Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks
tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. Raadioside põhimõte:
Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul.
Madalpingeliini post Muru 5huliiniga [y TT o GEODEESiA oPPErooL --=-- V V LEPPEM;t:;.RGiD Sideliini post ':_i 1----------.-------- I Q I 5huliiniga 23.09.20
edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30
Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid
Faks Kersti Kask L1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid
jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses kehtestatud suurimat lubatud suurust. · Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ületab kehtestatud lubatud suurimat suurust, võib sõidukit kasutada eriloaga. SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 1
nimetatud kõrvalejäetud (discarding) seisundiks. o Seega portide seisundid on discarding, learning, forwarding Pordi rollid o juurport(root) o määratud port(designated) o alternatiivne port(alternate) - võtab üle juurpordi rolli kui juurport peaks mitte töötama o tagavaraport (backup) -võtab üle määratud pordi rolli, kui algne määratud port ei tööta Pordi ääretüüp ja sideliini tüüp o ääreport(edge port) - pordist ei saada BPDU-sid o mitte-ääreport - pordist saadakse BPDU-sid o point-to-point - täisdupleksliin o shared - pooldupleksliin Raadiovõrgud (wi-fi) + Mugavus (mobiilsus) + Meedium ei vaja hooldust ja on tasuta (?) + Seadmete hind langeb - Aeglasemad ühendused - Võimalik mõju tervisele - Kergemini häiritav, madalam töökindlus - Turvalisusega seotud riskid
Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3 Router suudab filtreerida ebakorrektseid (adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid. Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja tagab andmete korrektse edastuse. Router on aeglasem kui sild, sest ta peab palju põhjalikumalt töötlema andmepakette ja neid siis edastama teisele routerile.
.. 5 m. Võimalik on kasutada 6 analoog- ja 8 digitaalsisendit ning 8 relee- ja 1 analoogväljundit. Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga klaviatuur, kasutajasõbralik menüükäskudega tarkvara, paroolkaitse, MODBUS-protokolliga RS232 jadaport. Töötab reaalajas, mida mõõdab kell. Puhvermälu salvestab 7 päeva sündmused. Valikuliselt on võimalik faasikaotuse kaitse, sideliini modem, telefonivõrgu modem või raadiomodem, isolatsioonitakistuse ja mootorit pumbast eraldava õli kvaliteedi monitooring. Võimalik on ka nivooultrahelianduri või kahejuhtmelise surveanduri kasutamine. Joon. 5. SARLIN PumpManager 2000 tüüpne ühenduskeem
pistikupesa Kaitsekontaktiga Veesoojendi pistikupesa Kaitsekaanega Pesumasin pistikupesa Ühepooluselise lülitiga Ventilaator pistikupesa Eraldustrafoga Külmik pistikupesa Sideliini pistikupesa, Kliimaseade üldtingmärk 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Talitlev elektrijaam Õhuliini mast Õhuliini mast Kavandatav elektrijaam nelinurkne Hüdroelektrijaam Mast toega
X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis Tehete NING ja VÕI vastastikuse teisendamise omadus → duaalsuse printsiip. 6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor. Kombinatsioonloogika on loogikalülituste skeem, mille väljund sõltub ainult süsteemi sisendite olekust antud hetkel. Multiplekser- lülitus või seade, mis võimaldab edastada mitut erinevat sisendsignaali ajaliselt järjestatun üht sideliini mööda Multiplekseri aadressisisend määrab, millise sisendi signaal antud hetkel väljundile pääseb. Kahekohalise aadressisisendi korral on võimalikud 2 2 erinevat aadressikoodi (00, 01, 10, 11) mis lubab 4 erineva sisendi olemasolu. X0 signaal, kas 1 või 0 väärtusega pääseb multiplexeri väljundile ainult siis, kui aadressisisendid A1 ja A0 on mõlemad 0 . Sel juhul on ülemise NING lüli altpoolt
impulsspingega, mis võimaldab tekitada stabiilsemat signaali ketta värvilise märgi liikumise hetkel fotomuunduri ees. Fototransistorilt saadud signaali võimendatakse ja formeeritakse standardseks digitaalseks impulsiks. Sisuliselt on tegemist analoogsignaali muundamisega digitaalseks. Ketta pöörete arvule ajaühikus vastav impulsside arv sisestatakse mikrokontrollerisse, salvestatakse selle mällu, esitatakse energiakulule vastav informatsioon indikaatoril ning vajaduse korral saadetakse sideliini kaudu arvutisse. VaadelTäielikult digitaalsete energiaarvestite tööpõhimõte on sama mis diskreetivatel vattmeetritel (vt lk 208). Erinevus on vaid mõõdetud võimsuse hetkväärtuste töötlemise algoritmis, mis peab arvestama ajavahemikku, mille jooksul toimub mõõtetulemuste kogumine. Et nendes mõõturites puuduvad liikuvad osad, siis mõningatel juhtudel nimetatakse neid ka staatilisteks arvestiteks. Ühe digitaalse energiaarvesti näitena võib esitada Eesti Põllumajandusülikooli
Kiudude ja kaablite arenedes ja nende kasutamise suurenemisega on ka andmeside süsteemid arenenud. SDH süsteem on juba algusest peale suunatud ühenduste jaoks.Areng puudutab nii süsteemi ennast kui ka nendes olevate optroelementtroopseid komponente nagu saataja vastuvõtjakomponente, samuti optilisi WDM-komponente. Ehituste mitmepalgelisus on kasvanud optiliste võimendajate arenemisega. Optilise võimendi abil saab kompenseerida sumbuvuse, mis tekkis pika sideliini välja passiivse komponendi tõttu nagu näiteks abonentvõrgu mitmetes harundites. Installatsioonitehnika ja - abivahendite areng lisas valguskaablite kasutamist laialt. Kiudude jätkamine ja liitmine on muutunud hõlpsamaks algusaastatega võrreldes. Eelnev töö nõuab endiselt piisavalt hoolikus ja spetsialiseerumist, on kerge õppida selgeks õiget meetodid ja seadmed on lihtsad ja töökindlad.Samuti võib samaaegselt jätkata mitut kiudu. See on võimalik nn lintijätkamisseadmega.
(kolla-rohe.) tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandus- süsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 12 Klassikalise nullimise puudused: PEN-juhis tekib normaaltalitlusel pingelang, mistõttu · võrgu kaugemates osades võib nullitud kere potentsiaal olla küllaltki kõrge; · võrgu eri kohtades on nullitud kered erisuguse potentsiaaliga, kui nad näiteks sideliini kaudu omavahel ühendada tekib tasandusvool mis võib olla nõrkvooluseadmetele vastuvõetamatu või isegi ohtlik. PEN-juhi töökindlus kaitsejuhina võib osutuda lubamatult madalaks. Kaitse rakendumisajad pikenevad. 2.3 MAANDAMISVIISID Süsteemide lühitähistes kasutatakse alljärgnevalt selgitatud tähe- kombinatsioone. Esimene täht näitab toitevõrgu maandamisviisi: T üks süsteemi punktidest on vahetult ühendatud maaga;
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
/// ==> Üleminek IPv4 - IPv6: Kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada ja seega tekib võrk, kus on mõlemaid. Selline võrk võib töötada kahel põhimõttel: 1. Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC ==> CRC (Cyclic Redundancy Checking) tsükkelkoodkontroll - Meetod üle sideliini edastatud andmete tervikluse kontrolliks. Saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 16- või 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse andmeplokile sama polünoomi ja kui tulemused kokku langevad, loetakse andmeedastus õnnestunuks. Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC error detection and correction bits. D andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
