...........................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel..........................................................................................14 6.1 Esimene arvutusvariant, kasutades väändetsentri...............................................................14 6.2 Teine arvutusvariant, kasutades diafragmad.......................................................................17 6.3 Lühikokkuvõtte..................................................................................................................
moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist
....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7 2.1. Tuulekoormuse arvutus [5]..............................................................................................7 2.1.1. Algandmed [5]...........................................................................................................7 2.1.2. Tuulekiiruse arvutus [5]............................................................................................7 2.1.3. Turbulentsi intensiivsuse arvutus [9]........................................................................8
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei v...
Värske 1,0 Seisnud (tunde või päevi pärast sadamist) 2,0 Seisnud (nädalaid või kuid pärast sadamist) 2,5...3,5 Märg 4,0 Projekteerimise alused 68 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.6: TUULEKOORMUS Kuna tuulekoormuse norm on mahukas ja keeruline, on siin toodud väljavõtted olulisemast. 1. Kasutusvaldkond (1) Käesolevas normieelnõus antakse juhiseid hoonetele, tornidele, korstendele, sildadele jt. ehitistele ja nende osadele mõjuva tuule- koormuse määramiseks. Eriehitiste (ehitised kõrgusega > 200 m, sillad pikkusega > 200 m; vant- ja rippsillad, sõrestiktornid, vantidega mastid, korstnad jne.) puhul tuleb järgida vastava konstruktsiooni
kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud valemid ning piirangud, mille järgi on võimalik defineerida kõik vajalikud koormused konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) ...
jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale. Sisejõud lagede konstruktsioonide töötamist omavahelisest suhtest. koormusest välisseinas. vastavalt tugevusõpetuse Hoone arvutuslik skeem on Skeem 8.8 nõuetele. tuulekoormuse järgmine: skeem 8.2 kandudes vahelae servale Kivihoonete puhul on siiski 19.Jäiga konstruktiivse kannab vahelagi selle elastse skeemi järgi harva skeemiga hoone lagede koormuse edasi põikseintele. vajadust. töötamine omapinnas Kuna põiksein on arvutuslik tuulekoormusele: vahelae konsool, siis koormamisel ta 18
..0,2)105Pa -jääkrõhk vaakumhaarajas 50) Polüspasti puudused: 6. koormus sõidutee hälbest. 24) Konksude ja sääklite valmistamiseks A=d4/4 15) TTS mõjuva tuulekoormuse leidmine: kasutatavad materjalid: Konksud · sama tõstekõrguse korral on Seega ühe haaraja tõstejõud oleks ligikaudu
10.2011 name Page 4 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad 6.1 Üldist Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projekt...
nurkades suurem. Samuti, mida kõrgem hoone, seda suurem on tuulekoormus kõrguses ja tihedamalt on vaja paigaldada tüübleid. Tüübel peab olema korrosiooni- ja leeliskindel. Tüübli kruvipea kaitstakse plastkapsliga, et niiskus ei pääseks metallosani ning vähendada külmasilda. On võimalik ka sellised tüüblid, mille taldrikpea on kaetud polüstürooliga. See on vajalik, kui soovitakse, et külmal talvel tüüblikohad fassaadil läbi ei kumaks. Tüübel peab vastu võtma tuulekoormuse ning hügrotermilised pinged soojustussüsteemis. Plastsüdamikuga tüüblid ei vasta enam tänastele Saksamaa normidele. Seepärast kasutatakse roostekindlast metallist südamikuga nael- ja kruvitüübleid. Tüüblid tuleb paigaldada nii, et tüübli taldrik oleks soojustusmaterjaliga tasapinnas, et ei oleks väljaulatuvust. Soovitav on kontrollida tüüblite sisselöömise/kruvimise järel pinna tasapinnalisust
· Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
võrdeliselt nende jäikustele (juhul kui koormuse resultandi rakendusjoon läbib süsteemi jäikustsentrit). Jäikustsenter on punkt, millest läbimisel koormus ei pane süsteemi pöörlema, seega on ta määratav staatilise momendi määramise põhimõttel. Hoonete põikseinte konstrueerimisel püütakse üldiselt saavutada, et jäikustsenter asuks hoone sümmeetria teljel (tuulekoormuse seisukohalt). Seljuhul määratakse i ndale põikseinale langev tuulekoormuse osa üldisest tuulekoormusest võrdeliselt põikseina jäikusega põikseinte summaarse jäikuse suhtes. Tuulekoormus Wi = Ri , võrdub tala toereaktsiooniga vastava põikseina kohal. Kuna põikseina arvutuslik jäikus koosneb üldjuhul paindejäikuse ja nihkejäikuse summast, siis ei ole ülesanne otseselt jäikuste võrdlemise alusel lahendatav. Selle asemel kasutatakse põikseinte paigutuste võrdlemist (põikseina deformatsioon mingil kõrgusel on määratav painde ja nihke koosmõjust)
Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken
tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
Normkoormusena käsitatakse üldiselt mingil arvutus- või mõõtmismeetodil määratud konk- reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel. Kui elemendi maht on teatava täpsusega arvutatav, siis ma- terjalide mahumassid saadakse vastava materjali proovide andmete statistilise töötluse alusel. Lumekoormuste ja tuulekoormuse väärtused saadakse pikaajalise mõõtmise tulemuste sta- tistilise analüüsi alusel. On selge, et vastavad hälbed (osavarutegurid) on väga erinevad. Osavaruteguri suurus võetakse kas ühest suurem vai väiksem, sõltuvalt sellest kumb arvu- tuskoormus on konstruktsioonile ohtlikum. 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused Muutuvate koormuste puhul tuleb tihti arvestada nende ajas muutumist ja võimalikku koos esinemist nn kombinatsioone
· akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Aknad valmistatakse tänapäeval sügavimmutatud puidust, plastidest, alumiiniumist või terasest, kasutatakse ka segakonstruktsioone näiteks välimine pool alumiiniumist ja sisemine puidust. Plastidest aknad muutuvad aja jooksul rabedaks, puitaknad vajavad aeg-ajalt värvimist, eriti
9. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid kuuskantpeaga standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited Tõmbejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass D: eelpingestamata liide Tuleks kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mõjub vahelduv tõmbejõud. Tavalise tuulekoormuse korral võib seda klassi siiski kasutada. b) Klass E: eelpingestatud poltidega liide E-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid D-klassi eelpingestamata liiteid.
Tuule surve juhtmetele tuleb arvutada kõigi juhtmete, surve trossidele aga trosside taandatud raskuskeskme kõrgusel. Valemid taandatud ras- kuskeskme arvutamiseks ja tegurite väärtused − vt EEE. Eurostandard kasutab mõnevõrra teistsuguseid tegureid. • Tuulest tingitud erikoormus jäitega juhtmele αK lC x ΨW q(d + 2b ) γ5 = , N/(m·mm2) 1000 A ΨW − tuulekoormuse kombinatsioonitegur (ΨW = 0,25) • Summaarne erikoormus jäiteta juhtmele γ 6 = γ 12 + γ 42 • Summaarne erikoormus jäitega juhtmele γ 7 = γ 32 + γ 52 Tähelepanu siin ja järgnevas ühikutele! 1N = 0,102 kg = 102 g 1 kg = 9,8 N 1 deN = 10 N ≈ 1 kg 1 kg/m2 = 9,8 N/m2 = 9,8 Pa = 10-6 kg/mm2 = 9,8·10-6 N/mm2 1 kg/mm2 = 106 kg/m2 = 9,8·106 N/m2 = 9,8 N/mm2 1 Pa = 1 N/m2 = 10-6 N/mm2 = 0,102 kg/m2 = 0,102·10-6 kg/mm2 1 hPa = 100 Pa
) oleks soovitav kasutada kaablitõstmiseks abiks pikka tõstukit. Selle abil saab juhtida kaablit üle takistuse otse postiraja äärde. Alati ei saa kaablit. Alati ei saa kaablt laotada liiklusvahendist. Mõnikord tuleb rull jätta sobivasse paika, kust veetakse kaabel rajale. Siis tuleb postides kasutadad rulli. Paigaldusel peab olema hoolikas, et kaablikattesse ei tekiks sügavaid hõõrdeid. Parim aeg õhukaabli-paigalduseks on kevadtalv, kui kaablit võib vedada mööda lund. Kaabli tuulekoormuse (kõikumisnähtus) vähendamiseks keeratakse need (8-ehitusega kaablid) 8-10 keerdu postivahe kohta. Sidumistehnikat kasutades saab valguskaableid kinnitada selliste endiste ehitiste külge, nagu elektriraudtee, maanduspostid ja kõrgepingeliinid. Sidumistehnika on sammuti arenenud, nii et seotud kaablid kannatavad suuremat tuulekoormust. Aladel, kus on oodata lume ja jäitekoormust peavad õhukaablikandjad olema üsna paksud. Tavaliselt kasutatakse 7x1,57mm terastrossi. Tele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
