docstxt/128939974733392.txt
docstxt/128939990333392.txt
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Mis on DDOC?.......................................................................................................5 1.3. DDOC komponendid..............................................................................................5 1.4. Failivormingud....................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogiaosakond …….. ID-KAART Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 MIS ON ID-KAART?.................................................................................................. 4 Digi-ID................................................................................................................. 5 Digi-ID ja ID-kaardi erinevused...........................................................................5 ID-KAARDI HANKIMINE........................................................................................... 6 ID KAARDI TOIMINGUD.........................................
Kõik kettale salvestatud andmed on krüpteeritud ja kättesaadavad andmebaasist vaid spetsiaalse turvamooduli abil, mis välistab andmelekke, kas ketta varguse või lubamatu kopeerimise korral. Võimaliku ründe tuvastamiseks analüüsitakse logitud tegevusi. Kõik meditsiinidokumendid digiallkirjastatakse, mis tagab nende tõestusväärtuse ja välistab hilisema muutmise. 5.1. Patsiendiportaal Patsiendiportaali on kasutajal võimalik sisse logida ID-kaardi, digi ID või mobiil-ID abil. Olles juba patsiendiportaali sisse loginud, on kasutajal võimalik ka kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud. Kui on kahtlus, et keegi kõrvaline isik on andmeid vaadanud ilma 11 põhjuseta, on patsiendil võimalus pöörduda kaebusega Eesti E-Tervise sihtasutuse või Andmekaitse Inspektsiooni poole. 5.2. ID-kaart
on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll on küll Missugust internetiühendust Te kasutate väljaspool kooli? wifi ühendus kaabel TV, digi - TV internet kaabel TV, digi - TV internet wifi ühendus wifi ühendus, ühendus kaabel TV, digi - TV internet, mobiiline ADSL, SDSL ühendus, wifi ühendus, kaabel TV, sissehelistamine, digi - TV internet mobiiline ühendus, wifi ühendus, wifi ühenduskaabel TV, digi - TV internet, ADSL, SDSL wifi ühendus kaabel TV, digi - TV internet kaabel TV, digi - TV internet mobiiline ühendus, wifi ühendus kaabel TV, digi - TV internet kaabel TV, digi - TV internet wifi ühendus,
................................................................................................................ 7 Hinnang iseendale....................................................................................................................... 8 Ülesanne Digi TV programmi edastamisega tegelev firma eraldab 3 (kolm) DVB-T multipleksi tagamaks liiklusolukorra monitoorimist Eestis. Liiklusinfo edastus on realiseeritud nendest kohtadest, kus on olemas 3G levi. Videokujutist koondatakse digi TV firma keskusesse üle 3G võrgu ja seejärel levitatakse kasutades kaasaegset digi TV levivõrku. Üheaegselt edastatvaid liiklusmonitooringu punkte on kuni 20. Lähteandmed Antud ajahtkel levib praktiliselt kogu Eesti ka 3,5G võrk, seega projekteerime süsteemi 3G võrgu asemel 3,5G võrgule. Nõudmised: · Monitooritavas kohas peab levima 3,5G võrk · Kaamerad peavad olema 3,5G võrgu toega · Videopildi salvestamise võimalus Vajaminev: · Kuni 20 IP kaamerat
9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? · Kujutatav nähtus (geograafilise, taevakehad, tähed) · Kujutatava nähtuse ulatus (maailm, ookeanid, riigid) · Sisu (topogr., üldgeograafilised, temaatilised) · Mõõtkava (suure-, kesk-, väikemõõtkavalised) · Eesmärk või otstarve (katastri, teatme, õppe..) · Kasutusviis (aluskaart, kontuur-, tuletis-) · Tootevorm (analoog-paber, tavakaart, Digi. Kaart, arvutikaart) 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? · teema: üldgeograafilised,temaatilised-geoloogilised, ajaloo, kultuuri, rahvastiku, p/majanduslik · Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...) · Eesmärk või otstarve: katastriK, teatmeK, õppeK, turismiK, mereK, topoK
Lagedi Kool Rene Tõldsep Baltisaksa kunstnikud Referaat Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma üldiselt kolmest tuntumast Baltisaksa kunstnikust: Maydellist, Haust, Senffist, nende ülevaatest.1 Baltisaksa kunstnikud 1 http://images.arcadja.com/hau_eduard_petrovich- portrait_of_lugovskoi~OM240300~10157_20091012_7677_468.jpg2 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e1/Gustav_von_Ewers_by_Karl_August_Senff.jpg 3 http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/01/Autoportree.jpg 2 Kes on baltisaksa kunstnikud? Baltisaksa kunstnikuteks peetakse Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikke, kes olid valdavalt Baltisakslased, ehk siis nad olid näiteks Baltimaades elavad sakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Mõned neist olid ka õpetlased, kuid enamus olid s...
Plastikraha Plastikraha • Plastikraha valmistatakse polümeermaterjalist. • Polümeerkupüürid tehakse õhukesest plastikust, mida saab kasutada samamoodi kui paberit. • Plastikrahal kasutatakse läbipaistvaid aknaid. • Inglise k. – plastic monay, polymer monay. Plastikraha eelised tavapärase paberraha ees • Keskkonnale tervislikum. • Puhtus. • Vastupidavus. • Veekindlus. • Turvalisus. • Tugevus. Plastikraha plussid • Polümeerist valmistatud raha kannatab kuumust kuni 140 C. • Plastikraha saab puhastada kas või jooksva vee all. • Kõrged tootmiskulud: • Rahaautomaatide ümbertegemine. Plastikraha eesmärgiks peetakse: 1. Kaasaegsust 2. Kaitsmist võltsimise eest – aitab aeglustada valeraha levikut. Video • https://www.youtube.com/watch?v=8odUVIAXPS8 Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCmeerid (22.11.2014) • http://forte.delfi.ee/news/digi/kanada-valitsus-pl aanib-kaibele-lasta-plastikra...
palju ja mida keegi vaatab. Korraldasin uuringu enda tutvusringkonnas, koostasin 10 teleka vaatamist puudutavat küsimust ning saatsin need laiali. · Üldkogum Uuring viiakse läbi Eestis lähimate tuttavate seas. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on noored aastased naised (vanuses 25- 30).Valimi suuruseks on planeeritud 5 naist. Küsitluse viin läbi Tallinnas. · Küsitlusankeet (lahtised küsimused) 1.Kas teil on digi TV,Viasat,või mingi muu? 2.Mis kanalit te kõige enam vaatate vaatate? 3.Mis on teie lemmik saade? 4.Kas vaatate Inglise,vene või eesti keelseid kanaleid? 5.Kas vaatate inglise,vene või eesti keelseid saateid? 6.Mis on sinu lemmik film? 7.Kas vaatate õhtuseid filme? 8.Kas vaatate ka reklaame? 9.Kas te vaatate ka seebiseriaale, kui jah siis milliseid? 10.Kui palju sa telekat vaatad päevas?
tulemuste jälgimine ja optimeerimine. Oluline osa on kommunikatsioonil: milline on tarbija seis oma eluga, milline katekoorija on oluline, mille eest bränd seisab. Kõige selle juures arvestatakse tuntuse, imago ja müügiga. Peamised Eestis reklaamitavad katekoorijad on jaekaubandus, finantsasutused, autod ja ravimid. Meedialiike on kolme erinevat. Esiteks ostetud bränd ütleb tarbijale mida ise soovib. Kanaliteks on sellisel juhul Tv, digi, raadioreklaam, välimeedia ja print. Teiseks on omatud ehk bränd ja tarbija suhtlevad läbi kodulehe, kõneliini ootelaua ja telleri rõivaste kaudu. Viimaseks on teenitud, mis tähendab, et tarbijad räägivad brändist foorumitest või annavad soovitusi sõpradele või kuulevad neilt midagi uut. Andmete olulisus tõstab kliendi eesmärki. Selleks, et asi tööle hakkaks peab reklaam sihtrühmani jõudma teatud kindla korra arvu.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare...........................................................................................................
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM Allan Margus MIS ON ÜLDSE JÄÄTMED? · Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
Sigrit Toome LM32 Delegeerimine Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline või täielik siirdamine alluvale täitmiseks. Delegeerimine arendab alluvaid, tõstab vastutust ja tõhustab juhipoolset kontrolli alluvate kui ka enda üle. Delegeerimine on ka vahel tunnustuseks, et alluva enda töö on hästi tehtud. Samuti delegeerimine tõstab staatust kolleegide suhtes. Delegeerimist kasutatakse ka töö motivatsiooni tõstmiseks. Delegeeritav töö pakub vaheldust ja rahulolu. Juhi osa delegeerimisel: 1. Selgitada arusaadavalt 2. Täpsustada võimupiire 3. Tuleb veenduda alluva kaasahaaratuses 4. Tuleb kirjeldada oodatavat tulemust 5. Tuleb näidata üles usaldust 6. Ei tohi häbistada iseenda eneseusku 7. Toetada 8. Tuleb olla stabiilne 9. Tunnetada oma alluvaid 10. Arendada oma alluvaid Alluva osa delegeerimise...
Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖP...
Fotoaparaat Ajalugu Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel. Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik, mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi val...
o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS 21 riiklikele teemakaartidele ja ruumiinfot sisaldavatele registritele, digikaardil puudub reljeef. Kaardi omaniku- ja autoriõigused kuuluvad Eesti Vabariigile, keda esindab Maa-amet
Naised 21,9 Tervisetark 10,0 Pere ja Kodu 14,3 Elukiri 11,0 Anne & Stiil 13,5 Autoleht 10,5 6 Jana 4,6 Naistelehe 23,0 Nipiraamat Teleleht 38,5 Naisteleht 27,4 Maakodu 15,6 Digi 8,8 5. Suunitlus Vihalemm ja Kõuts (2004:75) jaotasid ajakirjad suunitluse tüübi järgi üld-, huviala- ning erialasuunitluse järgi. Üldsuunitlusega ajakirjad sobivad kõigile, kes valdavad keelt, milles tekst kirjutatud on. Huviala-ajakirjade puhul eeldatakse, et lugejal on mingid teadmised ning sügavam huvi teema vastu. Eriala-ajakirjade eelduseks on see, et inimesed mõistavad teksti ning omavad vastavat erialast väljaõpet
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandei...
Televiisorite Ajalugu Esimesed telekad Esimesed telekad olid mehhaanilised - need töötasid nagu prozektorid, kus sees oli keerlev ketas, mille avadest paistis pilt ekraanile. Esimesi elektroonilisi telekaid hakkas tootma Saksamaa firma Telefunken. Need telekad olid väga kallid, makstes tänapäeva kursis umbes $6633 dollarit. Kuidas töötasid mehaanilised telekad? Esimesed mehaanilised telerid töötasid põhimõttel, et enne ekraanile prozekteerimist tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja h...
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE Kodutöö Küsimustele vastused Õppeaine: Hotelli Majanduse Alused Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2013 Ülesanne 2.10 EHRL stipendiumile võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate EHRL-i kaasliikmete kutseõppeasutuste õpilased, mille õppekavad ja õppebaas on läbi vaadatud EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjoni või Kutsekomisjoni poolt. EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjon valib välja iga aasta kutseõppeasutused, mille õpilased võivad EHRL stipendiumile kandideerida. 2013.a. kutseõppeasutused on: 1. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 4. Kuressaare Ametikool 5. Narva Kutseõppekeskus 6. Pär...
Valga Põhikool KEEDUSOOL referaat Lenna Uibopuu 8. klass Juhendaja: Merike Madal Valga 2012 SISUKORD Pildid................................................................................................................. Luuletus............................................................................................................. Huvitav teaduslik jutt.............................................................................................. Anekdoodid, vanasõnad........................................................................................ Kasutatud allikad............................................................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodiu...
1. Kes on Rudolf Diesel? Rudolf Diesel oli saksa insener, ja ka diiselmootori leiutaja. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Diesel 2. Millise uuendusliku lahendusega tuli välja Henry Ford? Ta konstrueeris oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford 3. Mille leiutamise au omistatakse võrdselt nii Daimlerile, kui Benzile? Nad leiutasid kolmerattalise ligroiinil töötavale - Velozipedile. http://et.wikipedia.org/wiki/Benz_%26_Cie. 4. Kes on loonud VW "Põrnika"? VW "Põrnikas" on loodud Ferdinand Porsche poolt. http://en.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Porsche 5. Kuidas sai oma nime Mercedes Benz? 6. Mis nime kandis esimene Fordi mudel? Fordi esimene mudel kandis nime "Model A" http://www.fordtaunus.net/?action=ajalugu&act=ford 7. Millise auto omamist peeti endises Nõukogude Liidus rikkuse sümboliks? Volga GAZ 8. Mis aastal sündis Ford Mustang? Ford Mustang sündis ...
Mis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühi...
E-residentsus Tutvustav tekst e-residentsusest ja e-residentsuse juhist Kaspar Korjusest Mis on e-residentsus? Veebi teel Eesti riigi poolt pakutavad teenused. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Tegelikult on igal maailma riigil võimalus e-residentsuse abil kaupa müüa rahvusvaheliselt, mis avardaks piire ja muudaks ostlemise üle maailam palju lihtsamaks. E-residentsuse plussid Eesti riigile: 1) Võimalus rahvusvaheliselt äri ajada- tugevdaks Eesti kaubandust välisriikidega ja ka majandust. 2) See võimendab tõestatult ka meie majandust. 3) E-residentsuse abil saab Eestist saada piirideta riik. Kui palju on Eestil residente? Ligikaudu 35000, mis on ühe väikse riigi kohta minu arvates päris suu...
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja soovitas hakata tootma taskutega vihikuid ning Ella Kuusk pakkus välja idee toota sokke. Arutati kõikide ideede plusse ja miinuseid. Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja ...
E-luger E-luger ehk e-raamatute luger ehk luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete (nt ajalehed ja ajakirjad) jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks. Lugerite valdaval enamikul on andmekandjaks elektrooniline paber. Elektrooniline paber ehk e-paber on polügraafilise trükiga paberi sarnane elektrooniline kuvapind, mida kasutatakse peamiselt e-lugereis. Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox. Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on ...
Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi. Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada j...
Infoühiskond- mis see on? Referaat Tallinn 2008 Sisukord: INFOÜHISKOND- MIS SEE ON?.............................................................................3 MIS MUUTUB INFOÜHISKONNAS?................................................................................3 INFOTEHNOLOOGIA EESTIS................................................................................4 ARENEV INFOÜHISKOND............................................................................................. 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoü...
Polügraaf Polügraaf ehk rahvakeeli valedetektor on seade, millega mõõdetakse inimesel mitut füsioloogilist näitajat. Oma olemuselt on seade väga sarnane südametööd kontrolliva EKG- aparaadiga. Peale südame rütmide võetakse üles ka vererõhk, hingamissagedus ja naha elektrijuhtivus. Polügraafi eesmärkideks on välja selgitada, kas inimene valetab või saada küsitletavalt ülestunnistus. Valedetektor ühendatakse inimese keha külge. Rindkere ülemise osa ümber pannakse elastne rihm, kõhu ümber pannakse teine. Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Keivin Kivimägi martikli nr. 122548 Kas tulevik on robotite päralt? Referaat õppeaines Insenerieetika EAKI02/10 Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine Üliõpilane: " " 2012. a ......................... Keivin Kivimägi Juhendaja: " " 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Keivin Kivimägi ...
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Jaago Kajalainen 104058IATB Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Essee aines IRT0200 Erialatutvustus Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn 2010 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Telekommunikatsioon siit tuleneb sõna kommunikatsioon, mis tähendab omakorda suhtlemist näost-näkku kui ka sidepidamist pikemate vahemaade taha. Sellest võib välja lugeda, et meie põhiliseks tegevuseks on inimeste omavahelise suhtlemise võimaldamine. Antud kursuse jooksul räägiti palju telekommunikatsiooni ajaloost, erinevatest võimalustest saata infot üle maailma ja mida kõike selleks vaja on. Kuna inimesed on suheldnud omavahel ...
Tallinna Polütehnikum Nägemistaju mõju tarbimiskäitumisele Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Värvid .................................................................................................................................................... 4 Pakendid ................................................................................................................................................. 6 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 7 Kasutatud materjalid .....................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM RE.EA07.1.2239 mflauri DIGITAALTELEVISIOON Referaat Nõrkvoolutehnika Juhendaja:E.Märtinson Koostaja: Tallinn 2009 Sisukord Standardid ........................................................................3 Digitaaltelevisiooni eelised ja töötamispõhimõte.............................4 Vajalik tehnika....................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................8 2 Standardid Digitaaltelevisioon (DTV) on telekommunikatsiooni süsteem liikuva pildi ja heli edastamiseks digitaalsel kujul . Maai...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Tiina Orm AÜSR1 SEMANTIC NETWORK Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web ...
E-Eesti välispoliitika Artikli analüüs Artikli autoriks on Luukas Ilves, kes töötab ametnikuna kaitseministeeriumis ja on küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011...
Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võ...
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
ambitsioonikas - auahne dessert - magustoit anekdoot - lühike vaimukas üllatava lõpuga detektiiv - salapolitseinik naljalugu diagramm - joonis animatsioon - pilthaaval filmimine, mille tule- dialoog - kahekõne musena sünnivad joonis- ja nukufilmid dieet - ravitoitumine aplaus - käteplaksutus heakskiidu avaldusena digi ehk digitaalne - sõrmede abil toimuv aromaatne - lõhnav (digitaaltelefon); numbriline armee - sõjavägi diiselmootor - diiselkütusel töötav mootor arhitekt - ehituskunstnik diktor - teadustaja televisioonis või raadios arreteeritu - vangistatu diplomaat - riigi esindaja artikkel - arutlev kirjutis ajakirjanduses rahvusvahelises
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu l...
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. ...
Mõlema tabeli päises on lisaks klassi numbrile võrdluseks ka ankeedi täitnud inimeste arv. Tabel 1. Loetuimad ajakirjad poiste seas 5. klass 41 8. klass 39 11. klass 36 SPUNK 10 Tehnikamaailm 14 FHM 9 Jalka 3 Auto Bild 6 Tehnikamaailm 8 Kroonika 3 Kroonika 6 Autoleht 7 Tehnikamaailm 3 Jalka 4 Auto Bild 2 Digi 3 Basket 2 Autoleht 2 Digi 2 FHM 2 Horisont 2 Just 2 Kroonika 2 Orienteeruja 2 Tabel 2. Loetuimad ajakirjad tüdrukute seas 5. klass 27 8. klass 29 11. klass 22
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Anu Uusmaa TDJ15 KVALITEEDIINNOVATSIOONI AUHIND Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. KVALITEEDIINNOVATSIOONI AUHIND................................................................4 1.1. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna tutvustus.............................................................4 2. EESTLASTE EDULOOD KVALITEEDIINNOVATSIOONI KONKURSIL.............8 2.1. 2010 – esimese osalemisaastaga kolm võidutiitlit..................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allik...
andmesidevõrkude vastu. Pangad peatasid võimaluse siseneda välismaalt interneti-panka. (allikas: Virumaa Teataja, 18.05.2007). 8 Internet tulevikus Tänapäeval võimaldab internet nii palju asju mugavalt ära teha. Mis aga saab tulevikus? IT- spetsialistide arvamusi on mitmeid. Pooled arvavad, et internet kukub kokku, kuna see ei suuda kasvava andmemahuga hakkama saada, teised aga arvavad vastupidi. Ajakirjas Digi 14.aprilli artiklis oli kirjas et Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis töötatakse juba seitsmendat aastat projekti ,,the grid" kallal, mille käivitumisel oleks kiirus tuhat korda kiirem võrreldes tavalise lairibaühendusega. Uue võrgustiku ja praeguse võrgustiku vahe seisneb selles, et kogu ühendus põhineb fiiberoptilistel kaablitel, kasutatud on vaid moodsaid vahendeid, mis aga tähendab, et kõrvalisi ega vananenud osiseid pole kasutatud. Uus võrgustik kasvatab serverite olemasolu
Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
