I 2. 11. otspinna 3 pakiline =90° 62,8 0,17 1 800 I töötlemine isetsentreeruv Ø25->0 l=1mm padrun 12. kooriv 3 pakiline =90° 62,8 0,17 4,1 800 töötlemine isetsentreeruv Ø25->16,8mm padrun l=14mm 13. kooriv 3 pakiline =90° 62,8 0,16 2,7 800 töötlemine Ø25- isetsentreeruv 19,6mm l=25mm padrun 14. kooriv 3 pakiline =90° 62,8 0,17 1,2 800 töötlemine Ø25- isetsentreeruv 22,6mm l=14mm padrun 15. siluvtöötlemine 3 pakiline =90° 74,7 0,08 0,35 1400 Ø16,8-16,1mm isetsentreeruv l=14mm padrun 16
11. otspinna 3 pakiline =90° 63 0,1 1 800 töötlemine isetsentreeru Ø25->0 v padrun l=1mm 12. kooriv 3 pakiline =90° 63 0,17 4 800 töötlemine isetsentreeru Ø25->17mm v padrun l=14mm 13. kooriv 3 pakiline =90° 63 0,17 2,5 800 töötlemine isetsentreeru Ø25-20mm v padrun l=25mm 14. kooriv 3 pakiline =90° 63 0,17 1,5 800 töötlemine isetsentreeru Ø25-22mm v padrun l=14mm 15
14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna.
valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas
2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Fikseerisime gaasijaotussüseemi märgid - 4. Väntvõlli ja veepumba rihmarataste eemaldus Padrunid 19mm ja 10mm 5. Eemaldasime veepumba Padrun 10mm 6. Mootori toe eemaldamine Padrun 14mm 7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9. Õlivanni eemaldus Padrun10mm 10. Õlifiltri eemaldus Filtrivõti 11. Õlifiltri kinnitusmutri eemaldus Sisemine kuuskantvõti 12mm 12
Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki. Puuritera ISO 513 järgi kasutatakse P10 kõvasulamit WC, sest detailile on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4 Detail paigaldatakse ümber puurpingis. Puurida on vaja 6 auku, millel on 2 erinevat laiust. Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm). Seejärel vahetada puuritera 10mm läbimõõduga tera vastu ning avardada 6mm läbimõõduga ava 10mm-ks, puurides 4mm alla. Töö etapp 5 Detail kinnitatakse freespinki. Kõvasulamite ISO 513 järgi kasutaks P30, sest puurava freesimine on raskes kohas, kuna puurava seinapaksus(töödeldav pind 4(H4)) on ~2mm. Otspinna 7 (H16) freesimine ei tohiks raskusi valmistada. Kasutatavad tööpingid. Treipink Vertikaalpuur Freespink Töö etapp 1 1 operatsioon 1 paigaldus 2 siiret
4P 2 D1 := + D = 126.8 mm m (1, lk 61) Võtan läbimõõduks D1 := 128mm 10) Leian mutri ääriku kõrguse h lõike tugevustingimusest := 0.15 b = 27 MPa Lubatud lõikepinge malmile P h := = 13.175 mm (1, lk 61) D Võtan ääriku kõrguseks h := 14mm 11) Spindli pööramiseks vajaliku momendi arvutamine dk 1 M := P tan( + ´) + P f d 0 = 495.1 N m (1, lk 61) 2 3 12) Käepideme vajalik pikkus M Lp := = 3.1 m (1, lk 61) R Praktiliseks kasutuseks antud käepide liiga pikk. 13) Käepideme läbimõõt painde tugevustingimusest, kus p := 120MPa. 3
kus Po on arvutuslik koormus, Po := 1.3P Seega keerme siseläbimõõt avaldub 4 1.3P 2.1. d1 s 4 1.3 P d1 := = 0.011 m kus 0.011m = 11 mm s 3. Valime trapetskeerme, vastavalt standardile (vt. tab. 59 lk 57) saame: keerme siseläbimõõt d1 := 10.5mm keerme keskmine läbimõõt dk := 12.5mm keerme välisläbimõõt do := 14mm 1 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 keerme samm ssamm := 3mm
4. Nukkvõlli rihmaratta paigaldamine Padrun 17mm 5. Hammasrihma paigaldus (+märgid) ja pingestamine Padrunid 10mm ja 17mm 6. Hammasrihma tolmukatete paigaldus Padrunid 10, 14, 17mm 7. Väntvõlli rihmaratta paigaldamine Padrun 19mm 8. Kiilrihma paigaldamine ja pingestasime Padrunid 13mm ja 14mm 9. Paigaldasime klapikambrikaane Padrun 10mm 10. Vaakumitoru paigaldamine (klapikambrikaanele) Padrun 10mm 5.Koostasime tehnoloogilise kaardi, fikseerides leitud defektid. 1. Hammasrihma tolmukatte polt pessa katki keeratud, kaks polti puudus. 6.Koostasime mõõtmisprotokolli. Raamlaager nr. Esimene mõõt Teine mõõt Keskmine mõõt
Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm. Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse üksteise kõrvale. Kui kimmid on kuivad, jäetakse nende vahele pilud. Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv.
Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95). Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus. Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse. 4. Töö tulemuste vormistamine Segu koonusevajum 14mm Prk nr Valmista Katsetam Proovike Prk. Tihedus Keskmine tihedus mise ise ha vanus Mass [g] [kg/m3] [kg/m3] kuupäev kuupäev Õhus Vees 247-1 2450 1424 2388
272 1)korrutan või jagan omavahel standardkujus olevad arvulised tegurid ja omavahel arvu 10 = astmed 2)korrutan saadud tulemused, saades vastuse standardkujulise arvuna = 36.Kujundi pindala arvutamine - jaotan kujundi Õ ül.248,256,277 osadeks, mille pindala oskan leida; leian iga osa Õpiku joonis 1.2 esimene kujund: pindala ning liidan tulemused 1)S=a b S=14mm 23mm=322mm² 2)S=a b S=5mm 37mm=185mm² ~190mm² 3)S=a b S=13mm 25mm=325mm² 4)S=322mm²+190mm²+325mm²= =837mm²~800mm²
Silikaattellistest Tsementsegust tellistest 22 11 Tellisvooder Enne ladumise algust sobitatakse esimene telliserida ilma seguta, alles seejärel laotakse seguga; Müüri ladumisel kasutatakse korraga 3-4It erinevalt aluselt võetud telliseid, et toonide erinevus hajuks; Vuugi soovitav paksus on 12-14mm; Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist;
varbsõeltel. Üldine plaatsustegur arvtutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade summaarne mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Nt F35 näitab, et plaatsusteguri maksimaalväärtus on 35. Kujutegur on kasutusel nõudmisel. SI. Purunemiskindlus LA. Jämekivimaterjali purunemiskindluse hindamine toimub põhiliselt Los Angelese meetodiga. Katse sooritatakse kivimaaterjaliga, mis läbib 14mm avadega sõela ja jääb 10 mm avadega sõelale. Kivimaterjali proovi pööritatakse LA trumlis koos teraskuulidega. Pärast teatud arvu pöördeid määratakse materjali jääk 1,6mm avadega sõelal ning võetakse massiprotsent. Indeks näitab LA teguri maksimaalväärtust. An – Kulumiskindlus Nordic katsel. Selle katsega määratletakse jämekivimaterjali vastupanu naastrehvide toimele. Katsemetoodikas imiteeritakse naastrehvide toimet
1162 on võrdsed; korrutada külje pikkus a külgede Arvutada joonisel esitatud ligikaudsete arvuga n, P=na a=P:n mõõtmetega kujundi ümbermõõt. 1.joonis n=5 a=6,0cm P=na P=5 6,0=30,0 30(cm) 2.joonis NB vaja kasutada korrapärase hulknurga n=8 a=14mm pindala arvutamisel P=na P=8 14=112 110(mm) 28.Korrapärase hulknurga pindala - võrdne Ül.1161 hulknurga ümbermõõdu ja apoteemi poole Korrapärane kuusnurk, külg 8 cm, korrutisega S= , kus P=na apoteem 6,93 cm, arvutada kuusnurga ümbermõõt ja pindala. 1)ümbermõõt P=na n=6
5652 ettevalmisamisega 206 m2 1,2 25,74 16,8 8764 5653 Soklikorruse plaatpõrand, klinkerplaat 600x600mm 16 m2 1,7 29,93 23,8 860 566 Puitpõrandad 5661 Puitkiudplaat 1533 m2 0,2 8,48 2,6 16986 5662 Laminaatparkett Tarkett, pergo 14mm, aluskate ja liistud 1533 m2 1,1 33,53 14,3 73324 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 5671 Polürtüleenkile 0,2mm 1712 m2 0,1 2,63 1,3 6729 5672 Kõva villaplaat Isover OL-K-30 30mm 1712 m2 0,2 6,53 2,6 15631
B1=1,07 x B2 = 1,07 x 33,6 = Hambavöö laius B2=ᴪ x aw = 0,32 x 105 = 33,6 35,95 Telgede vahekontroll 𝐷1 + 𝐷2 42,82 + 167,18 210 𝑎𝑤 = = = = 105𝑚𝑚 2 2 2 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 3.1. KIILRIHMA ARVUTUS Rihma valin vastavalt nomogrammile. Saan B, mille andmed on: Laius: 14mm Kõrgus: 10,5mm Ristlõikepindala A: 138mm2 Pikkus l: 800...6300mm Ühe meetri mass q: 0,18kg/m Normalne ristlõige Rihma tähistus O A B Pöördemoment < 30 15...60 50...150 N*m D1min 63 90 125 mm Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt
tteen = 0,081 × 2 = 0,162 min tv = 1,35 × 0,04 = 0,056 min ttk = 1,649 min 2.2. Treimine 2.1.1. Koorivtreimine (1. d=42mm, l=110mm 2. d=35mm, l=50mm 3. d=38mm, l=20mm) tp = 0,00017×d×l=0,00017×110×42+0,00017×50×35+,00017×20×38=1,22 min ta = 0,074+0,015×4+0,04×4+4×0,11=0,734 min top = 1,22 +0,734 = 1,954 min torg = 1,954 × 0,035 = 0,0684 min tteen = 0,0497 × 2 = 0,137 min tv = 1,954 × 0,04 = 0,0782 min ttk = 2,238 min 2.1.2. Puhastreimine (1. d=50mm , l=14mm , 2. d=40,5mm , l=40mm , 3. d=36,5mm , l=20mm , 4. d=31mm , l=50mm) tp = 0,00010 × d × l = 0,00010 × 50 × 14 + 0,00010 × 40,5 × 40 + 0,00010 × 36,5 × 20 + 0,00010 × 31 × 50 = 0,455 min ta = 0,074+0,015×4+0,11×4+0,05×4=0,774 min top = 0,0774 + 0,455 = 1,224 min torg = 1,224 × 0,035 = 0,0429 min tteen = 0,0429 × 2 × = 0,0859 min tv = 1,224 × 0,04 = 0,049 min ttk = 1,402 min 2.1.3. Peentreimine (1. d=40mm , l=20mm , 2. d=36mm , l=20mm)
otspinnaja raadiuse HAAS ST10 kooriv töötlemine 20+10 0,033 0,3 0,2 0,85 3 Otspinna ja faasi puhas töötlemine 0,045 0,2 20+10 0,1 0,37 4 Läbiva ava tsentreerimine 0,003 0,3 20+10 0,2 0,52 5 Läbiva ava puurimine 20+10 Ø 14mm 0,095 0,3 0,2 0,62 6 Sisemise astme kooriv töötlemine 0,15 0,3 20+10 0,2 0,67 7 Sisemise astme puhas töötlemine 0,03 0,2 20+10 0,1 0,35 8 Keermestamine M16X2 0,005 0,2 20+10 0,3 0,57 9 Soone kooriv töötlemine 0,043 0,3 20+10 0,2 0,56 10 Soone puhas
Velje ääre ja serva kuju tähised velje_t2his_4 velje_t2his_5 a - velje laius tollides b - velje serva/ääre profiili mõõt c - velje läbiõõt tollides d - velje sisemine rant (nn. turvarant) e - nihutus ehk offset (ET) f - velje tootja g - velje number / varuosanumber h - velje valmistusaeg i - velje poldiaukude vahe (PCD) j - velje keskava läbimõõt Velje serva/ääre profiil märgitakse tähega, millele vastab teatud mõõt: B 14mm C 15,9mm J 17,3mm JK 18mm K 19mm L 21,6mm Velje sisemise randi (nn. turvarandi) tüüp märgitakse samuti tähega: H Hump H2 topelt hump FH kitsas hump FH2 topelt kitsas hump CH kompleks hump SL eriline CP Contre Pente CP2 topelt Contre Pente FP Flat Pente FPH Flat Pente Hump
1162 on võrdsed; korrutada külje pikkus a külgede Arvutada joonisel esitatud ligikaudsete arvuga n, P=na a=P:n mõõtmetega kujundi ümbermõõt. 1.joonis n=5 a=6,0cm P=na P=5 6,0=30,0 30(cm) 2.joonis NB vaja kasutada korrapärase hulknurga n=8 a=14mm pindala arvutamisel P=na P=8 14=112 110(mm) 28.Korrapärase hulknurga pindala - võrdne Ül.1161 hulknurga ümbermõõdu ja apoteemi poole Korrapärane kuusnurk, külg 8 cm, korrutisega S= , kus P=na apoteem 6,93 cm, arvutada kuusnurga ümbermõõt ja pindala. 1)ümbermõõt P=na n=6
Vee- ja kaitseülikonna küljes peab olema vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab 8 tunni kestel , valve ja päästepaatidele jne. 3. Morse tähestik Pilet 24 1. Päästepaadi varustus Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota, säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks ujuvat poid oranzi suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patareid ja pirn;
tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid. Pilet No. 22 1. Päästepaadi varustus Aerud tullidega (lahtine või osaliselt kinnine paat); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes; paadikompass; triivankur (tormiankur) tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara; roostevaba topsik nööriga; roostevaba mõõtudega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kohta (hermeetilises konteineris); neli punast langevarjuga raketti; kuus punast säratuld; kaks ujuvat poid oranži suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patarei ja
laevas Signaliseerimisvahendid vanliini (14mm) inimene on 0 kuni +2 kraadises vaikses vees 6 (8) Häireplaanis peab olema näidatud Lipud, helisignaalid, h, ei langks rohkem kui 2 kraadi. Kaitseülikond peab kindlustama, et keha temperatuur ei 8. kkaks kirvest
olevate tõmbeelementidega. Kaabli tuum võib olla ükskõik milline eespool mainitust struktuuridest:kihiline, nuut- või tuupstruktuur. Üldiselt lintkiukaabel on nuutstruktuur, kuna see võimaldab lindikiudude suuremat pakkimistihedust,selget ehitust ja head kaitset. Tuubstruktuuri kasutatakse kergete lindikiududena, milledel ei mõju pikiteguri surved. · Kaablis on 6 nuuti ,milles on igaühes 4 ruudukujulist linti · Kiudude arv on 96 · Kaabli läbimõõt on 14mm Joonis 3.5 Nuutstruktuuriline lintkaabel 25 3.1.3 Täiteained Valguskaablite tuum on täidetud enamasti kas täiterasvaga või geeliga kaablituuma ja kiudude kaitsmiseks niisuke ja vee eest. Samuti lahedas kihtstruktuuris sekundaarkatted on tavaliselt täidetud. Hästi täidetud kaablites ei ole veele kohta ja ehkki vett on sattunud kaablisse,siis selle edenemist pikisuunas on takistatud. Kaablites võib samuti kasutada paisuvaid linte