..........................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel..........................................................................................14 6.1 Esimene arvutusvariant, kasutades väändetsentri...............................................................14 6.2 Teine arvutusvariant, kasutades diafragmad.......................................................................17 6.3 Lühikokkuvõtte..................................................................................................................
moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist
...................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7 2.1. Tuulekoormuse arvutus [5]..............................................................................................7 2.1.1. Algandmed [5]...........................................................................................................7 2.1.2. Tuulekiiruse arvutus [5]............................................................................................7 2.1.3. Turbulentsi intensiivsuse arvutus [9].......................................................................
Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda.
Värske 1,0 Seisnud (tunde või päevi pärast sadamist) 2,0 Seisnud (nädalaid või kuid pärast sadamist) 2,5...3,5 Märg 4,0 Projekteerimise alused 68 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.6: TUULEKOORMUS Kuna tuulekoormuse norm on mahukas ja keeruline, on siin toodud väljavõtted olulisemast. 1. Kasutusvaldkond (1) Käesolevas normieelnõus antakse juhiseid hoonetele, tornidele, korstendele, sildadele jt. ehitistele ja nende osadele mõjuva tuule- koormuse määramiseks. Eriehitiste (ehitised kõrgusega > 200 m, sillad pikkusega > 200 m; vant- ja rippsillad, sõrestiktornid, vantidega mastid, korstnad jne.) puhul tuleb järgida vastava konstruktsiooni
kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud valemid ning piirangud, mille järgi on võimalik defineerida kõik vajalikud koormused konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud
Kontrollikriteerium: max floc Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone: Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Tuulekoormuse kandumine hoone vundamendile Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus;
jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale. Sisejõud lagede konstruktsioonide töötamist omavahelisest suhtest. koormusest välisseinas. vastavalt tugevusõpetuse Hoone arvutuslik skeem on Skeem 8.8 nõuetele. tuulekoormuse järgmine: skeem 8.2 kandudes vahelae servale Kivihoonete puhul on siiski 19.Jäiga konstruktiivse kannab vahelagi selle elastse skeemi järgi harva skeemiga hoone lagede koormuse edasi põikseintele. vajadust. töötamine omapinnas Kuna põiksein on arvutuslik tuulekoormusele: vahelae konsool, siis koormamisel ta 18
..0,2)105Pa -jääkrõhk vaakumhaarajas 50) Polüspasti puudused: 6. koormus sõidutee hälbest. 24) Konksude ja sääklite valmistamiseks A=d4/4 15) TTS mõjuva tuulekoormuse leidmine: kasutatavad materjalid: Konksud · sama tõstekõrguse korral on Seega ühe haaraja tõstejõud oleks ligikaudu
10.2011 name Page 4 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad 6.1 Üldist Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad
Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral. Kui ei ole teisiti määratud, võetakse väärtuseks . Tuulerõhubaasväärtus: Tuulekoormuse määramine maapinnast 10,2 m kõrgusel: Tuulekoormus määramine maapinnast 10,5m kõrgusel. Olgu meil tegemist äärelinnapiirkonnaga (maastikutüüp III). ; m; ,0 m; . Ebatasasustegur cr(z) võtab arvesse keskmise tuulekiiruse muutumist ehituskohas sõltuvalt kõrgusest ja maapinna ebatasasusest: =0,78. Asukohategur ce võtab arvesse tuulekiiruse ja turbulentsi sõltuvust maastikutüübist, maapinna ebatasasusest ning kõrgusest maapinna kohal, mida arvutatakse valemiga: .
nurkades suurem. Samuti, mida kõrgem hoone, seda suurem on tuulekoormus kõrguses ja tihedamalt on vaja paigaldada tüübleid. Tüübel peab olema korrosiooni- ja leeliskindel. Tüübli kruvipea kaitstakse plastkapsliga, et niiskus ei pääseks metallosani ning vähendada külmasilda. On võimalik ka sellised tüüblid, mille taldrikpea on kaetud polüstürooliga. See on vajalik, kui soovitakse, et külmal talvel tüüblikohad fassaadil läbi ei kumaks. Tüübel peab vastu võtma tuulekoormuse ning hügrotermilised pinged soojustussüsteemis. Plastsüdamikuga tüüblid ei vasta enam tänastele Saksamaa normidele. Seepärast kasutatakse roostekindlast metallist südamikuga nael- ja kruvitüübleid. Tüüblid tuleb paigaldada nii, et tüübli taldrik oleks soojustusmaterjaliga tasapinnas, et ei oleks väljaulatuvust. Soovitav on kontrollida tüüblite sisselöömise/kruvimise järel pinna tasapinnalisust
· Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 . Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-1:2002. Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1.5 kN/m2. Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.6, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21.0 m/s. 11 7. ERIOSA 7.1. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus on tsentraalne tagatud kohalikust veevõrgust vastavalt tehnilistele tingimustele. Elamu veemõõtja paikneb tehnilises ruumis. Sooja veega varustamine toimub gaasikatla abil, mis paikneb samuti tehnilises ruumis.
Summaarne tuulekoormus W = wl (kN) jaotub kõikide tugede (põikseinte) vahel võrdeliselt nende jäikustele (juhul kui koormuse resultandi rakendusjoon läbib süsteemi jäikustsentrit). Jäikustsenter on punkt, millest läbimisel koormus ei pane süsteemi pöörlema, seega on ta määratav staatilise momendi määramise põhimõttel. Hoonete põikseinte konstrueerimisel püütakse üldiselt saavutada, et jäikustsenter asuks hoone sümmeetria teljel (tuulekoormuse seisukohalt). Seljuhul määratakse i ndale põikseinale langev tuulekoormuse osa üldisest tuulekoormusest võrdeliselt põikseina jäikusega põikseinte summaarse jäikuse suhtes. Tuulekoormus Wi = Ri , võrdub tala toereaktsiooniga vastava põikseina kohal. Kuna põikseina arvutuslik jäikus koosneb üldjuhul paindejäikuse ja nihkejäikuse summast, siis ei ole ülesanne otseselt jäikuste võrdlemise alusel lahendatav. Selle asemel kasutatakse põikseinte paigutuste võrdlemist
Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken
tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg
Katusekivid kinnitatakse naelte või kruvidega, milleks eelnevalt puuritakse kivi keskmisel lainel olev kinnitusava läbi 5 mm kivipuuriga nKatusekivid kinnitatakse nende ladumise käigus. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid, samuti katuse neelu, roodi ning läbiviike ümbritsev kivirida. Üle 45-kraadise kaldega katustel kinnitatakse lisaks diagonaalsuunas iga viies kivi, üle 60-kraadise kalde puhul või suure tuulekoormuse puhul kõik kivid. nSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm reakiviklambritega, mille puhul on võimalik kive reas hiljem vajadusel ülespoole ja tagasi nihutada. nKatusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi klambritega 63. Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine. Plekk-katuseid kasutatakse nii elu-, avalike kui ka tööstushoonete katuste katmiseks. Plekk-katuste minimaalseks kaldeks lubatakse projekteerida 1:10 (10%), erandkorras ka 1:20 (5%)
Normkoormusena käsitatakse üldiselt mingil arvutus- või mõõtmismeetodil määratud konk- reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel. Kui elemendi maht on teatava täpsusega arvutatav, siis ma- terjalide mahumassid saadakse vastava materjali proovide andmete statistilise töötluse alusel. Lumekoormuste ja tuulekoormuse väärtused saadakse pikaajalise mõõtmise tulemuste sta- tistilise analüüsi alusel. On selge, et vastavad hälbed (osavarutegurid) on väga erinevad. Osavaruteguri suurus võetakse kas ühest suurem vai väiksem, sõltuvalt sellest kumb arvu- tuskoormus on konstruktsioonile ohtlikum. 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused Muutuvate koormuste puhul tuleb tihti arvestada nende ajas muutumist ja võimalikku koos esinemist nn kombinatsioone
· akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Aknad valmistatakse tänapäeval sügavimmutatud puidust, plastidest, alumiiniumist või terasest, kasutatakse ka segakonstruktsioone näiteks välimine pool alumiiniumist ja sisemine puidust. Plastidest aknad muutuvad aja jooksul rabedaks, puitaknad vajavad aeg-ajalt värvimist, eriti
9. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid kuuskantpeaga standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited Tõmbejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass D: eelpingestamata liide Tuleks kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mõjub vahelduv tõmbejõud. Tavalise tuulekoormuse korral võib seda klassi siiski kasutada. b) Klass E: eelpingestatud poltidega liide E-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid D-klassi eelpingestamata liiteid.
Tuule surve juhtmetele tuleb arvutada kõigi juhtmete, surve trossidele aga trosside taandatud raskuskeskme kõrgusel. Valemid taandatud ras- kuskeskme arvutamiseks ja tegurite väärtused − vt EEE. Eurostandard kasutab mõnevõrra teistsuguseid tegureid. • Tuulest tingitud erikoormus jäitega juhtmele αK lC x ΨW q(d + 2b ) γ5 = , N/(m·mm2) 1000 A ΨW − tuulekoormuse kombinatsioonitegur (ΨW = 0,25) • Summaarne erikoormus jäiteta juhtmele γ 6 = γ 12 + γ 42 • Summaarne erikoormus jäitega juhtmele γ 7 = γ 32 + γ 52 Tähelepanu siin ja järgnevas ühikutele! 1N = 0,102 kg = 102 g 1 kg = 9,8 N 1 deN = 10 N ≈ 1 kg 1 kg/m2 = 9,8 N/m2 = 9,8 Pa = 10-6 kg/mm2 = 9,8·10-6 N/mm2 1 kg/mm2 = 106 kg/m2 = 9,8·106 N/m2 = 9,8 N/mm2 1 Pa = 1 N/m2 = 10-6 N/mm2 = 0,102 kg/m2 = 0,102·10-6 kg/mm2 1 hPa = 100 Pa
) oleks soovitav kasutada kaablitõstmiseks abiks pikka tõstukit. Selle abil saab juhtida kaablit üle takistuse otse postiraja äärde. Alati ei saa kaablit. Alati ei saa kaablt laotada liiklusvahendist. Mõnikord tuleb rull jätta sobivasse paika, kust veetakse kaabel rajale. Siis tuleb postides kasutadad rulli. Paigaldusel peab olema hoolikas, et kaablikattesse ei tekiks sügavaid hõõrdeid. Parim aeg õhukaabli-paigalduseks on kevadtalv, kui kaablit võib vedada mööda lund. Kaabli tuulekoormuse (kõikumisnähtus) vähendamiseks keeratakse need (8-ehitusega kaablid) 8-10 keerdu postivahe kohta. Sidumistehnikat kasutades saab valguskaableid kinnitada selliste endiste ehitiste külge, nagu elektriraudtee, maanduspostid ja kõrgepingeliinid. Sidumistehnika on sammuti arenenud, nii et seotud kaablid kannatavad suuremat tuulekoormust. Aladel, kus on oodata lume ja jäitekoormust peavad õhukaablikandjad olema üsna paksud. Tavaliselt kasutatakse 7x1,57mm terastrossi. Tele
annaabi.ee 
