites,kus armeerimisega saadetakse suur tõmbetugevus ja samal ajal ka küllaldane kaal,et kaabel jääks veekogu põhja,ümartraadist armatuuri võib kasutada ka maakaablites.
    3.1.5 Kest
    Kest hoiab kaablistruktuuri koos ja kaitseb kaablituuma . Väliskaablitel on kest tavaliselt polüetüleenist (PE). PE muudetakse UV-kiirgust kastvaks, lisades tema hulka pisikese koguse süsinikku. Seega kesta värvus on must.
    Väliskaabli PE-kest pikkussuunas on lamineeritud. Nofreeritud teraskiht tugevndab katte struktuuri ja toimib niiskuskaitsena. Kofreeritud teraskihi kõrval kasutatakse maakaablites ka armeerimist. Kogemus näitab ,et kaabli korralik täitmine ja selle plastikkate on küllalt tugev ning metalllaminaati niiskuse tõrjumiseks ei ole vaja. Armeeritud vee –ja maakaalbites on 2 kattekihti ja armatuur nende vahel. Veekaablite armeerimine ja kattekihistruktuur on tavaliselt tugevamad kui maakaablitel.
    Õhkkaablites tugevndustross ja kaablituum on samuti ühise PE-katte sees nii,et nende vahel on õhuke vahetoestus. Selliseid kaableid nimetatakse 8-kujuliseks struktuuriks.
    Sisekaablite ha sise-/väliskaablite kest on isekustuv,vähesuitsu tekitav ja ilma halogeenita termoplastiline polümeer. PVC kasutusest on viimasel ajal loobutud suure mürgieritusega ja söövitava kloori sisalduse tõttu. Lisaks PVC on tavaliselt tulekahju olukorras eriti tugev sutise moodustaja,mis takistab päästetõid.
    Laabli tüüp- ja pikkusmõõdud kantakse kaabli kastale. Need märgistused tehakse kaabli materjalist ja tüübist sõltuvalt sobiva tehnikaga. Tähistus sisaldab:
    • Kaabli tüüp
    • Kiudude arv ja tüüp
    • Tootja
    • Tootenumber
    • Tootmisaeg
    • Pikkuse tähistus 1 meetrise vahega

    3.2 Kaablite omadused
    3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad
    Valguskaabli paigaldamise ja kasutuse seisukohalt kaabli tähtsamad omadused on küllaldane tugevus ja kasutusalal sobivad töötemperatuurid.
    Igale kaablitüübile tootja annab standardile vastavalt katsetatud mehhaaniliste omaduste pirväärtused. Neid norme tuleb järgida igal paigaldusel ja kasutusel.
    Kaabli töötemperatuurid on määratud nii paigaldusel kui ka kasutusajal. Kasutuse töötemperatuur tähendab seda temperatuuri piirkonda, kus kaabel töö ajal asub ja tootja poolt ilmutautd väärtused nihkuvad. Paigaldustemperatuuri piirkond määratakse selle teperatuuri alaga , kus kaabli paigaldustöid teostatakse kaablit vigastamata.
    3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused
    Kaablite kasutuse ja töökindluse seisukohalt jaotus sise- ja väliskaabliteks on oluline. Sees ja väljas valitsevad erinevused nõuavad eri nõudeid, kaablite materjale ja struktuure. Alltoodud tabelis on loetelu sise-ja väliskaablite esitatavatest nõudmistest:
    Sisekaablid
    Väliskaablid
    Metallivabad ja kuivad(rasva täiteta)
    Mehhaaniliselttugevamad kui vastavad sisekaablid
    Kest isekustuv,väikese siutsu eraldusega ja halogeenivaba plastik
    Välistingimustele vastupidavad ,nagu temperatuur,niiskus,päikesevalgus jt
    Kergesti paigaldatav kitsastes oludes
    Peab kestma töötlust välistingimustes
    Turgudel on saadaval ka kaablid,mis vastavad sise-ja välis paigalduste nõuetele. Neid nn sise-/väliskaableid kasutatakse tavakaabeldamises piirkondlikes ja tõusukaablites. Näiteks oleks kaablitüüp FXMSU, lemmiknimega SISU.
    3.2.3 Sisekaablite omadused
    Sisekaabliteks on montaazikaablid nind ehituste tõusu- ja tuumikkaablid. Sisekaablid on rasvata ja metallivabad. Tuumaehituselt in nad kihilised , nuut-või tuubstruktuuriga. Montaazikaablite kiud on sekundaarkattega(900m), tõusu- ja tuumakaablite kiud on primaarkattega (250m) või sekundaarkattega (900m). Kest on isekustuv ja väikese suitsu tekitava (LS) halogeenivaba (HF) plastik. Joonisel 3.6 on toodud nende kaablite tüübid.
    Joonis 3.6 Montaazkaabli FMS (a), montaazkaabli FXMMS (b), kihtkaabli FTMS (c) ning tõusu ja tuumakaabli FXMSU (d) sisu.
    Ühekiuline montaazikaabel koosneb jäiga kattega (900m) kiust, tõmbetugevndajast ja tulekindlast plastikkattest. Kaabli läbimõõt on 2mm või 3 mm. Kahekiulises sisekaablis on 2 ühekiulist kaablit eksteisega kinni kitsa sidesillaga. Mitmekiulistes /2,4,6ja 8) montaazikaablites ühekiulised kaablielemendid on paigutatud nuutide süvenduseteks või kihiliselt keskmise elemendi ümber. Montaazikaablid tuuakse kohale samuti koos liidestega.
    3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus.
    Üks keskseid ja enam esiletõusevaid seisukohti sisekaablite montaaziz on tuleohutus . Andmeside kaablid monteeritakse üha enam ehitustesse ja siison oluline,et kaabeldamisne ei nõrgenda ehituse tuleohutust. Kaabeldamise tuleohutust võib mõjutada nii kaabli valikuga kui ka montaaziviisidega. Ise kaablistruktuurile ja materjalile kehtivaid tuleohutuse nõudeid on järgmised:
    • Kaabli tuleohutuse omadused ehk kuidas kaabel soodustab põlemist ja levitab teda
    • Põleva kaabli suitsueralduse hulk
    • Põleva kaabli poolt tekitatud suitsusignaalide sööbivus

    Kaabli tuleohutuse seisukohalt on Soomes pärimuslikkuselt olnud sisekaablitele isekustumise nõue. See on kergem IEC- standardi kohane nõue ja kõikide sisekaalbite miinimumnõue. Eraldi isekustumine katsetatakse kaablipäitega standardi IEC 60332-1 nõude kohaselt põlemiskatsega. Seda rängem nõue on kimbu isekustumine, kus tulekoormus on suurem. Selline olukord vastab reaalmontaazi puhul, kus kaablid on teineteise kõrval kaabliriiulil või – redelitel. Kate tehakse standardi IEC 60332-3 kohaselt. Metoodika on esitatud joonis 3.7 –l.
    • IEC 60332-3
    • Kategooriad
    A (7 l/m ), B (3,5 l/m) ja C (1,5 l/m)
    Mittemetallilise aine koguse põhjal (l/m)
    • Kimbus olevate näidete hulk sültub materjalist
    • Nõue:
    Ei tohi süttida üle 2,5 m kaugusest põletist
    Joonis 3.7 Standardi IEC 60332-3 nõudekohane meetod
    Kõige rängem nõue on standardi IEC 60331 kohane tulekundlusnõue, mis nõuab ,et kaabel peab toimima teatud aeg tules olles. Sedan õuet kohaldatakse kohtades, kus kaabel peab toimima tulekahju ajal teatud aja jooksul .
    Põledes kaabel tekitab siutsu, mis ärritab ja raskendab hingamist, takistab nägemast evakuatsiooniteid ja tekitab seega paanikat. Suits aeglustab ja raskendab pääste- ja kustutustõid. Nõue suitsu eraldamisest on viimastel aastatel tulnud mõningatesse kaablistandarditesse ja selle osatähtsus on kasvamas. Suitsulekke ja –mära suurust möödetakse kaableid põletades ja valguskiire läbimisvõime abil standardite IEC-610034-1 ja IEC-610034-2 põhjal. Nõudeks on n äiteks 60% läbimisvõime.
    Suitsugaaside sööbivus on kolmas oluline tegija kaablite tuleohutuses. PVC-plastik täidab küll isekustumise nõude ja sellepärast in teda kasutatud laialdaselt sisekaablite kattematerjalidena. Põledes PVC-plastik toodab kloorigaasi, mis veega moodustab soolhappe. Alternatiivina PVC-le on halogeenivabad plastikud. Nende osatähtsus kasvab ja nõudes Euroopa kaablistandardites ongi see nõue sisse viidud. Kaabel on halogeenivaba, kui tema ükskõik milline struktuuri osa ei sisalda halogeeni üle 0,5 %. Halogeenivaba sees kontrollitakse standardi IEC 60754-1 kohaselt. Suitsugaaside sööbivus kontrollitakse samuti, mõõtes pH ja juhtivust standardi IEC 60754-9 kohaselt.
    Energiakaablite tuleohutusele on traditsiooniliselt pööratud rohkem tähelepanu kui andmesidekaablitele, kuna energiakaalbites tuli saab alguse kaablist endast. Andmesidekaablid aga levitavad tuld. Areng on minemas ka nende tuleohutusele nii konstruktsiooni kui ka materjali seisukohast nagu halogeenivaba ja vähem suitsu eraldamisega kaablistruktuur.Samuti kaablikimbu isekustumis nõue tuleb arvesse. Kaablid, mis täiendavad eespool mainitud nõudeid on juba rohkesti saada ja ametinõudeid kaabeldamise tuleohutuse seisukohalt on lisandunud.
    Kaabli tuleohutuste teatamiseks kasutatakse mitmeid märkimisviise. Standartset viisi ei ole,seega enamkasutatavad on :
    • LSOH vähekstuv,halogeenitu
    • ISZH vähekustuv, halogeenitu
    • HFFR tulekindel, halogeenitu
    • FRZH tulekindel, halogeenitu
    • LSFRZH vähese suitsuga,tulekindel, halogeenitu

    3.2.5 Väliskaablite omadused
    Väliskaablid jaotatakse nende montaazi viisi järgi:

    Kanalitesse monteeritud kaablid on pärast paigaldust hästi kaitstud. Kaabel peab kestma montaazi aegset koormamist ja normaaltingimuseid kanalis . Kanalitesse paigaldatud kaabli kest on tavaliselt plastikkate, kuhu on paigutatud pikisuunda vaheliti Al- või teraskiht. Teraskiht on kofreerlitud. Teraslindiga tugevndatud nuutstruktuur-kaabel on samal ajal kerge ja painduv ning ka tugev. Kaabel sobib nii kalai –kui ka maakaabliteks.
    Viimasel ajal on levinud metallilaminaafi vabad kanalikaablid. Sellised sobivad nii kanali paigalduseks , eeldades et kaabli tõmbetugevus on piisav , teda plastikkest on piisavalt tugev ja kaabel on täidetud täiterasvaga või –geeliga vee ja niiskuse tõrjeks. Näiteks selline on FXOMU.
    One teada,et kergem kaabel nõuab kanalisse vedamiseks ka palju vähem jõudu kui raskem. Nõutav tõmbejõud on otseselt sõltuv kaabli kaalust .
    Maa-montaazis kaabli tähtsamad omadused on piisav tõmbe- ja survetugevus ning veekindlus. Nõuded on võimalik teostada enamikul juhtudel Loodus ja mitmekesisuseks piisavaks tugevuseks saadakse survetugeva tuumaga (näiteks nuut-struktuur),piisava tõmbetugevuse tõmbeelemendiga kui ka tugeva plastik kestaga. Kaabli täidis peab olema hea. Tugevaust võib lisada vajaduse korral kofreeritud teraslindi või ümartraadist armatuuriga. Struktuuri raskenedes ka kaablite kulutused kasvavad. Õige ja piisavalt tugeva kaablistruktuuri valikus peab teadma ja tundma paigaldusmetoodikat kui ka maapinna koostist. Sageli maakaabel kaitstakse veel plastiktoruga. Joonisel 3.8 on kujutatud kanali- ja maa montaaziks sobivaid kaableid.
    Joonis 3.8 Metallivaba kanalikaabel (a), teraslindiga-armeeritud maa- ja kanalikaabel (b)
    Õhukaableid aga ka kasutatakse väga laiade olutingimustes: suve kuumast päikesepaistest talve külma pakasesse. Soomes kasutatavad kaablid on nn 8- kujulised , kui kandetross on kestas ja kaablis kinni kile abil. Kaablitross on kaabli suurusest ja kasutatavast pingest sõltuvalt 7*1.20 mm , 7*1,57 mm või 7*2,12 mm tsingitud terastross, mille kerimissuund on parempoolne ehk Z-suunas. Tross on arvestatud kestma kaabli kaalule lisaks jää- ja tuulenorme.Joonisel 3.9 on trema pilt.
    Joonis 3.9 8-kujuline õhukaabel
    Veekaablitel on ümber traat armatuuriga. Terasest armatuurtraadi läbimõõdud ja arv sõltub tingimustest, kuhu kaabel monteeritakse. Veekaablid peavad kestma nii tõmmet kui ka hõõrdumist, mida põhjustab nende liikumine veekogu põhjas. Kaabel peab vastu pidama ka vee alust survet , mis kasvab 100Pa iga 10m kohta. Kaabli ehitus peab olema samuti selline.et ta paigutub hästi veekogu põhja.
    Madala veekogu veekaablile piisab armatuurist, kus on kahes kihis 1,4 mm traate (joonis 3.10). Sõvavee kaablid sevastu vajavad palju raskemat armatuuri- ja kestaehitust. Kiudude hermeetilisuse tagamiseks vajatakse Cu- või Pl- torusid või hermeetilisi kaetud kiude.
    Joonis 3.10 Veekaabel
    3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid
    Valguskaablitele on Soomes kasutusel süsteem, mille põhjal kaabli mark moodustub. Samuti on kokku lepitud identifitseerimissüsteem kiudude ja kiurühmade tunnistamiseks kaablis. Soone tüübid ja identifitseerimine on määratud standardis SFS 5648.
    Kiudude tunnistamiseks üksteisest kasutatakse rühmas või ühe rõhmana valmistatud kaablites järgmist kiu katte värvusele põhinevat süsteemi:
    • Esimene kiud sinine (SI)
    • 2,6,10, jne kiud valge (VA)
    • 3,7,11 jne kiud kollane (KE)
    • 4,8,12 jne kiud roheline (VI)
    • 5,9,13 jne kiud hall (HA)
    • viimane kiud punane (PU)
    • võimalikud täiteelemendid on mustad

    Kui rühmas on rohkem kiude kui 6, kasutatakse eelmisest erinevaid lisavärve või teisi vajaminevaid tähiseid.
    Rõhmad eristatakse üksteisest nende ehitusele( näiteks nuut või tuub) vastavale süsteemile omase värvitähistusega. Nuut-konstruktsioonis kasutatakse tähisniite. Lintkiudude tunnistamine on Soomes veel algtasemel.
    4. Valguskaablite montaaz
    4.1 Valguskaablite käsitlemine
    Kaablite monteerimisel ja käsitlemisel on õiged käsitlustavad ning ettevaatlikkus ja hoolsus olulised. Kaablirullid laostatakse ja transporditakse püsti ja rulli keritakselahti äärisel märgitud noole suunas. Nii kindlustame,et rullil olevad mähise kihid on järjekorras ega lõtvu. Kaablit kaitsvad kaitelauad ja teised kaitsekihid hoitakse kohal montaazi hetkeni. Kaablikimbud säilitatakse ja transporditakse rõhtasendis ja peetakse valvet,et kimbus olevate kaablile ei teki liiga järske paindeid. Kiu kaableid laostatakse väljas, neid kaitstakse otsese päikese ja vee eest. Kaablite otsad kaitstakse kokkutõmbavate kaitsete abil. Lati kerimine poolilt või kimbust tehakse eeskirja kohaselt ja välidakse sõlmede teket.
    Kaabel harutatakse lahti pooli ülemiselt kihilt ja pooli keerutades vajaduse korral pooli lahti kerimist pidurdatakse,et kaabel liialt ei lõtvuks. Kaablikimpu hoitakse püstiasendis ja harutatakse käsitsi lahti.
    Kõikides paigaldusefaasides on oluline kinni pidada tootja poolt antud montaazinõuetest ja – piirangutest. Tähtsamad montaazireeglid on :
    • Tuleb kinni pidada painderaadiusest, tõmbejõust, survest ja temperatuuri piirväärtusest.
    • Hoiduda kaabli hõõrdumisest ja vajumisest kareda pinna ja teravate nurkade vastu
    • Tuleb vältida lööke ja sikutusi
    • Tuleb takistada kaabli keerdumist tõmbe ajal

    Minimaalne lubatud painderaadius on oluline selleks,et liiga järsk paigutus võib rikkuda kaabli struktuuri. Kaabli kest võib murduda, kiudude sumbuvus suureneda või kiud katkevad . Minimaalne painderaadius antakse ette 2 eri juhul:
    • Montaazi ajal,millal kaablile mõjub samaaegselt tõmme ja painutus
    • Lõppmontaazis (nn ühekordne paine)

    Lõppmontaazis lubatud painderaadius on väiksem kui montaazi ajal. Painderaadiuse väärtus sõltub kaablistruktuurist ja antakse tootja poolt kaablitüübist sõltuvalt.
    Minimaalne lubatud montaazi temperatuur on piiratud kaabli plastiku ja teiste orgaaniliste ainete külmakestusega. Plastikud habrastuvad ja muutuvad jäigaks temperatuuri langedes ja kaabli mehhaaniline riknemistundlikkus kasvab. Minimaalne lubatud montaazitemperatuuri all mõeldakse kaabli temperatuuri. Tetud oludes võib ta tunduvalt erineda ümbruse temperatuurist. Kaablit tuues eelnevalt soojast keskkonnast võib teda isegi külmades oludes monteerida. Poolil oleva kaabli tepmeratuur muutub väga aeglaselt(isegi 24 tundi) sõltuvalt kaabli kogusest, pikkusest ja temperatuurivahest, kuid lahtikeritult jahtub ta kiiresti.
    Tüüpilised minimaalsed lubatud montaazitemperatuurid on :
    • Väliskaablid -15C
    • Sise-/väliskaablid -15C
    • Sisekaablid -5C

    Maksimaalsest lubatud tõmbejõust tuleb kinni pidada ,et kiududele ei mõjuks montaazi ajal liiga suurt koormust. Tõmbejõud sõltub kaabli tõmbe- ja tugevndus-elementidest ja see avaldatakse kaabli tootja infolehes. Tõmbejõudu peab teadma, kui leida suurim lubatud kaabli tõmbepikkus ja sellest peab montaazi ajal kinni pidama.
    Kaabel peab vastu pidama küllaldast survet ilma.et kiududele tekiks survet ja mirkopaindeid, mis lisavad sumbuvust ja lühendavad kiudude eluiga. Survetugevus avaldatakse üldiselt survejõuna surudes kaablit sileda pinna vastu 100mm pika plaadiga või 25mm läbimõõduga vardaga. Tal on antud muuseas standardi EN 187 000, testi 504-ga.
    4.2 Sisekaablite paigaldus
    Sisekaablid tuuakse kohale kas poolilt või kimbus. Kimbust lahti hatutades tuleb vältida kaablite keerdumist. Üle 50m pikad kaablid aga olgu poolile keritud.. Liidetsega varustatud kaableid paigaldades ei tohi liideseid rikkuda ega liidestest kaableid tõmmata. Ühe- ja kahekiulised montaazikaablid FMS1 ja FMS2 paigaldatakse liinipessa või torusse. Teisi sisekaableid võib monteerida samuti riiulitele või restidele. Kuigi on ruumi vähe,tuleb montaazreeglitega kinni pidada nõutud painderaadiusest.
    Kaablistruktuurile lisaks tuleohutust võib mõjutada ka montaazivõtetega. Tuleohtlikest ruumidest läbiviidavate kaablite puhul (muuseas seinad ja vaheseinad) kaitstakse nad tuldkestvate viisidega. Viis peab olema selline.et kaablite lisamine ja vahetus oleks võimalik. Montaazi ajal on oluline,et läbimine ei jäetaks lahti ka isegi tööd katkestamisel ,vaid see tihendatakse ajutiselt näiteks mittepõleva mineraalvätiga. Tuleohtlikkuse seisukohalt omavad suurt riski allalastavad katused ja tõstetud põrandad, kuhu sageli koguneb süttimisohtlikku tolmu.
    Joonis 4.1 Tuleohutuse kaablimontaaz
    ( lõpp-paneel , HF-tõusukaablid, läbikäik, HF-väliskaablid, ODF optiline jaotus, väliskaabel)
    4.3 Väliskaablite paigaldus
    Väliskaablid paigutatakse tavaliselt järgmises miljöös:
    • Kanalitorudesse
    • Otse maasse
    • Ühkpaigaldusena postliinidele
    • Vette

    4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine
    Kanali-montaazis kaabel paigutatakse kaablikanalisse, mis koosneb kanalitorudest ja kaablikaevust. Torudena kasutatakse standardi SFS 5608 kohaselt PVC – ja PE- torusid. Kanalisse paigutatud kaabel on paigalduse järel hästi kaitstud, kusjuures kasutuse ajal ei ole ta eriti mõjutatav mehhaaniliselt. Kaabel peab kestma tõmbeaegseid koormusi ja normaalseid tingimusi kanalis. Traditsiooniliselt kaabel on paigaldatud kanalitorudesse tõmbevarjeriga vedades. Viimastel aastatel kasutatakse ka suruõhu tehnikat.
    Kaablit tõmmates tuleb kasutada tõmbepead, kuhu varjer kinnitatakse. Kaableid toodetakse juba tõmbepeadega. Tõmbe ajal eo tphi kaablitele rakendada jõudu , mis ületab lubatava. Samuti kergem kaabel vajab kanalisse tõmbamisel väiksemat jõudu kui raskem kaabel. Vajatav tõmbejõud on nimelt otse sõltuv kaabli kaalust.
    Suurima kaabli tõmbepikkuse saab arvutada järgmisest valemist:
    Lmax=Flub/.G , kus Lmax on max. lubatud tõmbepikkus, km
    Flub on kaabli max.. lubatud tõmbejõud, N
     on hõõrdetegur
    G on kaabli kaal, N/km
    Hõõrdeteguri suurus võetakse järgnevalt:
    • Tundmatud olud 1,0
    • Betoontoru 0.9
    • PE.kestaga kaabel PVC-torusse 0,3…0,5
    • Kõrvuti olevad tõmberullid 0,2…0,3 (maa-montaaz)
    Näiteks valguskaabel FXOVDMU tõmmatakse PVC-torusse
    Flub= 2500N
    = 0,4
    G= 1720N/km (mass 175kg/km)
    Siis: Lmax=2500/(0,4*1720)km=3,634 km
    Kaabli võib paigaldada kanalitorusse samuti suruõhuga või veega. Suruõhu tehnika on levinenud pikkade ühesuguste pikkustega kanalilt paigalduseks ja kiireks kohale panekuks. See võib ulatuda kuni 12km-le kasutades kaskaat meetodit. Tänapäeva seadmetes ühildatakse suruõhk ja kaabli lükkamine sissepäästmise poolt (joonis 4.2). Tüüpiline õhksurve on 7-10 bar. Tuleb teada,et torus kestaks selline surve.
    Joonis 4.2 Kaabli paigaldus suruõhuga
    Teostatud uuringud on näidanud, et kaabli aktiivne ssõmisetehnika on tõstnud paigalduse efektiivsust . Sellepärast kaabel peab olema küllalt jäik,et ta ei kiiluks kinni kanaliturru kruvides seinte vastu. Samuti hõlbustab paigaldust kaablite kergem ja madal hõõrdumine torudes.
    Suruõhuga võib paigaldada ka Cu-kaableid ja tühje torusid või torukimpe siuurendatavasse torudesse muuseas hilisemateks kiudude paigaldamiseks torudesse.
    Maa-paigalduses kaabel asetatakse kaablikraavi või kaevatakse otse maasse. Maakaabli kaitseks kasutatakse palastkarpe või – torusid /SFS 5608). Kaevamine on sobiv seal, kus see on soodne nagu maanteede kõrval. Selleks kõlbab kaabel FXOVDMU.
    Maakaabli kohale paigutatakse hoiatuslindid,et maasiirdamise mehhanismid ei rikuks neid. Kaabli paigalduse maapinda ehk kaabli avastamine põhineb metalliotsija põhimõttel. Metaalivaba kaabli puhul aga paigutatakse kaabli suunas eriline Cu-juhe või paigutatkase induktiivmarkerid iga 50m tagant. Metallivaba ehitus ei ole kaabli paiknemisele takistuseks. GPS-tehnika võimaldab ka seda teha.
    4.3.2 Õhukaabli paigaldus
    Õhu-montaaz on kasulik siis,kui võib kasutada poste. Seda kaablit võib laiali vedada maanteede äärde sobivale kaugusele. Teine võimalus on seda teha kevadel.
    Õhkkaablid on nn 8- kujulised, kus kandetross on kaabli kesta osa ja on kaabliga seotud vahelüliga. Õhkkaabel venitatakse posti külge varjerit pidi. Kinnitustarvikud tuleb valida sobivalt kaabli tüübile, nii et ta lubaks kaabli piki-ja rõht liikumist.
    4.3.3 Veekaablite paigaldus
    Madala veekogu veekaabel paigutatakse selleks otstarbeks kohaldatud laevalt või praamilt. Lühikesed kaablid harutatakse riiulilt. Pikemad aga laevalt või praamilt. Kaablid võib lasta vette ka pontoonidelt või jäässe lõigatud vagudest. Kaabli käsitluse jaoks on vaja piisavalt tõste- ja lossimiseseadmeid. Veekaabli rull võib maal kaalua 10 000kg ja läbimõõt võib olla 2,6 m.
    Veekaablite puhul tuleb arvestada rohkem kaabli pikkusega,sest kaabel peab paiknema põhja profiili järgi, ilma eriliste venitustega (vabalt).
    (Lisatud materjal)

  • Optiliste kaablite paigaldus


    Sissejuhatus
    Valguskaabelehitused peavad olema sellised, et asenduseks saaks kasutada endisi meetodeid . Valguskaablite suurim lubatud tõmbejõud on tavaliselt väiksem, kui traditsioonilistel vaskkaablitel. Nad on tihti ka muljumis-õrnad. Seetõttu peab valguskaablite paigalduses kasutama eritöövõtteid, et saaks paigaldada nõutud pikkus ilma mehhaaniliste tõmbe- või muljumisvigastusteta. valguskaabli (klaasi) pinal on alati mikroskoopilisi mõrasid, mis tõmbejõuga kasvavad ja lõpuks kiud katkeb. Seetõttu testkoormatakse kiud esipealistamise järel. Selle jooksul pragulised kiud katkevad. Terveks jäänud kiududele võib anda teatud pingetaluvuse garantii kiu tööeaks. See venimistaluvus
    määrab, millise jõuga (olenevalt ehitusest) võib koorimatta kiudu paigalduse ja kasutuse ajal. Kiu ja kaablivenimistaluvuseks peab silmas pidama nii lühiajalisi, mida esineb näiteks paigaldusel ja pikaajalised,nagu tõmbel tekkinud jääkvenimine ja kasvõi õhukaablite jää –ja lumekoormad.
    Kontrollarvu ületavad koormused võivad põhjustada kiukatkemise. Kiud võivad katkeda kohe või teadmata aja pärast. Kummalgi juhul ei tarvitse pealt vigu paista. Kaabel võib olla erve välimusega, kuid kius võib olla tugev venitus, mis põhjustab enneaegse katkemise. Selleks on valguskaablitel spetsifikstsooniline tõmbtugevuspiir, mida ei tohi mingil tingimusel ületada. Alati tuleb jälgida kaablivalmistaja juhiseid, kaablipaigaldamisel. Metallivabade valguskaablite tundetus elektromagnetilistele häiretele ja äikesele lubab neid kasutada alajaamades. Elektrijuhtmetega ühenduses, elektriliinide äärde jms.,mida ei võimaldanud vaskkaabel. Kui metalli sisaldavad valguskaablid paigaldatakse pikalt mööda elektrilisi line, võib tekkida turvalisuse probleeme induksjoonjõu tõttu. Üldiselt kasutatakse sellistes paigaldustes metallitud kiude. Kaabli peen läbimõõt ja kergus lubavad kasutada suuri valmispikkusi. Pikkus on tavaliselt 2-4km, merekaablil isegi kuni 100km.
    Merekaabli jätkud tehakse valmis tehases ja merrelaskmine toimub valmispikkusena. Kaablid tulebpaigaldada ja kaitsta, et neile ei langeks suur mehhaaniline koormus. Paigaldusplaanides tuleb arvestada kaabli läheduses, tulevikus tehtavaid kaablitele ohtlikuid töid. Raja ja paigalduse hoolas planeerimine on otsustavad tööd enne välitöid.

  • Üldised ettevalmistusabinõud


    Valguskaabli põhielemendiks on väga peen (0,125mm tavaliselt) kvartsklaasist valmistatud kiud. See on habras ja võib katkeda liigse tõmbejõu puhul. Ka muljumis- ja paindejõud tekitavad pingeid. Seepärast peab paigalduses silmas pidama üldisi ettevaatusabinõusid.
    Kui paigaldad valguskaablit, pea meeles, et:
    • Käsitse ettevaatlikult, ära pilla ega lase külili vajuda. Kui tuleb rulli pöörata, tuleb seda teha noolega näidatud suunas ja ainult lühikest maad. Mudu kaabel rullil lõdveneb ja tõmbehetkel võib kinni jääda.
    • Ära ületa suurimat lubatud tõmbejõudu (tavaliselt 1000-8000N).
    • Pea silmas minimaalsetpainutusraadiust, nii asendusrajal kui püsiasendis.
    • Vedamiskiirus ei tohi olla liiga suur ( kuumenemine kanalitorus).
    • Käsitse kaablit hoolikalt.
    • Jätkupaik tuleb valida mõistlikult.
    • Pea silmas paigaldus temp. mis on plastikkattelistel tavaliselt-10`C.
    • Pea meeles kaablitele on kahjulikub üheaegne pinge ja niiskus.

    Eripaigaldusviiside iseloomustus
    Järgnevalt esitame erinevate paigaldusviiside põhimõtted. Paigalduses peaks kasutama nii pikka valmispikkust kui võimalik (1-5km). Eesmärgiks minimeerida jätkude arvu, sest need on kallid. Nad põhjustavad liigset sumbuvust ja neis võib esineda vigu.

  • Kanalikaablid


    Peab silmas pidama:
    • Kanalite olukord.
    • Palju peeni torusid ühte suuremasse (näiteks 100mm-sisse 3peent).
    • Vabad torud.
    • Prognoos tekkivatest tõmbejõududest.
    • Kaabli suurim lubatud tõmbejõud.
    • Veopikkused.
    • Veopea ehitus.
    • Veojõu mõõtmine ja piiramine.
    • Vedu mitmest või mitmest punktist, vaheava.
    • Hõõrdejõu vähendamine (määrdeained, mikropallid).
    • Torsiooni piiramine (lõikurid).
    • Paigaldustemperatuur.
    • Kaitse vee ees (rasvatamised või rõhu all kaablid).
    • Mehhaaniline kaitse kaablikaevudes.
    • Jäätuv vesi kanalitorus.

    Vanade kanalitorude kasutamine valguskaablipaigalduses on tavaline. Üht peent (Q 15-20mm) valguskaablit ei tasu panna näiteks 100mm torusse. Toruruumi saab kasutada pannes sinna palju peeni valhuskaableid. Lisatorud võib asetda samaaegselt valguskaabliga. Kaabli kerguse ja peensuse tõttu saab kasutada kõiki valmistamispikkusi. Paigaldustööl tasub näha rohkem vaeva, et jätke oleks minimaalselt. Jätkud on kallid, neis on sumbuvus ja neid oleks soovitatav panna veakohtadesse. Enne paigaldust tuleb teha hoolikas planeerimine ja ettevalmistus. Rajaplaani põhjal tehakse üksikasjalik paigalduskava. Plaanist selgub ka enne vedamist tehtavad tööd, nagu teave remonditavatest ja uutest kanalikaevudest, kaabliriiulite ehitusest, torustike puhastamisest, remondist ja uute torude paigaldusest. Kui kaabltorustik on heas korras ja rada sobivalt sirge on 1-2km –sed paigalduspikkused võimalikud.
    Kanalikaabli paigaldamise soovitatavad viisid:
    Kui kanalikaablirajal on pöördeid, tuleb rull või kaabli söötepea asetada kuhugi käänakule. Nii välditakse käänaku põhjustatud takistusjõudu.
    Kui paigaldatakse 1km –st pikemaid kaableid, soovitatakse vedu mitmes jaos. Näiteks kaablirull pannakse raja keskele , kus veetakse teisele jätkule. Rullile jääv kaabel keritakse maha kaheksasse, kust see hiljem teisele poole veetakse. Kaheksale vajatakse mahakeeramiseks mõnevõrra vaba ruumi. Maas olev kaabel tuleb kaitsta, näiteks aiaga. Ajutine asetus kaheksale võib toimuda abipunktides. Pikkades kaablivedudes on tähtis aidata kaabel kaabliveokile ehk (toru-juss) ja kaabli hõõrdejõud teha võimalikult väikeseks. Selleks võib kasutada aineid, mis ei kahjusta kaablt ega torustikku. Võimalikud hordevahendid on nn. Seebivesi, vesi parafiinõli, või just selle tarbeks tehtud määrded ja plastikmikropallid. Mikropallid on väikesed (Q 0,2-0,3mm), plastkuulid, Mida kasutatakse toorainena.
    Kaabli veovaier (veotross) kinnitatakse kaablile veosuka abil või mingil muul kaablivalmistaja poolt ettenähtud meetodil. Mõnikord tuleb kaablile teha eriline veopea, mille abil suunatakse veojõud kaabli õigetele osadele. Tähtis on see, et kiule ei mõjuks liigset koormust. Veovajeri kinnituskohas kasutatakse tavaliselt trossieemaldajat ehk pöördepead (lõikur). Vedamise ajal peaks kindlasti veojõudu mõõtma või testi tegema, et veojõudu ei ületaks kaabli tõmbe tugevust. Vaskkaabliega on lugu teine, sest mingil juhul ei tohi olla venitus üle 0,2%. Mudu tekib nii suuri mõrasid, et karta on katkemist.
    Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu peab lootma vaheaitamisele. Kanalitorutamine avatakse tavaliselt 200-300m järel (kui pole valmiskaeve). Neis paigus abistatakse kaabli kulgu käsitsi või masinaga . Vedu peab olema siis sünkroniseeritud või peab saama hoida vahepunktides liigkaablit. Kui kaabli libestudeks on kasutatud seepi, võib see põhjustada tagasilibisemist vaheabipunktidel veomasinatele. Mikropallid seda kergelt ei põhjusta.
    Kaablivedu kanalitorusse:
    * vedu vinsiga, inimene võib vahelt aidata.
    * vedu vintsiga, käsitsi abi paljudes kohtades.
    * kaabel asetatakse vahepunktides kaheksale, nii saab vedu alustada kuskil raja vahekohast. See
    võimaldab vedu paljudes eri kohtades ilma kaabbli katkestusteta.
    * veovaieri ja vintsi abil.
    * vedu vintsile peast ja vahepunkti vedu (kaablikassiga) kaabli ees lükatakse (ussi) või
    klaaskiudvarrast.
    (püsib torus) ja nad on külmumispiirist ülalpool. Nähtus on arvestatud 100mm torudes.
    Tavaliselt tekivad liikluskatkestused sammuti . Kui eeldused selleks nähtuseks on olemas saab
    selleks valmistuda, panes torusse (vorst-voolikuid). See on plastikvoolik, mis on kokku
    sulatatud, näiteks iga meetri tagant. Nii tekivad õhuosad. Rõhu kasvades surutakse need osad kokku ja kaabel mitte. Katsetes on leitud, et kaabel võib saada muljuda ka kogu toru samaaegsel jäätumisel. Erinevad kaablid peavad vastu sellele erinevalt. Parim kaabel selleks on selline, kus on rada südamikus nn. kõvakattega (ka puhverkiht) kiud. Armor annab lisatugevust jäätumise vastu aga ei takista ilminguid. Soovitav lahendus on panna 100mm torusse 3 abitoru, mille pead surutakse kokku. See vähendab vee ruumi. Uutes paigaldustes tasub kasutada 50mm-st toru, kus kogemuste põhjal ei ole vee jäätumisest kahjustusi.
    Vanade torustike kasutamine. Vanu torustikke saab hästi kasutada valguskaablipaigalduses, lisades endise 100mm-se sisse mitmeid torusid. Nõnda saab ruumi paljudele kaablitele ja ka uued puhtad torud selleks, et neisse vedada valguskaabel ning samaaegselt lisaks1-2 peent toru. PE-toru (veetoru) või korrigeeritud toru võib kasutada, sest naad jäävad nõnda piisavalt sirged . Peab silmas pidama, et kõik lisatorud või kaablid paigaldatakse sama aegselt. Torude lisamine hiljem ei õnnestu. Toruotsad tuleb kindlalt sulgeda vee ja mustuse eest.
    Kaablte kaitsmine kaablikaevudes. Normaalselt pole kaevus mingit erikaitset vaja. Kuid paigus, kus on oodata palju kaablitöid tuleks näiteks kaablid kaitsta plastiku, metallrõngastega või torudega. Kui on soov kaitseks eristada teistest kaablitest, peaks märkima kirkavärvilise teibi või värviga. Kuhu on trükitud (valguskaabel või optiline kaabel).
    Kokkuvedu. Max. pikkuse määrab maks. Lubatud veojõud, torude takistus (kaasaarvatud pöörangute ja ülerõhu põhjustatud hõõrdejõud, ka määrded) ja kaabli raskus. Kui paigalduskohas on kvaliteetne, peaaegu sirge plasttorustik, on võimalik ühest punktist vedada 1-1,5km. Alati tasub kasutada hõõrdumist vähendavaid vahendeid, aineid. Praktikas on kanalirajal palju käänakuid ja pöördeid. Tihti on torud kehvas olukorras. Seetõttu on veod paras plaanida 300-500m. Kui paigaldusplaan on hoolikas ja kasutatud määrdeaineid, vaheabistuskohti tihti ja vedu mitmes osas, võib 1-2km valmispikkusi paigaldada. Pikkades vedudes tuleb tihti olukordi , kus on kiusatus ülisuurteks tõmbejõududeks. Kaabel võib tõenäoliselts ilma katkemata ja sumbuvuseta. Kuid tekivad praod ja jäävpinge võivad põhjustada katkeid hiljem. Nõnda ei tohi kunagi lubatud veojõudu ületada.
    Maakaablitel peab silmas pidama:
    * leida tehnilisi –maapanduslikult parim rada.
    * selgitada ehituskäigus.
    * maa releefi uuringud ( kobedus, masin ja käsi kaeve , lõhketööd ja torutamine.
    * paigaldussügavus.
    * muude maa-aluste juhtmete ja ehitiste asukoht.
    * töömasinate valik.
    * kaabli ehitus.
    * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised).
    * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel.
    * jätkude asukoht.
    * mud juhtmed samas rajas.
    * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus.
    * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks.
    * raja dokumentatsioon (määravaid, jooniseid, skeemid , töökirjeldused).
    * lõhkamine.
    * pindkanali paigaldus.
    * vallide läbistamine.
    Kaabli paigalduses tuleb arvesse võtta töömeetodite õiget järgimist, tuleb järgida kaablivalmistaja juhiseid. Tähtsamad on max. lubatud veojõud kiudude venivus, painderaadius ja muljumisjõud. Maakaablid varustatakse tavaliselt terasarmatuuriga, mis peab teda kaitsma mehhaaniliselt, näiteks teravad kivid , maa liikumine, kaevamine, jäätumine ja närilised. Maakaablid paigaldatakse tavaliselt kanalikaablitest sügavamale. Põllul 1m ja metsas 0,7m. sügavusest on kasu, kui läheduses tehakse näiteks põllumajandus või ehitustöid. Kus maakaabli liikumisest tekitatud kahjustused on väiksemad.
    Panes kaablit (kattes mullaga) maa või raudtee äärde on tavaliselt sügavus 0,7m võib mõnikord olla ka 0,5m.
    Juba planeerida tuleb kaabel püsivasse ja tuvalisse kohta. Peab arvestama ehituskäigus, maa ehitus, looduslikud takistused, maa muu kasutamine, kaevu-ja mud tööd tulevikus ja looduslik maa liikumine. Alati tuleb selgitada, milliseid muid juhtmeid või ehitusi saaks panna samasse kanalisse ( dreeni ). Nii odavnevad kallid kaevetööd ja välditakse korduvaid kaevetöid, mis on asulates, linnades eriti tülikad. Maakaablit võib julgelt panna 2-3km –na eriti maale põldudele ja teeäärtele. Paigaldades tasub vaeva näha jätkude arvu vähendamiseks. Kaablipaigaldamisel (katmisel mullaga) võib kaablitele mõjuda suuri koormusi. Neid tekib näiteks kaabli etteandjast, väikesest painderaadjusest, adravibratsioonist ja kaabli takerdumisest. Seda peab arvestama kaabli masinavalikul. Tihti on atramine asulatas võimatu, sest siin seal on maa all muid kaableid. Kaablipaigaldust sooritab tavaliselt mõni Tele alltöövõtja. Telet on alati jälgja kellel paigalduskvaliteedi jälgimisel on otsustav osa. Kraavitamist tasub odavuse tõttu teha masinaga. Käsikaevet vajatakse kohtades, kus on puid (metsad, pargid ja aijad) ja teiste kaablite ja maa-aluste ehitiste lähedal. Valguskaabli maasse paigaldamisel peab hoolikalt vältima teravaid rahne ja kive. Kui pinnas on kivine peaks kasutama kraavipõhja täiteks pehmet liiva. Ka kaablikatteliivas ei tohi olla teravaid, raskeid kive. Kaabli all ja peal olgu vähemalt 20cm pehmet maad. Kui peab kaablit vedama maapinnal, tuleb jälgida, et kaabli kattesse ei tekiks kahjustusi. Teede alt mines või kaablite ja torude ristumiskohtades peab silmas pidama, et ka hiljem, näiteks maa liikumise tõttu ei tekiks kaablis liigseid pingeid. Jätkud pannakse valitud kohtadesse. Selleks peab kaabli mõnikord katkestama. Jätkamiseks peab varuma piisavalt kaablit. Liigne kaabel kulub vigade parandamiseks ja näiteks autos erilises jätkutrumlis jätkamiseks. Tavaliselt jäetakse jätkukohta 10m kummastki kaablist. Veaparanduste ja remontide kohta tehakse vastavad dokumendid .
    Õhukaablid, eriline kandetross, peab silmas pidama:
    * veotugevus.
    * postide vahekaugus .
    * rippumine.
    * tuulekoormus .
    * jääkoormus (härmatis, lumi, jää).
    * temp. kõikumised.
    * riputusvarutus.
    * kandjate pingutusviis.
    * sidumisviis (kaabel/kandja).
    * kaabli vee ja niiskuskindlus (rasv/rõhk).
    * kaitse näriliste vastu.
    Peab arvestama:
    * sama mis eelneval.
    * 8-ehitus.
    * veojõud.
    * kiudude venimine (kaablikatte ja kandja vaheline pikkusvahe, tuule, lume ja jääkoormus).
    Õhukaabli paigalduses on maailmas kasutusel kaks levinumat meetodit. Esimeses kasutatakse nn. Isekandvat kaabliehitust. Sein on kandev osa, tugevasti lisatud kaabliehitusse. Sellesse rühma kuulub ka enimlevinud nn. 8-ehitus. Selles on eriline kandetross tugevalt lisatud kaabli külge (LASH meetod). Sidumiseks võib kasutada alumiinjum lõnga või erilisi kinnitajaid. See oli ka varem tavaline pliija AUM-V tüüpiliste rühmakaablite ajal. Präegu kasutatakse Teles vaid 8-ehitusega kaablit, selle kerge paigalduse tõttu. Valguskaableid paigaldades peab olema kindle, et kaablikate ei oleks kandurist lühem! Mudu võib paigaldusel tekkida liiga suur püsivenitus. Kaablirull pannakse sõiduki alusele. Rulli trantsporditakse pikki rada ja kaabel laotatakse postiliini äärde. Seejärel 4-8 meest tõusevad koos kaabliga posti otsa. Kaabli rippe paigutatakse sobivaks (Teles 60cm 0 C 50m postivahe puhul) ja kandev kinnitatakse riputusvahenditele. Kui lahtilaotust saab teha maanteelt, kuid tee ja postide vahel on takistusi (näiteks: puid, kaljuservi jms.) oleks soovitav kasutada kaablitõstmiseks abiks pikka tõstukit. Selle abil saab juhtida kaablit üle takistuse otse postiraja äärde. Alati ei saa kaablit. Alati ei saa kaablt laotada liiklusvahendist. Mõnikord tuleb rull jätta sobivasse paika, kust veetakse kaabel rajale. Siis tuleb postides kasutadad rulli. Paigaldusel peab olema hoolikas, et kaablikattesse ei tekiks sügavaid hõõrdeid. Parim aeg õhukaabli-paigalduseks on kevadtalv , kui kaablit võib vedada mööda lund. Kaabli tuulekoormuse (kõikumisnähtus) vähendamiseks keeratakse need (8-ehitusega kaablid) 8-10 keerdu postivahe kohta. Sidumistehnikat kasutades saab valguskaableid kinnitada selliste endiste ehitiste külge, nagu elektriraudtee, maanduspostid ja kõrgepingeliinid. Sidumistehnika on sammuti arenenud, nii et seotud kaablid kannatavad suuremat tuulekoormust. Aladel, kus on oodata lume ja jäitekoormust peavad õhukaablikandjad olema üsna paksud. Tavaliselt kasutatakse 7x1,57mm terastrossi. Tele kaablispetsifikatsiooni järgi peab kaabel taluma 2,5kg/m lumekoormust, ilma et kiud veniksid üle 0,20%. Siiski talvel 1986 mõõdeti juba 4,5kg/m lumekoormust. Uusimat õhukaablipaigaldusviisi esindab kaabli paigaldus elektrijuhtmete, äikese kaitse (kõrgem traat) sisemusse. Põhjalalaijuskraadidel võivad välis temp. laskuda alla –45 C. see, nagu ka tuul, lumi, päikesevalgus, tekitab kaablile koormust. Selge, te õhukaabli leiuga (umbes 20.a.) on lühem, kui maakaablil(30.a.). Kui teleasutustel on postistik valmis, on õhukaabli paigaldus tehniliselt võimalik ja kasulik valik. Mugavus ja kiirust ja sääst saavutatakse ka ehitusõiguse hankimisel. Kui atramist ei või kasutada suurenevad kaevemaksumused palju kõrgemale kui riputuskulud.
    Veealused kaablid
    Arvesse võtta:
    * sama mis maakaablitel.
    * veekindlus.
    * pikad valmispikkused.
    * kiudude venimine paigaldusel ja eriti veaparandusel (traalimine)
    * piisav kaabliraskus.
    * sukelduja kasutamine kaabli rannaosal ja kivisel põhjal.
    * kaabliuputus põhja näiteks kalastusalal.
    * põhja iseloom (muda, liiv, savi, moreen , graniit ).
    Teles kasutatakse kaablialust, mida kasutatakse merel kaablilaskmiseks merre. Sisejärvedel kasutatakse väiksemat tööalust. Paigalduses kasutatakse peamiselt tavalist meetodit. Kuna tavapärased valguskaablid on üsna kerged, võib juhtuda, et nad ei lasku kindlalt põhja, näiteks jõgeda, ojade, järvede voolavas vees. Mõnikord tuleb kaabel kohati ankurdada. Kaablile võib lisada välist lisaraskust, näiteks vana pliikaablist. Soovitame siiski valida tugevalt soomustatud kaabli, kus armor on nii mehhaaniliseks kaitseks, kui ka lisaraskuseks.veealust kaablit saab lasta laevalt või parvelt (tavalin viis) vedada uputamisriistade abil või künda veekogu põhja (näiteks randumisel). Talvel võib kaabli laotada jääle. Jäässe saetekse pragu kuhu siis kaabel lastakse. Madalas vees ja eriti rannas tuleb matta kaabel põhja, et jää liikumine ei rikuks kaablit. Merekaablitel on randuv osa eriti tugevalt soomustatud. Selleks, et paadid ja laevad ankurdades ei vigastaks kaablit. Tugev armor kaitseb mõnevõrra ka kalastajate põhjatraalimise eest. Madalas on ka pajlu hapniku, tänu millele on tugev korrusioon –nõnda paks raud kaitseb kauem. Paks armor kaitseb ka sulajää surve eest, sammuti kaljude ja kivide vastu hõõrdumise eest.
    Sisepaigalduskaablid
    Tuleb silmas pidada:
    * tulekaitse.
    * riputusviisid.
    * kinnitus välisseinale.
    * kinnitus vertikaalrippes (näiteks sahtid)
    * valid teravaid nurki ja kante.
    * kaablikaitse riiulitel(muude kaablite liigutamine –lisamine).
    * kaabli märgistus (kleepteip valguskaabel)
    Sisepaigaldusviise eri kasutustel
    * üldised televõrgu kaablid.
    * instrumentkaablid.
    * kaabeltelvision.
    * arvutivõrgu kaablid.
    Sisetarbe valguskaablid on ehituselt erinevad väliskaablitest. Paljud teleasutused nõuavad, et sisekaablimaterjalid ei soosiks polemist. Tavaliselt kasutatakse PVC-d aga kasutusse on tulemas ka nn. Halogeeni vaba materjale. Siseruumides, aparaadiruumides asetsevad kaablid tavaliselt kaabliriiulitel redelitel. Tarbe puhul kasutatakse sisetorustikke. Paigalduses kasutatakse võimaluse korral endisi kaabli paigaldus ja kinnitus meetodeid. Valguskaabli peenus –kergus loob paigaldustehnilisi eeliseid. Mida ka ära kasutatakse. Olenevalt ehitusest peab riiulitel valguskaableid kaitsma. Eriti riiuliristidel on kaitsevajadus, ka seal, kus kaableid on kogutud ja kaetud suuremaks kaabliks, pole lisakaitset vaja. Pikkades püstpaigaldustes, nagu releesahtid, tuleb kaableid kinnitada redelile piisavalt tihedalt (umbes1m). kinnituse ehitus ei tohi põhjustade muljumist. Tele pakutud majakaabeldus –süsteemid (PDS/AT&T) sisaldab nii vaskjuhet, kui ka optilist kiudu ja selle kaudu võib organiseerida kõiki teenuseid.
    Üldist.
    Valguskaabli jätkamise peamised meetodid on mehhaaniline jätkamine, millesse kuuluvad kiudude kokkuliimimine ja kiudude keevitus . Mehhaaniliste jätkude all mõeldakse meetodeid, kus kius lähendatakse teineteisele V –kanalis või nn. Elastomeeter –jätkudega, kus elastses plastikhülsis on kiusuurune auk. V –kanali võib moodustada eriliste plastikosadega või õhukese metal või klaaspulkadega. Vastamisi suunatud kiud lukustatakse paigale mehhaanilise pressiga või liimides. Üldine ja kindlam viis jätkamiseks on kiudude keevitamine teineteise külge vastavate jätkamismasinatega.
    Keevitamine.
    Keevitamine on enamlevinud ja kindlam jätkamisviis. Enne keevitust vastandatakse kiud vastamisi ja sulatatakse ühte elektrikaare abil. Tavaliselt liidetakse üks kiud korraga. Lokaalvõrgukaablites on palju kiude. Selleks on arendatud keevitamisaparatuure, millega saab samaaegselt jätkata 1-12 kiudu korraga. Kaasaegsed keevitusaparadid teevad lihttüüpkiududele vastandamise ja keevituse automaatselt. Kui kiudude koorimine , puhastus ja lõikus on tehtud hoolikalt, õnnestub jätk enamasti esimesel katsel. See seab kõrgeid nõudeid eriti lõike-mehhanismile, sest lõigatud kiupea peab olema peegelsile ja täisnurkne pikiteljega. Nurgaviga võib olla max. 1. joon. On näiteid ebaõnnestunud liidetest, nende põhjustest ja ka parandusnäiteid. Keevitusaparaadid vastandavad kiud nende keskkoha või serva järgi. Tänapäeva lihttüüpkiudude mõõtevead on nii väikesed, et serv vastandus annab sama head tulemused, kui kesk vastandaminegi. Lisaks annavad kaasaegsed keevitusaparaadid kohe peale keevitust täpse ennustuse jätkusumbuvusest, nii et otsest mõõtmist pole vaja. Jätku mehhaaniline tugevus tehakse kindlaks jätkuaparaadis alalise- või lisa (proof-testiga), mis tõmbekoormab tehtud jätku teatud reguleeritava jõuga. Paljudes aparaatides toimub see automaatselt keevituse järel. Kiud keevitatud, tuleb jätkud kaitsta niiskuse ja mehhaaniliste koormuste eest. Mõlemat tehakse korraga. Enamlevinud kaitseviis on nn. survehülss (joon.). seal kiu esikate korvatakse liimiga , mis soojendades sulab. Tugevust ja stabiilsust annab terasvarras. Varras ja soojusliim on ümbritsetud surveplastikuga. Survestamiseks on vaja erilist ahju, sest temperatuur ei saa olla liiga kõrge ja hülss ei tohi jääda mulli. Kaasaegseis keevitusaparaatides on selline ahi põhivarustuses.
    (Lõpp lisa )
    5. Jätkamine ja lõpetamine
    Valguskaablid jätkatakse siis,kui valmistuspikkusest ei jätku ja paigaldusest ei või teha ühest tükist teha. Samuti kaabli hargnemisel tehakse jätk. See kehtib ka väliskaablite kohta. Kaablijätk tehakse ka siis, kui väliskaablit jätkatakse sisekaabliga.
    Valguskaablite lõpp-punktides ning võrgu teatud harundites valguskaablid otsitakse optiliselt liidestega. Liides- või liitepaneel on teatud liini piirala võrgu eri osade(näiteks sise- ja välisvõrgu vahel) või võrgu ja aktiivsete seadmete vahelülina. See võimaldab samuti teha liitmiste muudatusi võrgus ja toimib mõõtepunktidena kasutus- ja hooldustugevuse ajal.
    5.1 Kiu jätkamine
    Valguskaablite jätkamine ja otsastamine kuulub olulise osana kiudude jätkamise protsess. Kõige parem tehniline võte on kiudude keevitamine. Tehakse ka mehhaanilisi jätke.
    5.1.1 Kiu jätkamine keevitusega.
    Jätkamine keevitusega on kõige kindlam viis saada õnnestunud kiujätk. Keevitusel kiu otsad pannakse kohakuti ja sulatatakse kokku laserkiire abil. Kohakuti asetus keevitus tehakse automaatse keevituseadmega. Keevitusel on järgmised osad:
    • Kiu koorimine
    • Kiu puhastus
    • Kiu lõikamine
    • Otsakuti asetamine ja keevitus
    • Jätku kaitsmine

    Kiu koorimine tähendab tema primaarkatte eemaldumist kuni 2 cm pikkuselt . Koorimine tehakse selleks valmistatud koorimistangidega või – seadmega . See abinõu lõikab kiu katte ilma kiudu vigastamata, pärast seda ta eraldatakse kiult tõmbega. Koorimise järgi kiu ots puhastatakse hoolikalt alkoholiga (A12i). Puhastamine tehakse ettevaatlikult, nii et kiu pinnale ei tekiks kriimustusi. Vajadus pühkimisele ei ole.
    Lõikamise eesmärk on saada puhas, tasane ja kiu telje suhtes risti olev lõikepind. Hea lõikepind on peegelpind, mille nurgaviga on alla 1. Lõikamine põhineb traditsioonilistele klaasilõikamisele. Kiule rakendatakse esiteks pisike tõmme ja siis lame painutus. Siis seda pinda puudutatakse termoteraga, mille tulemusena kiud katkeb ühtlaselt kriipsu kohalt. Kõik see tehakse erilise lõikeseadmega. Lõigatud ja kooritud kiu osa pikkus on 8…16 mm.
    Kooritud, puhastatud ja lõigatud kiuotsad paigutatakse keevitusseadmesse, mis tavaliselt teoastab otsakuti asetuse ja keevituse automaatselt. Odavamates ja välitöödel osa tegevusest võib olla käsitsi tehtud. Kiudude otsakuti asetamiseks kasutatakse väiksest TV-kaamerat ja protsessorit (PAS-meetod) või kiu kattelt . Tänased jätkamisseadmed teatavad ka jätkusumbuvuse numbri. Praktikas saadakse alla 0,1dB jätkusumbuvus nii ühe laine kiu kui mitme laine kiulistes. Joonisel 5.1 on keevitusseadme pilt.
    Joonis 5.1 Keevitusseade
    Lintkiude jätkatakse lintjätkamisseadmega. Lintkiudude jätkamisele eelneb samuti koorimis- , puhastus- ja lõikeprotsess samadel põhimõtetel kui üksikkiududelgi selline ettenähtud lintkiud seadmetega. Seda seadet võib kasutada ka üksikkiudude jätkamiseks. Siis üksikutest kiududest tehakse jätkamiseks lintkiud kas liimi või teibi abil.
    Valmis kiujätk kaitstakse kiujätkukaitsega. See on 40…60mm pikkune kahanev plasthülss, mis teeb jätku piisavalt tugevaks . Kahanemine teostub keevitusseadme hulka kuuluvas ahjus.
    5.1.2 Mehhaanilised jätkud
    Mehhaanilisi jätke kasutatakse üsna palju USA-s. Euroopas nad ei ole kasutusel püsijätkuna.
    Mehhaanilises jätkus kiuotsad paigutatakse V-soone või plasthelme abil üksteise ligi. Kiud lukustatakse liimi või surve abil. Sageli jätku sees kasutatakse kiu otste vahelises sideainena sobiva murdumisnäitajaga segu et parandada optilisi omadusi. Jätku umbuvus on 0,2 dB, kiud on saadud ka 0,1 dB suurusi.
    Mehhaanilise jätku eelis on tema lihtsus, kuna ei vajata keevitust. Ta vajab samuti eri tööriistu, teisalt turule on tulnud odavamad keevitusseadmed,eriti abonendi ja lähivõrkude jaoks. Seega tuleb välja,et mehhaaniline jätkamine on isegi kallim. Kindla ja usaldusväärse kehhaanilise jätku tegemine nõuab lisaks palju suuremat täpsust ja hoolikust töötegijalt ja sisaldab seega rohkem ebausaldatavust kiu keevitamine, kuid vahel on kiud vahel on neid vaja; näiteks ajutised jätkamised nagu mõõteliidesed ja hooldusjätkud siis , kiu keevitusseadet pole käepärast.
    5.1.3 Jätkukaablid
    Väliskaablite jätkudes kasutatakse selleks otstarbeks väljatöötatud karpe ja temasse kuuluvaid osi. Karp kaitseb kiude ümbruse mõju eest ja annab piisavalt ruumi kiujätkudele ja kiudude paindele. Konstruktsioon peab võimaldama ka kaabli tõmbe- ja tugevnduselementide kinnituse ning kaabli metallosade maandamise ja kaabli ülepingekaitse.
    Jaotsukarpi valides on oluline selgitada selle sobivus paigalduskeskkonda nagu maakaablikaev, kapp, post või vesi. Karbi mehhaaniline tugevus ja tihedus on väga olulised. Samuti tuleb selgitada karbi sobivus eri kaablistruktuuridele ja karbi materjali sobivus kaablimaterjalidega, viimane on oluline elektrokeemiliste nähtuste vältimiseks.Mõõtmiste seisukohalt on vaja samuti teada karbist läbiviivate kiudude arv ning karpi mahtuvate kiujätkude arv. Samuti ei tohi unustada ka paigaldus-ja hooldusseisukohti. See oleks näikteks karbi avamine ja sulgemine hooldus -ja lisatööde vajadusel.
    Jätkukarpi kuulub teatud hulk selle sisse kinnitatavaid jätkuplaate, kuhu kaitstud kiujätkud ja jätkamiseks keeratud kiud paigaldatakse. Ühele jätkuplaadile võib plaadi tüübist sõltuvalt mahtuda 2…48 kiujätku, et jätkudes oleks pilt ülevaatlikum,poleks vaja neid väga tihedalt paigutada.
    Jätkukarbi materjal on kas metall või plastik. Soomes tavaliselt kasutusel olev NK Gablesi-I tavajätk on XOK. Karp on valmistatud happekindlast terasest ja teda võib paigutada kas maasse, kaablikaevu või posti külge. Kaablikonstruktsiooni kergemaks muutmisega on ka jätkukarbid muutunud kergemaks ja turul on samuti eriti vastupidavaid ja vahetavuse seisukohalt häid plastikust jätkukarpe. Näiteks Raychemi ja 3M- jätkukarbid. Joonisel 5.2 on toodud jätkukaablid
    Joonis 5.2 Järkukaablid
    Sisekaablite jätkude ja lõppkarpide ülesanne on võimaldada väliskaabli otsastamine ja jätkamine sisekaablis. Niisiis nende põhiehitus ja – nõuded on samasugused kui väliskaablite jätkukarpidelgi. Kuna neid paigaldatakse ka siseruumidesse, siis nende ehitus on kergem.
  • Kiu otsastamine.
    Väliskaabli võib otsastada kohe sissetoomise järgi ja jätkata keevitamisega selle kiud sisekaabli kiududega. Sel puhul minnakse jagamisraamilt tulekindlale sisekaablile. Niiviisi kindlustatakse tuleohutu sisepaigaldus ja välditakse samuti kaablirasva poolt tekitatud probleeme jaotusraamidele. Lisaks võimalikud mõõdaminevad kiud võidakse jätkata otse sissetuleku jätku külge, ilma et neid jaotusraamile ja tagasi.
    Kiudude otsastamiseks on võimalik valida mitmeid teid. Selle järgi kas liides paigaldatakse kiu külge tehases või töökohal, jagatakse otsastuskiud kaheks:
    • Kaabli kiudude jätkamine lehvik-kiuks, mille külge tehases on paigaldatud liides.
    • Liides paigutatakse kaabli kiududele töökohal.

  • Jätkamine lehvik-kiududeks
    Jätkamine tehakse kas keevitusega või mehhaanilise jätkuga. Keevitamine on soovitatavam, kuna usaldatavus ja kvaliteet on garanteeritud. Mehhaaniline jätk sisaldab ebausaldatavust rohkem kui keevitus.
    Liidesed paigaldatakse lehvik-kiududele tehases kontrollitud oludes ja lihvitakse kõrgtehnoloogiliselt. Paigalduse ja lihvimise järel kiudude liidesed kontrollitakse, seega töövõime on garanteeritud. Lehnik-kiududele lisaks turul on ka lehvik-kaableid, kus on kuni 48 kiudu. Selliseid lehvik-kaableid kasutatakse näiteks väliskaablite otsastamiseks. Klient võib tellides määrata ära kaabli pikkuse, kiutüübi ja –arvu ning liidestüübi.
  • Kiidese paigaldus töökohal.
    Liidese paigaldus töökohal kaabeldamisel on äratanud viimasel ajal suurt huvi. Eriti mitmekiire kiudude otsastamisel on sellest lõpetamisviisist tulnud alternatiivne viis lehvik-kiudude või – kaablite kasutusel. Kasutusel on 2 viisi: surumine ja liimimine .
    Suvemeetodil liides surutakse erivahendiga otse kiududele otstesse. See sobib nii SC kui ka ST-liideste paigaldamiseks. Survega saadakse liides kiu otsa kiiresti ja liimita . Eri tootjate liidestes ja tööviisides on erinevusi. Õnnestumise järk vaheldub väga suurelt eri toodete puhul.
    Liimimisel liides liimitakse otse kiu külge. On olemas 2 viisi: sõgav liimimine ja kahekomponendiline liimimine. Sügavliimist kasutades liidest võib uue soojendusega uuesti liita. Kahekomponendi liimimisel tuleb liides uuendada tervenisti kui liidetöö ebaõnnestus.
    Mõlemal meetodil tuleb liidese ots lihvida kokkumonteerimise järgi. See ongi kõige kriitilisem etapp. Kuna töökohal on raske ja sageli peaaegu võimatu jälgida täpselt lihvimise kvaliteeti, siis tekib alati ebakindluse moment. Meetodite edukus lehvik-kiududele ja keevitusega võrreldes sõltub siiski sellest, kiu suurel määral ettevõte tegeleb kiudude otsastustöödega.
  • Lõppseadmed
  • Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam.
    Lõppkarp või – paneel on kas seine või raami külge kinnitatud konstruktsioon, kus valguskaablid otsastatakse. Neid on jätkuplaadid kiudude jätkamiseks või liideste, läbisõlmeliideste ja ristliideste jaoks. Kaabli kiud jätkatakse lehvik-kiududeks või paigaldatakse nende külge otsaliidesed.
    Kaitstud kiudude jätkud paigaldatakse jätkuplaatidele. Liidesteväli koosneb adapteritest, kuhu lehvik-kiudude liidesed paneeli sisepoolelt liidetakse. Seadmete kui ka ristühenduste liidesed tehakse ühenduskaablitega. Lõpp-paneeli ehitusel peab olema ruumi ja kaitse ühenduskaablitele. Joonisel 5.3 on see toodud.
    Joonis 5.3 Lõpp-paneel 24 kiu otsastamiseks
    Optiline jagunemisraam (ODF) ja lõpp-paneeli vahe ei ole suur. Tegelikult lõpp-paneel täidab samu ülesandeid ehk toimib piirikuna võrgu osade vahel. See võimaldab ühenduste muudatusi (ristühendused) võrgus ja ,õõtepuinktidena hooldus- ja kasutusajal.
    Optiline jagamisraam koosneb järgmistest funktsionaalsetest osadest:
    • Liidesepaneel, kuhu adapterid paigaldatakse
    • Jätkuplaadid ja kiutagavarad
    • Raam ehitus,kuhu moodulid paigaldatakse

    Neid fuktsionaalseid osi võib osade kaupa tarvitada. Konstruktsioonist sõltuvalt võivad näiteks liidestepaneel ja jagamiskaablid olla samas moodulis või eraldi. Väliskaabli lõpetamisviisist sõltub samuti jätkuplaatide vajadus. Kõige väiksem jätkuraam koosneb ühest lõpp-paneelist. Suurtes jätkuraamides on aga sadu liideste kohti.
    Optilisi jätkuraami valides ja planeerides on oluline võtta arvesse ehituse ülevaatlikkus ja efektiivsus. Samuti on oluline,et jaganmisraam arvestaks laiendamise võimalust. Moodulkonstruktsioon on eelsitatavan. On oluline, et hooldus- ja kasutustehingud ei häiriks tavategevust, sest kiudude liigutamine võib edastustoimet häirida. Liidestuskaablitele ja lisakiududele peab olema ruumi. Jätkamisraamis peab olema ka ruumi haru- või WDM-komponentide lisamiseks.
    Kaablite kinnitus-ja maandusvõimalused on samuti olulised. Kasutatavad jagamisraamide laius on 19`` (482,6 mm) või kitsamad (240 mm)
  • Optiline pistikupesa
    Kinnistute kaabeldamises optiliste korrusekaablitega abonendi lõppseade on tööpistik. Korruskaabli kiud lõppevad optiliste pistikutega, mis on varustatud optiliste liidestega. Standarti SFS EN 50173 järgi, liidese tüüp on kaksik – SC või SC-D. Teisi tüüpe on ka nagu MT-RJ, VF-45 ja LC, mis alles standartiseeritakse. Kiudude lõpetamine liideses tehakse kas jätkamisega lõpetatava kaabli lehvik.kiu külge või paigaldatakse kiu otsa töökoha liides. Lehvik-kiududele ja keevitusliideste kasutamine on usaldatavam. Joonisel 5.4 on need tööpistikud esitatud.
    Joonis 5.4 optiline töökoha pistik
  • Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid
    Optilisi liideseid kasutatakse seal, kus liidest pidevalt või vahest avatakse ja suletakse. Selliseid kohti on : optilised lõpp. paneelid , -harurestid, siirdeseadmed, mõõteseadmed ning siiratavad süsteemid. Üldiselt lehvik-kiududel ja ühenduskaablitel on need liidesed küljes. Valitud oludes ja piisava meisterlikkuse juures võib liidest ka töökohal paigaldada.
    Optiline liides esindab võrgus alati ebapidevust ja on potentsiaalne vea koht. Optilise liidese õige valik, paigalduskohast optiliste liidestega ei saavutata nii häid tulemusi kui keevituses, kuid pidevalt õiget liidest kasutades.
    Hea optilise liidese omadused:
    • Väike liidesesumbuvus
    • Suur peegeldussumbuvus
    • Hea stabiilsus
    • Hea korduvus

    Liidese väikene sumbuvus tähendab, et liideses hävib võimalikult vähe valgust. Suur peegelduse sumbuvus aga tähendab, et liidesele tagasi peegeldunud valguseenergia on minimaalne. Liidese sumbuvus alla 0,3dB ja peegelduse sumbuvus üle 40 dB on tüüp suurused. Hea stabiilsus eeldab, et eespool nimetatud omadused jäävad püsivaks kiidese kasutamisalas, näiteks teatud temperatuuridel . Korduvus tähendab piisavalt ( tüüpiline 500) liidese avamist ja sulgemist ilma, et optilised omadused oluliselt muutuksid.
    Liidese usaldatavuse seisukohast on oluline, et liides võidakse kinnitada kiu külge nii, et kiudu mõjuv tõmme ei põhjusta märkimiväärset liidese sumbuvuse kasvu, rääkimata liidese avamisest põhjustatust. See on nn kitkumise nõu.
    Enamkasutatavam liides on hülssliides. Hülssliideses kiu ots liimitakse peene auguga hülsi külge ehk ferrule sisse. Kiuliides tekib kui 2 sellist hülssi paigutatakse otsakuti ja fikseeritakse. Paigalduses kasutatakse adapterit, mille sees olev suunamistoru juhib ferruleid otsakuti ja nii, et ei teki piki-ega põimi nurgavigu. Adapteri suunamistoru on kas metall (pronks) või keraamika . Enamik liideseid on hülssliidesed.
    Hülssliidese tähtsaim osa on hülss ehk ferrule. Liidese omadused määratakse tema põhjal. Ferruled on metallraamiga või täiskeraamika. Täiskeraamilised ( näiteks zirkomiumist) on soovitatamad. Ferrule otsa lihvimisega saavutatakse liidese optilised omadused. Lihvimine teostatakse erilise lihvimisseadmega. Ferrule ots lihvitakse kumeraks, et kiudude vahele ei jääks õhupilu, vaid toimuks füüsiline kontakt (PC) ja saavutatakse paremad optilised omadused kui varasemal tasalihvimisega. On tuntud järgmised lihvimised:
    • Tavaline PC-lihvimine ehk tavaline ümar lihvimine, peegelduse sumbuvus > 30 dB (tänapäeval haruldane )
    • SPC ehk super PC-lihvimine, peegelduse sumbuvus > 40 dB
    • UPC ehk ultra PC- lihvimine, peegelduse sumbuvus > 50 dB
    • APC ehk viltune lihvimine( kasutatakse ka SPC tähistust), peegelduse sumbuvus > 60 dB

    Normaalne PC ja Super PC erinevad üksteisest selles, et Super PC-s on lihvimine saadud peenemaks mitmekordse lihvimisega. Sellepärast Super PC annab parema peegelduse sumbuvuse. Ultra PC lihvimisel viimane lihvimine on veel Super PC lihvimisest täpsem. Viltusr lihvimist kasutatakse väga nõudlikes kohtades, eriti suure paigaldussumbuvuse tõttu üle 60 dB.
    PC- SPC ja UPC- lihvimise kvaliteedi mõõduna kasutatakse 3 tunnusarvu (sulgudes on tingimused)
    • Lihvimise raadius ( 10mm
    • Lihvimise tsentri ebasümmeetria ferrule kesktelje suhtes (
    • Kiu uppumine (

    Viltune nurk on 8 . Joonisel 5.7 on toodud lihvimise tunnusnumbrid.
    Joonis 5.7 Lihvimise tunnusarvud
    ( Kaareraadius, Tsentri nihe, Kiu uppumine )
    Lihvimine peab olema puhas ja sile. Puhtus on oluline liideste puhul. Pisemgi tolmukübe või õhuke rasvakiht halvendab tugevasti liidese omadusi. Joonisel 5.8 on esitatud need võimalused.
    Joonis 5.8 Ebapuhas (a) ja puhas (b) kiuliidese otsik
    Kasutatavaim liidese tüüp nii ühe-kui mitmekiiretehnikas on SC-liides. Liidese kere on plastik ja tema ristlõige on nelinurk . Liides lukustub keelte abil, seda surudes ja avaneb tõmmates.
    SC- liidesel on ka duplex versioon SC-D, kis kaks liidese keret on üksteises kinni. Kiuhülss ehk ferrule ning adapteri suunamistoru on nn hõljuv. See tähendab, et suunamine toimub vabalt, liidese kere ei suuna teda. Ferrule on vedrustatud nii, et liitumispinnad puutuvad kokku sobiva jõuga.
    SC-liides tõrjus välja FC –liidese, mis kaua aega oli tavaliides . FC –liidese kere on metall või plastik ja lukustatakse kohtsete kruviühendustega. Nii SC- kui FC- liides on Jaapanist ja nende keermesmuhvid sobivad üksteisega. Jaapanist on ka MV-liides, mis on SC- liidesega sarnane, kuid mõõdud on poole väiksemad ning selle tõttu on kasutamine kasvanud.
    Mitmekiiretehnikas kasutatakse eelmainitud SC – ja FC – liidestele lisaks ST- liidest. ST- liides on bajonettlukustusega ja viimastel aastatel enamkasutatavam, kuid tema kasutamine nüüd väheneb. Niinimetatud FDD- liides põhineb samuti ST- liidesele. Vanades mitmekiire kiud paigalduses võib kohata ka SMA, Biconic- ja mini BNC- liidest. Uutes paigaldustes neid ei kasutata.
    Valguskaablite kasutuse kasvuga kiudliideste arvu kasv paneelides on kasvanud ja tekib vajadus uute liideste tüüpide standartiseerimiseks jätkudes ja töökohtades. Turule on ilmunud väikseid nagu SFF liidesed. Mainitakse MT- RJ (AMP), VF-45 (3M, Voliton ja LC (Lucent)
    Lihtkiududele on omad liidese tüübid, millega liidetakse 2…24 kiulised lindid võrkku.
    5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid.
    Lehvik –kiud on 2m pikkune 900 m jäigakattega kiud, mille ühes otsas on optiline liides. Teda kasutatakse kaablite lõppseadmes. Siis kaabli kiud keevitatakse lehvik-kiudude külge ja lehvik-kiudude liidesed kinnitatakse lõpp-paneeli või optilisse risti liidesmooduli seespoolsetesse adapteritesse . Niiviisi saadame liidese piiralasse lülitavate seadmetega või ristühendustesse. Lintkiude lõpetamine lehvik-kiudude lintidega ehk Fan-outidega. Fan –out teine ots on linditud, mis keevitatakse lõppkaabli lintkiududega. Lindi teine ots jaotatakse eri kiududeks, mille otstes on liidesed.
    Ühenduskaableid kasutatakse lõppkiudude ühendamiseks seadmetega või ristühenduste tegemiseks. Nad on varustatud liidestega mõlemast otsast ja nendes kasutatud kaablid on kas ühe- või mitmekiulised montaazikaablid. Ühenduskaablite pikkus on 2m, 3m, 5m, 10m. Vajaduse korral ka pikemad.
    Nii lehvik-kiud kui ühenduskaablid peab olema kõikide liideste ja kiutüüpide jaoks. Ühenduskaablit ostes olevad liidesed võivad olla samuti eri tüüpi. Ühenduskaablites kasutavate ühelainekiudude nõuded erinevad tavalistest kaablitest kasutatavate kiudude nõuetest, muuseas piirlainepikkuste osalt.
  • Muud passiivsed komponendid
    Optiliste liidestele lisaks andmesiirdamises võidakse kasutada ka muid passiivseid komponente nagu:
    • Harundid
    • Summutajad
    • Ühendused (lülitid)
    • WDM-komponendid

    Hargnevus on passiivne, mis jagab ühe kiu valgusenergia 2-te või enamasse kiudu. Kui jagatav energia on kõikides harundites samaväärne, siis jagamissuhe väljendatakse kujul 1:N. Jagamisel sünnib sumbumine. Jagamissuhted ja vastavad sumbuvused on antud tabelis:
    Jagamissuhe
    Sumbuvus (dB)
    1:2
    3,5
    1:4
    7,0
    1:8
    10,5
    1:10
    14,0
    1:32
    17,5
    Hargnevused varustatud kas kiududele keevitatud lehvik-kiudude külge või liidestega. Lehvik-kiududega varustatud komponendid võidakse asendada jätkuga või lõpp-paneeli jagamisplaadiga. Jagatud energia võib olla ka erinev, näiteks 10% läheb ühte ja 90 % teise harusse.
    Optiliste summutitega saame summutada vastivõetavat valgusenergiat vastuvõtjale sobivaks. Summutamine võib olla komtantne või astmeline 5dB kaupa. Summutaja on varustatud lehvik-kiududega või liidestega.
    WDM- komponentidega saab eri lainepikkustega signaale ühendada ühte kiudu. Samuti võime ühe kiu valgust eri lainepikkusest sõltuvalt lahutada ja suunata selle oma kiudu. Nad on samuti varustatud ja juba keevitatud lihvik-kiududega või liidestega.
  • Ohutustehnika
    Valguskaablite ja teiste optiliste komponentide kohtlemine ja montaaz ühineb neile omapäraseid ohutusnõudeid, mida peab teostama ja millega tuleb arvestada.
    Jätkades ja otsastades tekib kiu juppe. Need tuleb koguda neile ettenähtud koidlatesse. Lauale, riietesse või mujale jäänud kiujupid võivad sattuda kehasse ja sattuda isegi vereringesse. Halvimal juhul võib olla tulemuseks eluohtlikkus. Kiudude jäänushoidla tuleb enne prügilasse viskamist hoolikalt sulgeda, et kiu jupid ei oleks ohtlikud isegi koristajatele.
    Kiudude ja liideste puhastamiseks kasutatavad kemikaalid on süttivad, uimastavad ja ärritavad. Tuubitamisest ja kaitekinnaste kasutamisest on kasu. Samuti valguskaablite paigaldamisel võib olla ärritussüpmptoome põhjustavaid elemente nagu ornamendi - või klaasikinnitused kui ka täidisrasvad ja nende puhastusained .
    Valguse allikad,eriti laserkomponendid omavad samuti ohutusriski. Valgus on nähtamatu, kuid silmale ohtlik ja silma võrkkesta kahjustav . Kiu või liidese otsa ei tohi otse vaadata. Vabad kiud ja liideste otsad tuleb alati katta. Liideste kaitse on tähtis ka puhtuse pärast. Optilisi seadmeid sisaldavates ehitustes on soovitav kasutada laserkiire hoiatussilti.
    Joonis 5.11 Laserkiirguse eest hoiatava sildi joonis
    (Oht- nähtamatu Laser-kiirgus. Ära vaata kiiresse)
    6. Siirdesüsteemid ja võrgud
    6.1 Tava- televõrk
    Tava- televõrgus jäika jagamist eri võrgutasemeteks kompenseeritakse jagamisega laiariba tuumikvõrguks ja temaga liituvateks abonendi võrkudeks. Samuti UMTS võib näha ühe traadita abonendi lahendusena. Tulevikus rakendused ja teenused on endisest rohkem võrgu arhitektuurist sõltumatud. Näiteks IP- tehnoloogia võimaldab ühenduse moodustamise minnes eri võrkudest mõõda.
    6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk
    Valguskaablitega teostatud suuremahulised tuumik- ja piirkondlikud võrgud ulatuvad juba täna kõikidesse märkimisväärsematesse asulatesse. Transpordi- ja sideministeeriumi poolt tehtud uurimuste põhjal 95 % elanikest on mõne kilomeetri kaugusel valguskaablist ja osa sellest (5 %) elab piirkonnas, kus tuumik- ja abonendi võrgud on teostatud suure mahuga raadiorelee ülekandega. Valguskaabli kiudude arv mõjutab muuseas võrgu mahtu, ka kasutatavate siirdeseadmete ja kiu kvaliteet. Minimaalselt räägitakse sadade Mbit/s siirdamiskiirusest kiupaari kohta.Uuema tehnikaga saavutatakse Tbit/s kiirus. Tuumvõrgu tüüpiline siirdekiirus on max. 155 Mbit/s iga raadiokanali kohta.
    Tänane tava- televõrgu siirdetehnika tuumik- ja abonendi võrg baseerub SDH-tehnikale, mis enamasti on asendanud PDH-tehnika kasutamise. Võrgu põhiehitus on kujutatud joonisel 6.1 SDH sobib PDH signaalisega ning ATM ja IP- signaalide siirdamisbaasiks.
    Joonis 6.1 Moodsa televõrgu ehitus
    (Tuumikvõrk, piirkondlik võrk, abonendi võrk)
    Sünkroore digitaalne hierarhia (SDH)
    SDH on hierarhiliselt PDH-st tuginev süsteem ja on ette nähtud optiliste liitmiste jaoks. SDH hierarhilised tasemed on :
    • STM-1 155,5 Mbit/s
    • STM-4 622 Mbit/s
    • STM-16 2488 Mbit/s
    • STM-64 9953 Mbit/s

    STM ehk sünkroorne edastusmoodul. Ta on raamehituselt standartne SDH-signaal.
    SDH-tehnikas eri allsüsteemi tasandi signaali võib lisada ja kustutada otse kõrgemalt tasandilt . Selle eest PDH-tehnikas multipleksimine teostatakse tasandite kaupa ja üksiku signaali lisamine või kukutamine eeldab kõikide kõrgemate tasemete multipleksimise osavõttu. SDH-tehnika tähtsamad võrguelemendid on:
    • Lõppmultipleksor TM moodustatakse allsüsteemi poolsetest signaalidest SDH raame omavate STM-N tasemetega signaalidest (N= 1,4,16,64, …)
    • Korduvused (R) signaalide regeneerimine ja tugevndamine siirdekauguste suurendamiseks . Lisamise- ja kukutamise multipleksorid (ADM) lisatakse ja kukutatakse STM-N signaalidest sooritatud arv allsüsteemi signaale
    • Ristlülitusseadmed (SDXC) teostatakse signaalide ühendusi eri STM-N signaalide vahel.

    Asünkroorne siirde viis ATM
    ATM ehk asünkroorne edastamisviis on kiire pakettülekande viisil põhinev tehnika, mis sobib kõikidele digitaalsetele siirdamisviisidele mõnest kbit/s kuni 622 Mbit/s –ni. Sellest suuremad siirdesagedused (1,2 Gbit/s või 25 Gbit/s ) ei ole veel levinud. Digitaalsne siire võib olla kas andmed, pilt, heli või teised digitaalsed signaalid. Näiteks kõik PDH tehnilised kiirused 2,8,34,140 ja 565 Mbit/s või SDH tehnika 155,5 Mbit/s ning IP võivad tulla siin kõne alla.
    ATM-s kogu informatsioon on jagatud 53 silbilisteks rakkudeks, kus 48 silpi on informatsiooni ja 5 rakku lipiku jaoks. Lipik sisaldab muuseas andmeid andmeid paketi adresseerimise marsuudiks. Pakeid kulgevad ATM- võrgus sõlmest sõlme ja marsuudi lõpus olev vastuvõtu lõppseade ühildab rakkude informatsiooni taas pidevaks digi -signaaliks. ATM- siirdamisbaasina võib kasutada SDH-siirdamissüsteemi, WDM-kanalit või otse optilist kiudu.
    IP-tehnika
    Üldiselt räägitakse IP-st ja kuidas mõned teenused siirduvad IP-le (kasutavad siirdeprotokolline IP-d). Lühidalt IP tähendab just interneti-protokolli. IP-protokollitehnika tähendab pakettside võrku, kus siirdatav signaal jaotatakse teatud suurustega pakettideks, mis iseendast sisaldavad vastuvõtja aadressi. Aadressi põhjal paketid suunatakse kohale, kuhu paketid võivad saabuda eri marsuuti pidi ja isegi eri järjekorras. Võrgu moodustavad eri ühedusmahtu omavad marsuudid ja nendevahelised siirdeühendused (joonis 6.2)
    Joonis 6.2 Siirdeühendustest ja marsuutidest moodustuv IP-võrk
    WDM ehk tihendatud lainepikkustega kanalite loomine
    WDM ehk tihendatud lainepikkus kanalite rajamine tähendab,et samasse kiudu siirdatakse mitmeid lainepikkusi samaaegselt. Tuum- võrgus kasutatavas WDM-süsteemis tüüpiliselt kõik lainepikkused paiknevad 1550 nm alas. Lainepikkuste hulki 100GHz-l ehk umbes 0,8 nm kanali lausalal võibo lla kümneid. Sel juhul räägitakse tihedatest lainepikkustega kanalite rajamist (DWDM). Igat lainepikkust ehk optilist kanalit võib kasutada 2,5 Gbit/s (praegu juba 10Gbit/s) SDH-, ATM- , või IP- signaali siirdamiseks.(joonis 6.3)
    DWDM- kasutamiseks on projekteeritud eriline kiu tüüp (ITU-TG 655), kus saavutatakse väike kanalite vaheline ülekostvus madala disperisioonilise näitajaga.
    Joonis 6.3 DWDM ehk tiheda lainepikkuste kanalite rajamine
    Tehniliselt palju lihtsam on selline lainepikkustega kanalite paiknemine , kus erinevad lainepikkused asetsevad selgesti kaugemal üksteisest, näiteks 1310 nm ja 1550 nm piirkonnas. Selliseid WDM- ehituste teostamine erikomponentidega on käsitletud peatükis 5.
    6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk
    Abonendi võrk on sellise televõrgu tasand, kuhu kliendid liituvad. Alternatiiv-tehnika määr on suur. Kõik siirdetüübid on kasutusel ja ka eri siirdesüsteemisdel on palju alternatiive. Tüüpiline lahendus on Cu-kaablitega teostatud teleoperaatorite poolt traditsionaalne kliendivõrk, kuhu liitub kinnisvara omaniku vastutusel oleva Cu-kaabliga abonent. Optilise abonendi- võrgu suure mahuline ehitus on veel ees. Suurte ettevõtete abonendi võrku kasutatakse juba ja edaspidi ka üha sagedamini majaühistult liitumine teostatakse valguskaablitega.
    6.2 Kohtvõrgutehnika
    Andmetehnikal on oluline osa ettevõtte tegevuses ja võrgu abil saab arvuteid ja teisi ettevõtete seadmeid omavahel kiiresti ja usaldatavalt toimima panna. Niisiis ettevõtted vajavad korralikku võrku, et toimida küllaldaste efektiivsustega. Tavaline lähivõrk on Ethernet . Teisi on muuseas Toxen Ring ja FDDI. Kohtvõrgu siirdekiirused on kasvamas. Etherneti- võrk on siirdunud töökohtadele ja on põhisageduselt 10 Mbit/s. Fast –Ethernet on siirdunud 100 Mbit/s ja Gigabit – Ethernet 1 Gbit/s. Etherneti standardiseerimine on küllalt kaugele jõudnud juba.
    Kasvavad siirdekiirused esitavad uusi rangemaid nõudeid avalikule kaabelduse siirdeteedele ja kanalitele ning nendes kasutatavatele komponentidele nagu kaablid ja liidestarvikud. Kuna kohtvõrgus on rakendus , mis sõltub rohkem avaliku kaabelduse teostusvõimekuselt, on samuti suurenenud avaliku kaabelduse arengud .
    6.3 Kinnistu võrgud
    Kinnistu tähtsaim võrk on traditsionaalselt olnud telefoni sisevõrk. Võrk on ehitatud maja ehitamise ajal. Ta toimib kinnistu sisevõrguna ja ta peab toimuma ka koos tava televõrguga. Andmevõrkude areng sai alguse 30 aastat tagasi, siis tuli keskarvuti ja lõppseadetega koondatud süsteemid. 1980.aastate lõpul USA-s arendati saadetiste avalik sõltumatu kaabeldus, mida võib kasutada eri kohtvõrkude, telefonivõrkude ja teiste süsteemide kaabeldamisena.
    Kinnistute andmesidevõrgud tänapäeval teostatakse avaliku kaabeldamise baasil. Avalik kaabeldus paigaldatakse kinnistusse, teadmata tema rakendsi. Avalik kaabeldus on mõistlik, selge ja soodus viis teostada kinnistute andmevõrkude kaabeldus. Teda saab hõlpsasti mugandada ehitusse kasutuse järgi ja võimaldada kõik tutntud lähivõrku rakendused kui ka telefonivõrgud. Avalik kaabeldus teenindab ka teatud eeldustega ka kinnistu muid andmeside vajadusi. Nagu sidesignaali kiire liikumine ja turvalisusega seotud tevitamise süsteemid.
    Avalik kaabelduse klassifikatsioon on formuleeritud standardis SFS-EN 50173. Andmetehnika tava kaabelduse klassifikatsioonid. Selle standardis formuleeritakse kaabelduse struktuur, planeering ja siirdetehnilised nõuded.
    Kaabelduse planeering ja kvaliteedi kinnitus on toodud standardis EN 50174-1 ja kaabelduse sisepaigaldus standardis EN 50174-2 välispaigaldustele on valmimas standard EN 50174-3.
    Kaabeldus allub tervenisti ja ehituselt samadele põhiprintsiipidele, need on :
    • Kaabeldamiseks on alati teatud funktsionaalsed osad
    • Kaabeldamises on selgelt defineeritud piirkonnad, kus kaabelduse osad liituvad üksteisega või rakenduslikud seadmed liidetakse. Samuti kaabelduse võimsus kontrollitakse nendes piirkondades
    • Kaabelduses esineb 3 operatsioonisüsteemi
    • Kaabeldamine iga jagaja suhtes on tähtis

    Nendest funktsionaalsetest osadest moodustatakse kokku liideselt kaabelduse osa süsteem, mida on 3. Need 3 osasüsteemi on piirkondlik kaabeldus, tõusukaabeldus ja korruse kaabeldus. Avalik kaabeldus baseerub optilise kaabli ja kaablipaari (sümmaatrilise kaabli) kasutamisele. Koaksiaalkaablite kasutus ei kuulu avalik- kaabeldusse. Kaabeldus hõivab ühte või mitut ehitust teatud piirkonnas, mille standardi järgi ei ole suurem kui 9000m. Sellest pikemad vahemaad kaetakse ühe laine kiududega, mida ei hõlma see standard.
    Kaabelduse toimimisvõime määratakse kasutades siirdeteid ja kanaleid , nad koosnevad passiivsetest komponentidest ja nende omadused tulenevad komponentide võimest ja paigaldusest. Siirdeteede omadusi mõjutavad tihedalt paigaldatud kaablid ning liidesed harundites ja töökoha pistikutes.Kaablite siirdeteid ja kanaleid klassifitseeritakse maksimum siirdatava sageduse järgi.
    Klassi nimi
    Ülemine piirsagedus
    Baseeruv rakendus
    A
    100 kHz
    Põhi telefoniteenus
    (300-4300Hz)- põhiühendus (144 kbit/s)
    B
    1 MHz
    ISDN- põhiliides
    (144 kbit/s)
    ISDN süsteemne liides
    (2 Mbit/s)
    C
    16 MHz
    10 Base T
    valguskaabel Toxen Ring 4Mbit/s ja 16 Mbit/s
    D
    100 MHz
    Valguskaabel Toxen Ring 16 Mbit/s
    100 Base T
    CDDI (kaablipaar FDDI)
    ATM TP 155 Mbit/s (kaablipaari ATM)
    E
    250 MHz
    1000 Base T
    F
    600 MHz
    Vaba (2-3 Gbit/s)
    OPTILINE
    Ei ole formuleeritud
    10 Base F, 100 Base F
    valguskaabel Toxen Ring
    FDDI, ATM
    Klassid E ja F on tänaseks juba liidetud standartitesse
    Praktikas lähivõrgu kaablipaarideks ehitatakse vähemalt D klassi siirdeteid ja kanaleid. Klasside C,D,E,F nõuded formuleeritakse nii, et nad võivad rakendada 3,4,6 ja 7 kategooriate kaableid ja liideste tarvikuid kasutades.
    Panktsioneeritud standardites on vaid üks optiline klass nagu tabelis ole näha. Uuei standardi versioon tuleb optiline klass järgmiselt: OF- 300 300m –te kaablite pikkustele; OF-500 500m –tele ja OF-2000 toetab rakendusi 2000m pikkusele kaablile. Kaabeldus ei normeeri kiu tüüpi. Kiu kategooriast sõltub millise kiu tüübiga kanalipikkus kaetakse. Viimase standardi projekti järgi sobivad mitmelaine kiudude kategooriad OM-1, OM-2 ja Om-3.
    Ühe laine kiu kategooriale OSI on esialgu formuleeritud max. sumbuvuseks 1,0 dB/km nii 1310 nm kui ka 1550 nm lainepikkusel.
    Tänane EN 50173 standardi formuleeritud 2000m mitmelaine kius prpenteerimise reegel ei kehti Gigabit Ethernetis. Nendes rakendustes soovitatakse ühe laine kiududele kasutatavaks 300m alates alla.
    6.3.1 Piirkondlik kaabeldus
    Piirkondlik kaabeldus on piirkonna harundi ja ühe või mitme hoonestuse harundi vaheline kaabeldus. Hooneharundid asuvad tavaliselt eri majades . Piirkondlikus kaabelduses soovitatakse kasutada 62,5/125 nm (GK) mitmelaine kiudu või ühe laine kiudu (SM). (vt pt. 2.2) Primaarne optiline liides on SC või Sc-D tüüpi.
    6.3.2 Tõusukaabeldus
    Tõusukaabeldus on hooneharundi ja ühe või mitme korruseharundi vaheline kaabeldus. Keskmise ja kiire andmeside jaoks soovitatakse kasutada 62,5/125 nm (GK) mitmelainekiudu või ühe laine kiudu (SM). Kõne ja aeglase andmesiirde jaoks kasutada 100  paariskaableid. Tõusukaablite suurim pikkus on 500m, seal ei kasutata jätkusid.
    6.3.3 Korruste kaabeldus
    Korruste kaabeldus on korruste harundi ja ühe või enama tööpistiku vaheline, ilma jätkudeta teostatud kaabeldus. Kaabelduses soovitatakse kasutada kategooria 5 100  kaablipaare või 62,5/125 nm mitmelaine (GK) kiudu sõltuvalt vajadusest. Korruskaabelduse suurim pikkus on 90 m sõltumata kaabli tüübist.
    6.3.4 Kontsertreeritud optiline kaabeldus
    Kui kiud saabub korruskaabeldamiseks, terve avalik kaabelduse hierarhiline põhimõte muutub. Kaabeldus peab arenema selliseks , et iga töökoht on kaabeldatud optilise kiuga kontertreeritult ühelt või mõnest punktist (joonis 6.7). Sel puhul aktiivseid seadmeid on ainult nendes punktides. Korrustel on kiuharundeid, mis sisaldavad kiudude jätke, kuid mitte aktiivseid seadmeid. Krruse -tõusukaablite piirjoon hämardub. See on juba kasutuses 2001.a valminud standardis. Kontentreeritud optiline kaabeldus ei sobi kõikidele kinnistu tüüpidele.
    Kaabeldus tehakse pideva,ilma jätkudeta kaablitega, sel juhul kaabli pikkus ei tohi 90m ületada. Kui korrusteharundis kasutatakse jätke või ristühendust, siis võib kaabeldus ulatuda 900m-ni, kust korrustekaabelduse osa on alla 90m. Kontsertreeritud optilises kaabelduses kasutatakse 62,5/125 nm (GK) või 50/125 nm (GI) mitmelaine kiude. Kontsertreeritud optiline kaabeldus olgu projekteeritud nii.et ka gigabittide kasutus garanteeritakse. Harundites ja töökohapistikutes standardi järgi formuleeritakse kasutatavaks SC-D liidesed.
    Joonis 6.7 Kontsertreeritud optiline kaabeldus
    (Optiline korruskaabeldus ja optilised tööpistikud,mis on SC-D liidesed; majaharund ja seadmeruum; optiline ühenduskaabel; optiline tõusu kaabel ja optilised harundid; optiline piirkonna kaabeldus)
    6.4 Kaabel-TV
    Kaabel-TV võrgus valguskaableid kasutatakse spetsiaal tuumivõrgus (DO) tuumikvõrgus (DI) ja harundivõrgus (D2). Siirdesüsteemid on kas AM-süsteem, FM- süsteem või digitaalne süsteem. Lihtsuse tõttu on eriti AM-valguskaabli sõsteemid laialt levinud. Saavutatud lainepikkus ulatub 40…50 km, kuna aga normaaltehnikat kasutades piirdub vaid 10 km –ga. AM- valguskaabli süsteem on siiski soodne lühemaltel kaugustel, eriti harundvõrgus (D2). Saatjana kasutatakse tavaliselt DFB laserit ja lainepikkusi 1310 nm või 1550 nm lainepikkusel. AM- tehnika aga nõuab kasutatavatelt liidestelt kõrgeid peegeldumisnõrgenemisnõudeid, isegi >60 dB. Eriti sideliini alguses on peegeldused vaatajetele ohtlikud. Piisav peegeldussumbuvus saadakse kasutades viltu lihvitud (APC) liideseid. Tavaliselt piisab isegi UPC-lihvitud SC-liidese > 50 dB peegeldumissumbuvust.
  • Teisi rakendusi
    Tava televõrk, andmevõrk ja kaabel-TV kasutusele lisaks on valguskaablitel veel palju muid rakendusi. Eri teatevõrgud, tõõstusautomaatika, videovalve, liiklus on nendest olulisemad. Kiudude käsitelu lihtsustamine, plastikkiudude areng ja optoelektroonika soodsa hinnaarengu tõttu rakendused laienevad.
  • Aktiivsed komponendid
  • Saatja
    Saatja komponentide ülesandeks on muuta signaal elektrilisest kujust valguseks ja sööta ta optilisse kiudu. Saatja elemendina kasutatakse pooljuhttehnikale põhinevat LED- ja laser- elemente. Oluline erinevus LED- ja laserelemendi vahel on laseri suurem saatjavõimsus, kitsam spekter ja väiksem inerts. LED- saatjad sobivad lührematele siirdekaugustele ja väiksematele siirdekiirustele ja viiniisi neid kasutatakse enamasti mitme laine kiudude rakendustes. Pindade kaugustele ja suurtele kiirustele ühe laine kiusse sobib rakenduseks laser-saatja oma suurema võimsuse ja lihtsama spektri tõttu. Eriti kitsas spekter on DFB-laseril.
    LED-saateelementide võimsused on –20…-5 dBm ja laseri omad –10…+10 dBm. Saatja elemendi saatevõimsuse seisukohalt peab teadma nimelt teatud kiu tüüpi rakendatud võimsust (joonis 6.9). LED- saatjat kasutades kiudu saadetud võimsus sõltub palju saatja ja kiu pinna-lainest ja numbrilise augu suhtest . Kui LED-elemendi kiirgusala ja numbriline auk on palju suuremad kui kiu tuuma pindala ja numbriline auk, siis suurem osa LED- energiast ei saabu kiudu. LED-saatjat kasutades peab selgeks tegema kui suur osa võimsusest antud kiutüüp võimaldab- Laser-saatja on tavaliselt liidetud kiujupi külge, mis keevitatakse kasutatava kiu külge. Samuti lasersaatja puhul peab selgeks tegema millise kiutüübile antud võimsus on ette nähtud.
    Joonis 6.9 LED-I ja laseri kiiruguspindalad
    (Kiirguskoonus > 100.m LED, kiirguskoonus 8-10 m Laser)
    Traditsiooniliselt Ethernet (10Mbit/s) ja Fast Ethernet (100Mbit/s)- rakendites on kasutatud LED- saatjat nende odava hinna tõttu võrreldes laseriga. LED- saatjad ei tohi kasutada enam Gigabit Ethernet- rakendites sõltuvalt nende laiast spektrist ja väiksemast modulatsioonisagedusest. Nende tõusu- ja kauguse ajad on liiga pikad. Laseri kalliduse tõttu on rakendatud uus ja soodne lasertehnika VCSEL. Elementi kirjeldatakse lausega `` Laseri tõõvõime LED-I hinnaga``. Elemente saab praegu 850nm lainepikkusele. Mainitud saatja tüüp on oodatud. Tema kasutusala saab olema Gigabit Ethernet.
    6.6.2 Vastuvõtja
    Vastuvõtja mõõtedetektorina kasutatakse PIN- dioode ja laviin-fotodioode (APD). Ta muudab vastuvõetud valgussignaali elektriliseks töötluseks. Vastuvõtja olulisemad omadused on tundlikkus ja dünaamika. Tundlikkuse all mõistetakse minimaalset optilist võimsust, millal saavutatakse piisavalt veatu toimivus. PIN- mõõtedetektori tundlikkus on –55…-40 dBm ja APD-elemendi tundlikkus –65…-40 dB m. Tundlikkus sõltub siirdesagedusest. Dünaamika aga tähendab võimsuse ala, kus vastuvõtja toimib piisavalt vaetult. Kui dünaamikat ei ole piisavalt, tuleb kasutada lisa seadmeid lühikeste vahemaade jaoks.
  • Optiline võimendaja
    Optiline võimendi võimendab optilist signaali otse muutmata teda enne elektriliseks. Optilisi võimendeid kasutatakse sumbuvuse kompenseerimiseks, mis tekib pikkade siirdekauguste tõttu või passiivsetes optilistes elementides. Olulisemad rakendused on merekaablid, pikad tuumikvõrgud, CATV, optiline abonendi-võrk (kiud koju ja kiud kvartalisse), kiulokaator ja pikkade kiudude mõõtmised. Tänapäevased hulgimüügi optilised võimendid on nn. Kiuvõimendid. Nende töö põhineb erbium -lisandiga kiu ja pump -laseri kasutamisel, kus võimendi kiu elektronid viiakse ergutus olukorda. Kiuvõimendi põhimõte on näidatud joonisel 6.10. Ergutusolukorra lahendab võimendatav signaal nii,et ergutusenergia vabaneb ja kasulik signaal võimendub. Võimendajad toimivad 1550 nm lainepikkusel (1530…1565nm). Tüüpiline võimendus on 15-30 dB. Võimendi väljundnivoo võib olla isegi 20 dBm. Nii suured võimendusenivood,eriti ükhe laine kiududes, tekitavad mittelineaarseid nähtusi, millega tuleb arvestada süsteemi projekteerimisel.
    Joonis 6.10 Optilise võimendi põhimõte

  • Optical Fiber

  • Fiber Specifications


    The usual fiber specifications you will see are size , attenuation and bandwidth. While manufacturers have other specs that concern them , like numerical aperture (the acceptance angle of light into the fiber), ovality (how round the fiber is), concentricity of the core and cladding, etc., these specs do not affect you.

  • Fiber Itself


    Fiber Optics, as we said, is sending signals down hair -thin strands of glass or plastic fiber. The light is "guided" down the center of the fiber called the "core". The core is surrounded by a optical material called the "cladding" that traps the light in the core using an optical technique called " total internal reflection." The core and cladding are usually made of ultra-pure glass, although some fibers are all plastic or a glass core and plastic cladding. The fiber is coated with a protective plastic covering called the " primary buffer coating " that protects it from moisture and other damage. More protection is provided by the " cable " which has the fibers and strength members inside an outer covering called a "jacket".

  • Multimode & Singlemode Fibers


    Multimode & Singlemode fiber are the two types of fiber in common use. Both fibers are 125 microns in outside diameter - a micron is one one-millionth of a meter and 125 microns is 0.005 inches- a bit larger than the typical human hair. Multimode fiber has light traveling in the core in many rays, called modes . It has a bigger core ( almost always 62.5 microns, but sometimes 50 microns ) and is used with LED sources at wavelengths of 850 and 1300 nm (see below !) for slower local area networks (LANs) and lasers at 850 and 1310 nm for networks running at gigabits per second or more. Singlemode fiber has a much smaller core, only about 9 microns, so that the light travels in only one ray. It is used for telephony and CATV with laser sources at 1300 and 1550 nm. Plastic Optical Fiber (POF) is large core ( about 1mm) fiber that can only be used for short, low speed networks.
    Step index multimode was the first fiber design but is too slow for most uses, due to the dispersion caused by the different path lengths of the various modes. Step index fiber is rare - only POF uses a step index design today .
    Graded index multimode fiber uses variations in the composition of the glass in the core to compensate for the different path lengths of the modes. It offers hundreds of times more bandwidth than step index fiber - up to about 2 gigahertz.
    Singlemode fiber shrinks the core down so small that the light can only travel in one ray. This increases the bandwidth to almost infinity - but it's practically limited to about 100,000 gigahertz - that's still a lot!

  • Size Matters


    Fiber, as we said, comes in two types, singlemode and multimode. Except for fibers used in specialty applications, singlemode fiber can be considered as one size and type. If you deal with long haul telecom or submarine cables, you may have to work with specialty singlemode fibers.
    Multimode fibers originally came in several sizes, optimized for various networks and sources, but the data industry standardized on 62.5 core fiber in the mid-80s (62.5/125 fiber has a 62.5 micron core and a 125 micron cladding.) Recently, as gigabit and 10 gigabit networks have become widely used, an old fiber has been revived. The 50/125 fiber was used from the late 70s with lasers for telecom applications before singlemode fiber became available . It offers higher bandwidth with the laser sources used in the gigabit LANs and can go longer distances. While it still represents a smaller volume than 62.5/125, it is growing .

  • Fiber Types and Typical Specifications


  • Core/Cladding

  • Attenuation

  • Bandwidth

  • Applications/Notes

    Multimode Graded-Index
     
    @850/1300 nm
    @850/1300 nm
     
    50/125 microns
    3/1 dB/km
    500/500 MHz-km
    Laser-rated for GbE LANs
    50/125 microns
    3/1 dB/km
    2000/500 MHz-km
    Optimized for 850 nm VCSELs
    62.5/125 microns
    3/1 dB/km
    160/500 MHz-km
    Most common LAN fiber
    100/140 microns
    3/1 dB/km
    150/300 MHz-km
    Obsolete
    Singlemode
     
    @1310/1550 nm
     
     
    8-9/125 microns
    0.4/0.25 dB/km
    HIGH!
    ~100 Terahertz
    Telco/CATV/long high speed LANs
    Multimode Step-Index
     
    @850 nm
    @850 nm
     
    200/240 microns
    4-6 dB/km
    50 MHz-km
    Slow LANs & links
    POF (plastic optical fiber)
     
    @ 650 nm
    @ 650 nm
     
    1 mm
    ~ 1 dB/m
    ~5 MHz-km
    Short Links & Cars
    CAUTION: You cannot mix and match fibers! Trying to connect Singlemode to Multimode fiber can cause 20 dB loss - that's 99% of the power . Even connections between 62.5/125 and 50/125 can cause loss of 3 dB or more - over half the power.
    Fiber Optic Patch Cable Assemblies
    Patch Cables, Mode Conditioning, Pre-Terminated Assemblies, MTP Cables & Modules
    Fiber Optic Test Instruments
    Test Kits, Power Meters, Length Testers, Fault Locators, Talk Sets, & Connector Adapters
    Fiber Optic Hardware & Accessories
    Termination Boxes, Mating Sleeves, Bare Fiber Adapters, & Optical Attenuators
    Jargon
    Basics
    Fiber
    Cable
    Termination
    Network
    Estimating
    Testing
    Training
    Glossary

    • .DOC Laadi alla originaalfail 67 lk · .doc · 15 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Valguskaablid #1 Valguskaablid #2 Valguskaablid #3 Valguskaablid #4 Valguskaablid #5 Valguskaablid #6 Valguskaablid #7 Valguskaablid #8 Valguskaablid #9 Valguskaablid #10 Valguskaablid #11 Valguskaablid #12 Valguskaablid #13 Valguskaablid #14 Valguskaablid #15 Valguskaablid #16 Valguskaablid #17 Valguskaablid #18 Valguskaablid #19 Valguskaablid #20 Valguskaablid #21 Valguskaablid #22 Valguskaablid #23 Valguskaablid #24 Valguskaablid #25 Valguskaablid #26 Valguskaablid #27 Valguskaablid #28 Valguskaablid #29 Valguskaablid #30 Valguskaablid #31 Valguskaablid #32 Valguskaablid #33 Valguskaablid #34 Valguskaablid #35 Valguskaablid #36 Valguskaablid #37 Valguskaablid #38 Valguskaablid #39 Valguskaablid #40 Valguskaablid #41 Valguskaablid #42 Valguskaablid #43 Valguskaablid #44 Valguskaablid #45 Valguskaablid #46 Valguskaablid #47 Valguskaablid #48 Valguskaablid #49 Valguskaablid #50 Valguskaablid #51 Valguskaablid #52 Valguskaablid #53 Valguskaablid #54 Valguskaablid #55 Valguskaablid #56 Valguskaablid #57 Valguskaablid #58 Valguskaablid #59 Valguskaablid #60 Valguskaablid #61 Valguskaablid #62 Valguskaablid #63 Valguskaablid #64 Valguskaablid #65 Valguskaablid #66 Valguskaablid #67
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor uno sutermäe Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Valguskaablid. Põhjalik ülevaade valguskaabitest. Ajalooline areng. Optilised kiud ,omadused, kasutamine. Valguskaablite ehitus ja jätkamine.
    kaabli kaabel kiudu kaablid tõmbe kiudude sumbuvus

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat --valguskaabel
    10
    doc

    Referaat - valguskaabel

    ................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Kuna tänapäeva infoühiskonnas on inimestevaheline suhtlemine äärmiselt oluline, siis selle tulemusena valisin referaadi teemaks valguskaablid. Tutvustan lühidalt fiiberoptilise kaabli ajalugu ning üritan selgeks teha, miks just eelistatakse tänapäeval valguskaablit. Samuti seletan lahti nende kaablite tööpõhimõtte. Üritan veel välja uurida fiiberoptilise kaabli head ja vead. 3 Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi

    Elektrimaterjalid
    Side eksami spikker
    1
    docx

    Side eksami spikker

    10mA. ­ Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. ­ 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. ­ sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m

    Side
    Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed
    32
    doc

    Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

    raadiointerneti võrgud. 1.4 Keerupaarvõrgud Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on cat5. Cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga, kus võrgumeediumi moodustab omavahel keeratudvaskkiududest kaabel. Tegemist on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. 1.5 Koaksiaalvõrgud Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist

    Arvutivõrgud
    Side eksami spikker
    20
    pdf

    Side eksami spikker

    Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? 64. Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. ­ 1 symbol=11bitti. Kokku 22000 bitti t=2,2s 65. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. ­0,02 * 1000 = 20dB; sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis P=10/100=0,1W =>P=I2R -> I=32mA 66. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida

    Side
    Side- spikker eksamiks
    1
    doc

    Side- spikker eksamiks

    10mA. ­ Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. ­ 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. ­ sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m. ­ 10dB=10 korda=>I=8,2mA

    Side
    Side eksami jaoks küsimused
    21
    docx

    Side eksami jaoks küsimused

    Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) 32.Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 33. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. 10W=40dBm sumbuvus 20dB P=40-20=20dBm=100mW P=I2R ->I=32mA sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA 35.Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V

    Side
    Eksamiküsimused
    21
    docx

    Eksamiküsimused

    ei peegelda elektromagnetilist kiirgust.  Paigalduskaabel: See kaabel on mõeldud sise- ja välistingimustes paigaldamiseks. Paigalduskaablit kasutatakse tavaliselt seadmete ja süsteemide ühendamiseks, mis asuvad samas hoones või samal alal. Paigalduskaabel võib olla koaksiaalne, optiline või muu tüüpi. 43. Optiliste kaablite eelised on järgmised:  Väga suur andmeedastuskiirus: Optilised kaablid võimaldavad andmeid edastada kiirusega kuni 100 Gbps. See on palju suurem kiirus, kui seda saab saavutada elektrikaablitega.  Elektromagnetilise töötlemise puudumine: Optilised kaablid ei peegelda elektromagnetilist kiirgust, mistõttu need on ideaalsed kasutamiseks tugeva elektromagnetilise töötlemise korral.  Vastupidavus: Optilised kaablid on tavaliselt valmistatud klaasist või

    Side
    Eksamiküsimused
    21
    docx

    Eksamiküsimused

    ei peegelda elektromagnetilist kiirgust.  Paigalduskaabel: See kaabel on mõeldud sise- ja välistingimustes paigaldamiseks. Paigalduskaablit kasutatakse tavaliselt seadmete ja süsteemide ühendamiseks, mis asuvad samas hoones või samal alal. Paigalduskaabel võib olla koaksiaalne, optiline või muu tüüpi. 43. Optiliste kaablite eelised on järgmised:  Väga suur andmeedastuskiirus: Optilised kaablid võimaldavad andmeid edastada kiirusega kuni 100 Gbps. See on palju suurem kiirus, kui seda saab saavutada elektrikaablitega.  Elektromagnetilise töötlemise puudumine: Optilised kaablid ei peegelda elektromagnetilist kiirgust, mistõttu need on ideaalsed kasutamiseks tugeva elektromagnetilise töötlemise korral.  Vastupidavus: Optilised kaablid on tavaliselt valmistatud klaasist või

    Side


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun