Side eksami jaoks küsimused (0)

Q: Kui kasutatav protokoll on IP v 4?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel eeldades võrdset jaotust?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Mitu erinevat operaatorit võiks olla?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Mitu vatti tuleb välja?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Mis moodustavad ühe sõnumi?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Milline on ülekantavate pakettida hulk?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Q: Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbits?

Vastus leiad õppematerjalist: Side eksami jaoks küsimused

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Side

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui kasutatav protokoll on IP v 4?
Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel eeldades võrdset jaotust?
Mitu erinevat operaatorit võiks olla?
Mitu vatti tuleb välja?
Mis moodustavad ühe sõnumi?
Milline on ülekantavate pakettida hulk?
Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus?
Kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz?
Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbits?
Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud ca 30 km?
Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbits?
Mille võimendused on vastavalt 10 dB -13 dB ja 6 dB Sisendvõimsus on 10 W Milline on väljundvõimsus?
Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes?
Kui kasutatav protokoll on IP v4?
Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbits?
Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbits?
Milline on eirp kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB?
Milline on igale op- le eraldatav sagedusala kui jaotus op-de vahel on ühtlane?
Mis moodustavad ühe sõnumi Milline on ülekantavate pakettide hulk?
Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus?
Kui bitikiirus on 10000 bits 110 Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine ?
Kui GSM võrkude puhul miks?
Mitu raadiokanalit on kasutatavad?
Kui pikk kõne mahub DVD - le?
Mille signaal-müra suhe on 30dB Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus?
Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1Mbits?
Millised abonentahela takistused oomides on lubatavad telefonivõrgus?

Side ülesanded

Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4?
6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti
10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti

Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust?
Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz
ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest.
Sagedused saab GSM tabelist võtta.

Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/ stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund.
1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even , sümbolis 7 bitti . 1 + 2 + 1 + 7 = 11 bits
1000 * 11 = 11000 b/s

Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane.
Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni.
Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5.
60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv.
Nüüd vaatad, et samm on 5MHz , seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata.
12 ~ 10 Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla.

Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi.
Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V.
I = U/R =48/(2000+400)=0.02A
P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta)

Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis , kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur ( parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km.
P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W

Leida mürapinge efektiivväärtus , kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%)
c = B * log2(1 + S/N)
c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus
S/N = 2c/B – 1
S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W

GSM 1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710 … 1785 ja allalülil 1805 … 1880 MHz. Riigis X otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz. Mitu erinevat operaatorit võiks olla?
1785 – 1710 = 75 MHz
75 / 6.8 = 11 operaatorit

Bluetooth kaardi väljundvõimsus on 10 mW. Riigis X on Bluetooth’i max lubatud kiirgusvõimsus 100mW. Kas võin kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13dB ning kaod kaablis ja pistikus 5dB?
13 – 5 = 8 dB
10mW=10dBm
10 + 8 = 18dBm=63,10 mW, ei ületa lubatud piire

P = 10dBm sisse , K = 10 dB võimendus. Mitu vatti tuleb välja?
10 + 10 = 20 dBm = 100 mW

Milline on info ülekande koguaeg raadiolingi vahendusel kui ülekandekiirus on 8 Mbits/s, lingi otspunktide vaheline kaugus on 60 km ja ülekantava paketi suurus on 1000 baiti?
8 Mbits/s =8* 106 bit/s =106 bait /s
1000/106 = 10-3 s
c = 3 * 108 m/s
t = s/v = 60 000m / (3 * 108) = 2 * 10-4 s
Koguaeg = 2 * 10-4 + 10-3 = 1.2 * 10-3 s

Kindla pikkusega pakette kasutavas sidekanalis kanti üle kokku 1060 baiti, mis moodustavad ühe sõnumi? Milline on ülekantavate pakettida hulk?
|| 5 | 48 || = 53 baiti/ pakett
1060 / 53 = 20 paketti.
Kui vastus ei oleks täisarv siis tuleks see ümardada ülesse lähimaks täisarvuks.

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett, milles 5B on päis .
9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s

ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus.
ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.

Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg.
P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B).
Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit.
512/46=[12] paketti
Kogu ylekantav baitide hulk:
12*64=12*46+12*18=768B=6144 b.
t=6144/10000000=6,144*10-4s
(etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.)

Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg.
128-18=110B 512/110=5paketti
5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s

Ethernet võrgu(või IEEE 802.3) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
18B p2is-110B kasulik.
Efektiivsus 110/128=86%

Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku.
18B p2is.
Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s

Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait ) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku.
Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s

GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator ?
Uplink 890-915MHz
downlink 935-960MHz;
25MHz jagatakse 5 op.
vahel. 25/0,2=125(kanalit)
125/5=25kanalit,
aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla.

GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%).
1.lahendus
1 TA=550m tugijaamast.
distants =5,5km.
Sumbuvus 27,5dB,
10W=40dBm
40-27,5=12,5dBm=15,85mW
1 TA=550m tugijaamast.
2.lahendus
distants=5,5km.
Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10ˇ(2,75)=10/Ps;
Ps=10/560=18mW

GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus?
1 raadiokanal=200kHz.
40*0,2MHz=8MHz
vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz.
Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim.

Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul.
1500B=12 kb.
t=12kb/10Mbit/s=1,2ms

Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis.
- TCP,UDP-kontrolli pole…?? TCP - Transmission Control Protocol – transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega ( Application layer ). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema.

Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti.
- 88B info
9300/88=[106] paketti
V:106*100B=10600B

Infoülekanne põhineb vaskjuhtmepaari kasutamisel (näide: telefoni abonentliin). Kirjeldage, milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada?
300-3400Hz-telefon,
50kHz-SDN,
1000kHz- ADSL .

Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz.
Loavaba on 2400 -2483,4MHz.
Seega 2400-2483,5=>83,5MHz.
83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks.
Uplink 33,5/2=16,75MHz.
3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit

Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz?
5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down
50/2/5=max 5 operaatorit

Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm.
10dBm=10mW.
1W/10mW=100 mW ,
seega 20dB antenn

( Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km.
Kokku: 1000*1000+1000*1000= 2MB=16Mb/10=> 1,6s
2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/(kaabli kiirus)2,1*108=0,0238s
V: 1,6+0,024=1,624s

Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz.
25/5=5 operaatorit max

Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz?
120/2/5=12 max

Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist.
EU standard t2hendab jaamas 48V pinge.
Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/ 2200 ja pingelang 200 oomi takistil
U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]

Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata?
diskreetimissamm=1/2Fmax.
Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz.
Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s
23. Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s?
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz
24. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA).
TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
25. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%)
Shannoni valemiga. c = B * log2(1 + S/N)
c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus
algul C=0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks.
P2rast C=3,186Mbit/s
26. RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul.
Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks.
V:1250*11/1=13,8kb/s
27. Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil.
100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V
28. Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis.
60dB=106 korda.
P=I2R => I=0,1mA
29.Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)?
Shannoni valemiga S/N= Signaal /Myra=P1/P2=U12/U22.
S/N=100 W=130,8kHz
30. Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist , mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus?
10W=40dBm
40+10-13+6=43=20W
31.Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit . Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga 125719 b
t=12,6s
33. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m.
10W=40dBm sumbuvus 20dB
P=40-20=20dBm=100mW
P=I2R ->I=32mA
sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis 0,1W P=I2R ->I=32mA

Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!!
Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s(12000b/s)

X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv.
1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700 -2600-20=80MHz.
Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max.

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms.
9600/48*53/0,1
V:0,848Mbit/s

Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg.
5*128=640B=5120 b.
t=5,12*10-4s

Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
18B p2is-110B kasulik.
Efektiivsus 110/128=86%

Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
64-18=46=> 46/64=72%

Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s.
Edastada vaja 80000 b.
Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b
t=12,6s

Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s.
Kogu info mis yle kanti on 200 b.
Aeg on 200/10kbit/s=0,02s.
Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s
V:0,02+0,25(3)=0,273s.

GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%).
distanst 11km,
sumbuvus Ps=2/(10ˇ5,5)
V:6,32mikroW

IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes?
P2is 18B=>86%

Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti.
84B info 12 paketti.
Kokku 1200B

Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9200 baiti.
92B info 100 paketti.
Kokku 10kB

IP põhises võrgus kasutatakse pakettide kohaletoimetamisel marsruutimist. Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo.
?

Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz?
5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit

Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz?
5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit

Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm.
2/0,01=200 korda => 23dB

Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku.
Standardne kiirus 10Mbit/s
Kokku 1000*1000+1000*100=1,1MB=8,8Mb
t=0,88s

Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku.
Kokku 0,88MB=7,04Mb
t=0,704s

Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4?
48b MAC+32b
IPv4 80b*10=800b=100B

Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist.
I=48/2400=20mA.
U=8V

Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%)
C=3,986Mbit/s

Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis.
110dB= 1011 korda=> I=1uA

Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis.
70dB=107 korda => I=0,1mA

Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)
W=39,2kHz

Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%)
S/N=7,84 =>W=75,6kHz

Sidekanalis on signaali Uef=15 V ja müra pinge 1,5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 20%)?
S/N=100 => W=130,8kHz

Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 125 baiti ja bitikiirus on 1 Mbit/s.
125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms.
Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s.
V: 0,101s

Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 1250 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s.
1250*8/100kbit/s=10ms
V:0,1+0,01=0,11s

Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s.
2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s
V:0,12s

Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga I=8,2mA

Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m.
20dB I= 10mA

WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW.
Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda,
seega e.i.r.p=2*50mW=100mW

WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB?
10mW*20=200mW

Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4?
6 Etherneti baiti + 4 IPv.4 baiti = 10 baiti.
10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti

Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane.
Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5.
60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata. 12 ~ 10. Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla.

Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund.
1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1 + 2 + 1 + 7 = 11 bits.
1000 * 11 = 11000 b/s

Leida toitevool mobiilvõrgu tugijaama saataja toiteahelas, kui saatja väljundvõimsus on 40 dBm, saatja kasutegusr on 50 % ning toitepinge on 10V.
dBm=10logmW,
mW=10000=10W,
P=I*U,
I=5/10=0.5A

Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. RS-232C liidese parameetrid: Kiirus (baut rate )= 38400 võnget/s, Andmebitte näiteks 8 bitti, Stopp bitte 2 voi 1 . Leida mitu bitti edastatakse liinil ja kui palju kulub edastuseks aega.
Bittide arv N,
kiirus =baud rate,
kokku tuleb saata N*8/(8/3)=mingi x bitti.
Aega kulub: x bitti/baud rate(sekundites).

Leida mürapinge effektiivväärtus , kui sidekanalis, mille ribalaius on 100 Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%)
c = B * log2(1 + S/N)
c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus
S/N = 2c/B – 1
S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W

Kõne esitamiseks digitaalkujul kasutatakse juhtmepõhise digitelefoni standardkoodekit G. 711. Kui pika kõne saaks salvestada CD-le kui lugeda Cd salvestusmahuks 600 megabaiti?
G711: 64kbit/s=8kbait/s.
600Mbait/8kbait/s=75000sekundit

Wi-Fi kaardi väljundvõimsus on 10 mW. Riigis on Wi-Fi max lubatud kiirgusvõimsus 100 mW. Kas võib kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13 dB ning kaod kaablis ja pistikus 5 dB?
-5+13dB=8dB,
1dB=10log(Pv/Ps),
10dB=10log(100/10) => VÕIB

Leida sõnumi osatähtsus paketis, mille pikkus on 256 baiti. Sõnumit kantakse üle kahe TCP/IP protokolle kasutava ning Ethernet kanaliprotokolli vahendusel ühendatud kohtvõrgu seadme vahel.
|ETH|IP|TCP|///|CRC| => 662+20+20+...+4, 256-58=198?

GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km.
Maksimaalse viivise TA = 63, raadius rakkude mitte rohkem kui 550 * 63 = 35 km, sel juhul 10TA = 550 * 10 = 5,5 km.
5dB/km * 5,5 = 27,5 dB sumbuvuse . dB = 10log (P1/P2) P1-võimsus saatja väljundvõimsus P2 at vastuvõtja sisend . Vastus: 27,5 = 10log (10 / x) => x = 0,4 * 10 ^ (-3)“

Kohtvõrgus on 10 etherneti terminali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4?
1ühel arvutil 4ip+6mac=10 baiti.
10 arvutil siis oleks 100

Asutuse automaattelefonikeskjaam teenindab N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna. Milline on sellise sündmuse tõenäosus, et kõik välisliinid on hõivatud?
Arvutame sisendvoo λ = N * n. Arvutame ühe teenindaja jõudluse µ=1/ t, kusjuures t on linnakõnet tunnis. Sisendvoo taandatud intensiivsus ühe teenindaja kohta p= λ / µ erlangi. Ja lõpuks keeldumine toimub erlangi valemi järgi Pkeeldumine = (p^L / L!) / ∑ (p^k / k!), kus k=0 kuni L.

Shannoni valemi kasutamine sidekanali läbilaske arvutamiseks. Lähteandmed: R - edastuskiirus [Mb/s]; W - sagedusriba laius [MHz]; S – signaali võimsus[dBm või mW]; N - müra võimsus[dBm või mW]; S/N - signaali ja müra suhe kordades.
N[mW] = 10 ^ (N[dBm] / 10) ;
R[Mb/s] = W * log2(1 + S/N) ;
S/N = 2^(R/W) – 1 ;
S[mW] = S/N * N[mW] ;
S/N[dB] = 10 * log10(S/N). Kõik tuleb tuletada valemist.

Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel eeldades võrdset jaotust?
GSM-il on sagedusalad: 890-915, 935-960 MHz. GSM käib nii et kasutab sellist lähenemist nagu FDD. FDD – tähendab seda, et võimaldab pidada duplekssidet. Dupleks tähendab seda, et meil on igal hetkel võimalik meie vestluspartneri jutule vahele hüüda. Niisiis :Kui nüüd jagada, siis mõlemad osad(890-915, 935-960 MHz) tuleb jagada kolmeks võrdseks jupiks. Ja need jupid käivad paaris.
Siit tulebki, et 915-890=25 või 960-935=25 ja 25/3 =8.33 MHz..
Vastus: iga operaator saabki 8 MHz. (GSM-is jäetakse veel kahe operaatori vahele väike pilu ka)

Terminali kontsentraator koosneb n=4 sisendist ja ühest väljundist. Iga sisendliini läbilaskevõime on S=64 kbps (64 kilobitti sekundis) ja väljundliinil V=128 kbps (128 kilobitti sekundis). Paketi keskmine pikkus on PP=12800 bitti. Igasse sisendliini saabub Poisson’i voog parameetritega λi = 2 pkts/s ( λi =2 paketti sekundis). Leida paketi keskmine viide T kontsentraatoris ja kontsentraatoris olevate pakettide keskmine arv N.
Arvutame sisendvoo λ=n*λi (pkts/s). Arvutame väljundvoo µ=V/ PP(pkts/s). Paketi keskmine viide kontsentraatoris arvutatakse T=1/ (µ - λ) (ms). Sisendvoo taandatud intensiivsus p= λ / µ (erlangi). Pakettide keskmine arv kontsentraatoris N= p/(1-p).

Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalis, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sek.?
Järjestikliides -bitid liiguvad sidekanalis üksteise järel. Start/stopp-on olemas asünkroonne ülekandeviis ehk on teada selline asi nagu biti kiirus-see on näiteks 300, st. Et 3 ms kestab üks bitt . Bitte saab nüüd ülekanda aga bittide ülekandmine hakkab pihta alles siis kui tuleb signaal start hakatakse ülekandma. Seejärel tuleb 7 infobitti. Siis tuleb paarsusbitt ehk paarsuskontroll. Lõpus on stop bitt. Start võtab ühe ja stopp võtab ühe biti aja. Sümbolis on 7 bitti.1000*7=7000 bitti + iga saatmise puhul veel 2 bitti(start ja stopp). Nüüd siis 7000+286(start ja stopp bitid)=7286 on kokku edastada 1 sek jooksul ning seega 1/7286=1.37 ms on ühe biti edastuskiirus.

Riigis x jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale op-le eraldatav sagedusala, kui jaotus op-de vahel on ühtlane?
Tuleb teada mida tähenda FDD. Mida tähendab et 3G võrgus jagatakse 5 op-i vahel-iga üks saab väikse tüki aga tüki suurus on 3G standardiga kokku lepitud. Jagatakse suurte tükkidega ehk iga tükk on üle 5MHz. Näiteks kui on 44 MHz, siis jagatakse 40 ja 4 jääb jagamata. Ülesandel võib olla ka teine variant kus FDD asemel on TDD-ehk ajapõhine dupleks. Ajapõhine dupleks kasutab nii üles kui alla sama sagedusresurssi(näiteks wifi ).

Milline on Euroopa standardile vastava telefonijaamaga ühendatud abonentterminali tarbitav võimsus, kui abonentliini takistus on 2 kO ja telefoni sisetakistus režiimis „toru võetud“ on 400 O. Jaama enda sisetakistus on 0.
Euro standard on telefonijaamal 48V. Kui telefon pannakse külge, siis on takistus 400 O ja liin 2000 O, kokku 2400 O. I=U/R, U=48V, R=2400 O. võimsus W=I*U.

Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W. Tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur(parameeter TA)=6. Signaali sumbuvus on 30 dB/km.
on GSM võrk. St. Et kuskil on tugijaam, millel on antenn ja kuskil on veel telefon millel ka antenn. Tugijaama antennil on võimendustegur 10dB ja väljundvõimsus 10W. Telefoni antenn annab veel 6 dB juurde. Nüüd tuleb teada et GSM-i terminalidel on parameeter (Timeing advance) ehk kauguse parandustegur TA(TA=0...63), mis tähendab, et kui TA=6, siis on nagu 6 lainet ja iga laine vahel on 550m. Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on sumbuvus selle maa peale. Meil on 30dB/km. Kokku 99 dB on sumbuvus selle maa peale. Nüüd kui võimendused olid 10 ja 6dB, siis 99-10-6 = 83dB on siis sumbuvus.

Leida mürapinge effektiivväärtus kui sidekanalis mille riba laius on 100Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali amplituut on 44.5V(0+-10%).
On olemas sidekanal, millel on kasutada 100Hz. Seda kanalid püütakse kasutada kui musta kasti kuhu antakse infovoog kiirusega 1000bit/s. Kui palju võiks olla mürapinge effektiivväärtus tahetakse teada. Tuleb teada, et dB-st midagi ja Shannonist. Shannonist-kanali mahtuvus=ribalaius*ld(S/N+1). Signaali ja müra suhe on võimsuste suhe. võimsus P=U²jne..Niisiis, küsitakse müra pinge effektiivväärtust. meil W=100Hz ja C=1000bit/s. S/N=1024=2’10 . Kui siinuse amplituut on 44.5V, siis võimsus on sellel siinusel võimsus W=U²/2=44.5*44.5/2=990. Milline peaks olema müra effektiväärtus, et signaal müra suhe oleks 990=1000 ? 1000/1000= 1V on vastus.

GSM1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710..1785 ja allalülil 1805...1880MHz. Riigis x otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz. Mitu erinevat operaatorit võiks olla?
Üleslüli ja allalüli on teada. Kuidas GSM käib peab teadma. Tuleb teada kuidas jagatakse. Jagamine käib nii et antakse terviklik tükk 6.8 MHz laiusega. Seega 75/6.8=11 erinevat saab olla.

Bluetooth kaardi väljunvõimsus on 10mW. Riigis x on bluetooth-i max lubatud kiirgusvõimsus 100mW. Kas võib kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13 dB ning kaod kaablis ja pistikus 5 dB?
K=10 log(Pv/Ps) – võimendustegur K detsibellides.Aga ülesandes on absoluutsed ühikud . Väljundis peab olema 100mW, sisendis on 10mW. Nüüd see kast mis seal võimendab koosneb kahest osast. On võimendus 13dB ja on sumbuvus 5 dB. Kokku siis võimendab 8 dB. Seega kui 10mW võimendada 8dB, siis üle 100mW ei tule. Seega on lubatud küll.

Milline on info ülekande koguaeg raadiolingi vahendusel kui ülekandekiirus on 8Mbit/s, lingi otspuntkide vaheline kaugus 60 km ja ülekantava paketi suurus 1000 baiti?
1000 baiti=8000 bitti. Sealt siis 8000/8Mbit=0.001 s ehk 1 ms. Konks on nüüd 60 km. Siin tuleb arvesse võtta levimiskiirus(valguse kiirus) ka..Seega +0.2 ms iga paketi puhul. Kokku on siis 1.2 ms 1000bitise paketi puhul.

Kindla pikkusega pakette kasutavas sidekanalis kanti kokku 1060 baiti, mis moodustavad ühe sõnumi. Milline on ülekantavate pakettide hulk?
Paketi sisu on 48 baiti ja päis 5 baiti. Üle tuleb kanda terviklikud paketid. Kui viimasele paketile ei jätku andmeid, siis pannakse nulle täis ja saadetakse ikka terve pakett ära. Kui paketi pikkus on 48 baiti: Kokku siis 1060/48=22.08 ehk siis 23 paketti.

IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakett pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes?
pakett on 64 baiti, seega pooleks on osatähtsus.
97. ADSL abonendiliideses toimub infoülekanne alamkanalites. Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus?
98. GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid. Millised on enamlevinud kanalite omadused ja kuidas vahetatakse kanalit, kui terminal liigub ühest kattealast teise?
99. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid.
100. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks.
101. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid.
102. Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama.
103. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud?
104. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel?
105. Leida infoülekande koguaeg 10BASE5 Ethernet võrgus, milles on 5 segmenti (max pikkusega), kui kanti üle 100 paketti, igaüks 125 baiti.
106. Leida signaali leviajast tingitud ajakadu 10BASE5 Ethernet võrgus, milles on 5 segmenti (max pikkusega), kui kanti üle 1000 paketti, igaüks 125 baiti.
107. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali?
108. Sidekanalis esinevad mürad on ainult soojusliku põhjusega ja müravõimsus on leitav: U2n=4kTRw, kus w on ribalaius. Süsteemi ribalaiust suurendati 4 korda, milline on sellise uue sidesüsteemi maksimaalne bitikiirus, kui algselt oli ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4096. Arvutus +- 10%!!
109. Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s.
110. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine ? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
111. Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga
112. Võrrelge andmeülekannet RS-232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega.
113. Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis
114. Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis.
115. Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS-232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine
116. WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks?
117. WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust.
118. Videovoo diskreetimissagedus on 6MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:2:2 videovoo bitikiirus.
119. GSM-1800 sagedusalas eraldati operaatorite tarvis sagedused 1759,4 – 1784,8 / 1854,4 – 1979,8 MHz. Mitu raadiokanalit on kasutatavad?
120. Automaatne telefonivastaja saab toite läbi telefoniliini. Liini takistus on 1000 oomi. Leida võimsustarve automaatvastajas, kui seadme sisendtaksitus on 200 oomi.
121. Leida sideseansiaeg, kui pakett on pikkusega 625 baiti ja kinnitus on pikkusega 60 baiti ning bitikiirus on 50Mbit/s ja seade on tugijaamast 30 km kaugusel. (+ - 10 %)
122. DVD (max 2GB) sisaldab digitaalset kõnet (koodek G.711). Kui pikk kõne mahub DVD-le?
a. 10 tundi
b. 48 tundi
c. 100 tundi
d. 144 tundi
123. Milline on õige (õiged)?
a. 3dBm + 7dB = 10mW
b. 10dBm + 20dB = 30 dBm
c. 30dB + 30 dB = 60 dBm
d. 10mW + 10dB = 100mW
124. Milliseid põhilisi modemi lahendusi kasutatakse juhtmepõhise abonentühenduse moodustamisel ja millised on saadud sidekanalite põhiparameetrid?
125. Kirjeldage protokolle IEEE 802.11 a, b, g, n kasutavate kohtvõrkude ehitust, saadud sidekanalite parameetreid.
126. ADSI, kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+- 10%)
127. Sidekanalis on signaali Uef = 33V ja müra pinge 1V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1Mbit/s? (arvutustäpsus +-10%)
128. Milline on kujutise maksimaalne võimalik sagedusriba telekaameras, kui kasutatakse monokroomset digitaalset 8-bitist kodeeringut ja kaamerat ühendavas kaablis on ribalaius 5MHz ja signaal-müra suhe on 16000?
129. Katsekorras otsustati jagada 2,4GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50MHz
130. Millised abonentahela takistused (oomides) on lubatavad telefonivõrgus?
a. 200
b. 2000
c. 10 000
d. 20 000
131. Milline on õige (õiged)?
a. 1W + 10dB = 33 dBm
b. 1W + 10dB = 40 dBm
c. 1W + 3dB = 2 W
d. 1W + 30 dB = 33dBm

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MinaT Õppematerjali autor

Side informaatika GSM 900

Sarnased õppematerjalid

doc

Sideõpe

Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+ 10%) C=3,986Mbit/s * RS232 liidese kaudu kantakse STARTSTOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+Epaarsus+1stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*10/1=12,5kb/s * Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10 V 4 * Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis

Side

doc

Side, spikker eksamiks

Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E- paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/s Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA

Elektriskeemid

pdf

Side eksami spikker

Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s 47. RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E- paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*10/1=12,5kb/s 48. Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V 49. Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda

Side

docx

Side eksami spikker

Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/sSateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda

Side

doc

Side- spikker eksamiks

Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/s Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA

Side

docx

Side eksami küsimused/vastused

1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja mü

Sissejuhatus infoteadustesse

docx

Side teooria

vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav. algab tegelik andmevahetus. Selleks on kasutusel protokolli päis , kus on Lokaalne ja globaalne demuxing (lahtipakkimise) ,mis selgitab

Side

pdf

Andmeside ja -haldus

UDP on see-eest kiirem ning kasutatakse tihti videomängude v meedia striimimisel – siis kui mõningane andmekadu on tolereeritud. Süsteem peab olema võimeline töötama ka siis, kui osa pakette läheb kaotsi või andmete ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärsuse protokooli (rdt) keerukuse. Töökindel andmeedastus on oluline rakenduskihi, transpordikihi ja kanalikihi jaoks. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bit ei lähe kaduma ega ei muundu ja kõik bitid saabuvad kohale selles järjekorras, millises nad saadeti. Töökindla andmeedastusprotokolli ülesanne on implementeerida sellist andmeedastust kanali kaudu, kuid see võib tihti osutuda päris keerukaks, sest kiht mis on töökindla andmeedastusprotokolli all ei pruugi olla töökindel (nt füüsiline ja võrgukoht pole töökindlad) 11

Andmeside ja -haldus

Rohkem sarnaseid