Side- spikker eksamiks (12)

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti , leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett , milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. – 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.
ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.
Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. –P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86%
Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? –64-18=46=> 46/64=72%
Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s
Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait ) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s
Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. – Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s.
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator ? – Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla.
GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis , kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10ˇ(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW
GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). – distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(10ˇ5,5) V:6,32mikroW
GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim.
Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. – 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms
IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86%
Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole…?? TCP - Transmission Control Protocol – transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega ( Application layer ). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll ) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema.
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. - 88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. – 84B info 12 paketti. Kokku 1200B
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9200 baiti. – 92B info 100 paketti. Kokku 10kB
Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. – 92B info 11 paketti. Kokku 1,1kB
Infoülekanne põhineb vaskjuhtmepaari kasutamisel (näide: telefoni abonentliin). Kirjeldage, milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada? - 300-3400Hz-telefon, 50kHz-SDN, 1000kHz- ADSL .
IP põhises võrgus kasutatakse pakettide kohaletoimetamisel marsruutimist. Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo. – Tee, tee hind, kvaliteet ??
Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. – Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83, 5MHz . 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit
Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? – 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit
Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? – 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit
Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? – 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit
Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn
Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. – 2/0,01=200 korda => 23dB
Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. – Standardne kiirus 10Mbit/s Kokku 1000*1000+1000*100=1,1MB=8,8Mb t=0,88s
Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km. – Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s
Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. – Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s
Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? – 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B
Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. – 25/5=5 operaatorit max
Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? – 120/2/5=12 max
Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist . – EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/ 2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]
Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. – I=48/2400=20mA. U=8V
Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? – diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s
Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? – eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz
Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) – Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s
Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) – C=3,986Mbit/s
RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. – Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1- stopp +1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/s
Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. – 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V
Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA
Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 110dB= 1011 korda=> I=1uA
Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. – 70dB=107 korda => I=0,1mA
Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? – Shannoni valemiga S/N= Signaal /Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=130,8kHz
Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 10%) - W=39,2kHz
Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%) – S/N=7,84 =>W=75,6kHz
Sidekanalis on signaali Uef=15 V ja müra pinge 1,5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 20%)? – S/N=100 => W=130,8kHz
Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 125 baiti ja bitikiirus on 1 Mbit/s. – 125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms. Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s. V: 0,101s
Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 1250 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. – 1250*8/100kbit/s=10ms V:0,1+0,01=0,11s
Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. – 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s
Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist , mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus?
- Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W
Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit . Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga 125719 b t=12,6s
Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal , mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA . – Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik
Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. – 1 symbol=1bit. Kokku 2000 bitti t=0,2s
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m. – 10dB=10 korda=>I=8,2mA
Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. – 20dB I=10mA
Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!! – Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s(12000b/s)
WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. – Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW
WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? – 10mW*20=200mW
X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. – 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700 -2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max.
WiMAX – standard IEEE 802.16 | 2-66GHz (enne 2004 10-66), long-range system | 70Mbit/s või 50 km levi
WiMAX II – arendatakse 4G jaoks ( wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi – standard IEEE 802.11
11a – 5GHz, 54 Mb/s; 11b – 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s
Last-mile – termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani.
ADSL – Upstream – 25,875kHz kuni 138 kHz| Downstream – 138kHz kuni 1104kHz
Üleslaadimisriba kasutatakse ühendusel lõppkasutajast telefonikeskuseni, allalaadimisriba on kasutusel telefonijaamast kasutajani. alla max 8,182 Mb/s üles 768 Kb/s.
Discrete Multi- Tone (DMT) - jagab ADSL edastuskanali alamkanaliteks. Kasutatakse 256 allalaadimiskanalit ja 32 üleslaadimiskanalit. Müra ja kanali parameetreid jälgitakse iga alamkanali korral eraldi.
Iga alamkanal kasutab erinevat kandevsagedust, mis on QAM moduleeritud. Kanali ribalaius ja kanalite vahekaugus on 4.3125KHz
ATM - multimeediumandmetele sobiv ribalaiuse dünaamilise jaotusega kiire (sadu Mbit/s) edastusmeetod | pakett - 53 baiti; 48 bytes of data and 5 bytes of header information) fixed- sized cells
Ethernet - CSMA /CD-pöördusel põhinev 10 Mbit/s põhiriba-kohtvõrgu protokollistik (Xerox, 1976); sageli ka analoogilise standardprotokolli IEEE 802.3 tähenduses. Tänapäeval on võrgu kiirused aga juba 1 Gbit/s. Keskmine pakett on pikkusega 649.1 baiti. Paketi suurus 64 to 1526 baiti.
etherneti pakett - 8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata | 6 bait - saaja aadress 6 bait - saatja aadress |2 bait – pikkus| 46-1500 - andmed (data)| CRC - 4 bait
The Transmission Control Protocol (TCP) is one of the core protocols of the Internet protocol suite . TCP provides reliable, in- order delivery of a stream of bytes, making it suitable for applications like file transfer and e-mail. It is so important in the Internet protocol suite that sometimes the entire suite is referred to as "the TCP/IP protocol suite."
GSM – sagedustel 900 ja 1800 (ka 850 ja 1900) | edastusvõimsus 900 – 2 W ja 1800 – 1 W
GSM: kanali samm 200kHz, efektiivsus: 1,35; 270kbit/s, kasutajale on aga 9,6 (14,4) kbit/s; kanalile 115 kbit/s
Up 890..915 MHz, (1710...1785)| Down 935..960MHz(1805...1880) | duplekseristus 45 MHz, (95) | kanali ribalaius 200KHz | bitikiirus 270.833 kbit/s|kanaleid 124| pöördus tdma /fdd |ARFCN
- kanali samm 200kHz; efektiivsus 3,2; bitikiirus 640 kbit/s; kasutajale 48kbit/s; kanalile 384kbit/s
Telefoniside – Uväljund=K*Usisend+Umüra
EDGE 3G – TDDuplex – igal operaatoril on 5 MHz. Kanali samm 200 KHz, 3.84 Mbit/s
andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz
Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz ADSL abonendiliides - 1000kHz
Ethernet (100Mbit/s) - 50MHz ; kõne telefonis - Ws=4kHz -> 8000 lugemis/s | 8b/ lugem | Rs=8x8000=64kb/s; CD audio - Ws=22kHz->44100 lugemit/s|16b/ lugem |Rs=16x44100=705,6kb/s ühe kanali kohta Voice over Internet Protocol ( VoIP ) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet switched networks G.711 – 64 kb/s; G729A- 8kb/s; G.726 – 32kb/s erinevatele sagedustele); DSSS - Muudetakse spektrit hajutavat koodi |||FHSS kasutab täna vaid Bluetooth . ||||Ühesõnaga DSSS on parem.
Marsruuter töötleb igat paketti eesmärgiga otsustada paketi lubamine/ keelamine . Lähteinfo peaks olema: source IP aadress, destination IP aadress; TCP/UDP source and destination port numbers; ICMP (internet control) message type; TCP SYN and ACK bits .
Abonentühendus- Kui ka abonentühendus on digi , on tegu ISDN-ga Integrated Services Digital Network - integreeritud teenustega dgivõrk. ISDN hõlmab telefonivõrgu digiteerimist, nii et olemasoleva telefonikaabelduse ja üheainsa kasutajaterminali kaudu saab lõppkasutajani toimetada kõnet, , videot ja muud materjali. ISDN on katse standardida abonenditeenuseid, kasutaja võrguliideseid ning võrgu- ja võrgustikufunktsioone.
On 2ht tüüpi. 1 on 2B+D : 2x 64kbps põhikanalit+16kbps Signaliseerimiskanal. See värk 144kbps.
On ka olemas 30B+D? tüüpi asi.
Siin vaja ribalaiust suurendada, viiakse sisse eelmoonutus.
Terminalid käivad siini tüüpi 4juhtmelise asja otsa, nim S-liides. Siinil suunad lahus ja maks pikkus 1 km. Siinil lisaks 2B+D-le veel 48k lisaks värgi haldamise jaoks, kokku jookseb siinil siis 192kbps. Siinil käib asi sünkroonselt ja pakettide kaupa. 48bitine pakett, aega 250us (?). Max siinile 8 terminaali.
Vanasti käisid terminalid siinile läbi TA- terminal adapter , mille vahel RS-232.
Andmeülekanne ja andmevõrgu-*kolm väga suurt komponenti. Huvitav, mis need on? Mina ei tea.
Pōhieesmärk on kahe terminali kokkuühendamine ja sōnumite edastamine .
Transpordi protokoll - sisendisse antakse sōnumid ja väljundist tulevad paketid. Pakett on varustatud päistega. TCP - Transmission Control Protocol. Füüsiline ühendus tagab bitivoo mineku läbi füüsilise kanali.
Ruuter e. marsruuter - valib marsruudi, viib paketid kohtvōrgust välja. ( teepikkus , usaldatavus , marsruutimishilistus, ribalaius, koormus, sidekulud.) Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching).
Lüüse ( Gateway ) kasutatakse 2 vōrgu ühendamiseks
Sildu kasutatakse suurte võrkude segmenteerimiseks, et saavutada järgmisi eeliseid :
1.kõigi segmentide liiklus väheneb, ainult väike osa edastatakse segmendist teise;
2. sild on tulemüüriks, mis takistab teatavate võrguhäiringute levimist ;
3.võimalik on side nii suure arvu seadmete vahel, mida ei toetaks üksainus segment ;
4.kasvab võrgu geograafiline ulatus, võrku saab võtta kaugemaid jaamu.
võrgusegmente saab teha pikemaks REPEATERITEGA. Võrku saab tükeldada sillaga see õpib ära aadressid , et kummad jäävad temast vasakule ja kummad paremale
Internet on vōrkude vōrk. TCP/IP - interneti protokoll
ATM Võrgud- ATM-asyncronous transfer mode. Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi.
ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes rakkudes. ATM-i rakk koosneb 48-baidisest kasulikust lastist ja 5-baidisest päisest. Ühenduspõhisel andmeedastusel tuleb kõigepealt luua saatja ja vastuvõtja vahel virtuaalühendus. Saatja saadab võrku ühenduse loomise raku, mis sõlm-sõlmelt otsib omale tee läbi võrgu ning defineerib ühendusele marsruudi ja kasutatava klassi. Ühendusloomerakk kannab ettepanekut teenuste laadi - näiteks keskmise edastuskiiruse - kohta.Vastuvõtja saadetud kviteerimisrakk kulgeb sama marsruuti mööda tagasi saatjale, seades ühenduse teenusteks valmis. Kui võrk ei suuda soovitud teenuseid võimaldada, teatab kviteerimisrakk saatjale saadavate teenuste liigid ja ühendus jääb loomata. Saatja võib reageerida väiksemate teenuste taotlusega või proovida hiljem uuesti.
Globaalset võrguaadressi kasutatakse ainult ühenduse loomisel. ATM-rakkude edasisaatmine on kiire ja tõhus, sest selle saab realiseerida integraallülitustel. Kiipidel sooritatud operatsioon on alati kiirem programsest. Odava mikroelektroonika tõttu langeb ATM-toodete hind konkureerivate tehnikatega võrreldes odavamaks, niipea kui ATM võetakse laiemalt kasutusele.
TCP- TCP tagab nelja asja täitmist:

paketi saatmine saatjalt saatjale. Kui pole võimalik, annab rakendusele teada.

Paketi ja sõnumi kontrollsumma arvutamine.

Duplikaatpakettide kõrvaldamine

Mitme üheaegse ühenduse tagamine
Seal on mingid pordid . Näit 80 on HTTP jaoks, telnet 23?
On olemas ka UDP, mis on pisut lõdvem asi kui TCP, kontroll saeal aint kontrollsumma järgi. Tema rakendus on näit X-terminal.
TCP päises on muuhulgas kirjas järgmised asjad:
port source; Port ID?;Sequence nr- saadetava info järjekorranr; Window -“libisev aken” jm.
Kihiline arhitektuur : kuidas see tekib ja milleks see hea on?
3-kihiline mudel: * rakendused , * arvutid , *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit ). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis.
Transpordikihi protokollid . TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol).
Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss – dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks põhilistele seansiteenustele pakub seansikiht vahendeid andmete jälgimiseks, teenuseklasside eristamiseks ning veasituatsioonide töötlemiseks rakendus -, esitus- ja seansikihis. OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete.
Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav . Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul.
Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space - division switching (NxN maatriks ), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud – blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatsus .
Pakettkommutatsioon . Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad : Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud – viide (latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.
Võrkude ühendamine: järgurid, sillad , marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur ( repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla ( bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid ( router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara , mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks.
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi ) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF ( Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm .
IP adresseerimine. ARP. RARP . Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32- bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks ( host ). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks ( broadcast ), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele.
Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48-bitine aadress). Reverse ARP (RARP) toimib vastupidiselt ARP-ile.
IP Datagrammi struktuur. IP - Internet Protocol. Interneti võrgukihis kasutatav protokoll. Andmete saatmisel saab IP protokoll TCP protokollilt datagrammid, lisab neile IP päise ja annab need edasi võrgu füüsilisele kihile näiteks Ethernet protokollile andmete ülekandmiseks. Andmete saamisel teeb vastupidiseid toiminguid .
ISDN Integraalteenuste digitaalvõrk (Integrated Services Digital Network) tagab digitaalse telefoniühenduse; võib kasutada kõne, andmete, teksti, graafika , muusika , video ja muu seesuguse ülekandmiseks. Hõlmab OSI mudeli esimest kolme kihti. ISDN tehnoloogial baseeruvad ühendused on rajatud kanalitele. ISDN-tavakasutaja ühendused kannavad BRI ( Basic Rate Interface ) nimetust. BRI koosneb kolmest kanalist, kaks on B kanalid ja üks on D kanal. B kanali kiirus on 64 kbps, D kanali kiiruseks on 16 kbps. B kanaleid kasutatakse data edastamiseks. Kasutades D kanaleid juhitakse B kanalite "tööd". Kuna tegu on kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi. B kanaleid saab korraga kasutada ka ühe ühenduse jaoks, näiteks omada Interneti ühendust kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s.
B-ISDN. ATM. Lairiba -ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B-ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa . ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X.25, Frame Relay , FDDI) võib üks suur pakett hõivata kogu ribalaiuse pikaks ajaks ja teised ühendused ei saa seda kasutada. ATM seevastu edastab väikesi konstantse pikkusega pakette, mida nimetatakse rakkudeks (cell). ATM oma 155 Mbit/s algkiirusega on tõhusam kui FDDI ja läbilaskevõimet saab tõsta gigabittideni välja. ATM-i teine oluline eelis on suvalist tüüpi andmete edastuse võime. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, heli, pilti ja mitmesuguseid signaale väikestes rakkudes. ATM-i rakk koosneb 48-baidisest kasulikust lastist ja 5-baidisest päisest. ATM-rakkude edasisaatmine on kiire ja tõhus, sest selle saab realiseerida integraallülitustel. Kiipidel sooritatud operatsioon on alati kiirem programsest. Odava mikroelektroonika tõttu langeb ATM-toodete hind konkureerivate tehnikatega võrreldes odavamaks, niipea kui ATM võetakse laiemalt kasutusele.