Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Side eksami spikker (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus?
  • Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes?
  • Kui FDD dupleksvahe on 150 MHz?
  • Kui FDD dupleksvahe on 120 MHz?
  • Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
  • Kui GSM võrkude puhul miks?
  • Kui me ei arvesta kadusid kaablis ja pistikus?
  • Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?

Lõik failist

1 byte = 8 bit
1 = 1024 1 =1024
1 symbol =11bitti
Eestis kehtiv Pv=100mW
C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius ; ld - kahenddiagramm
diskreetimissamm=1/(2Fmax)
Bitikiirus =bitiarv/ (1/(2Fmax))
EU standard t2hendab jaamas 48V pinge
Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s
dBm=10log(Pv/10mW)
Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/ Isis ; k= Pvälj/Psis)
1dB=10log(Pv/Ps)
(kogu) sumbuvus = sumbuvus1* distants
R = W log2 (1+S/N)
S/N= Signaal /Myra=P1/P2=U12/U22
x dB = 10 ^ x mW
ATM 5BYTE ­ PÄIS
ETHERNET ­ 18 BYTE PÄIS
C = 3 * 10^8 M/S
PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz
1 TA = 550 MEETRIT
1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti , leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. , 48 , , . infofail 48, . , . ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette.
3. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18=46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s
4. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18baiti p2is-110baiti kasulik. Efektiivsus 110/128=86% 5. Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. 18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s 6. Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait ) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s
7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s
8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72%
9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. ­ Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s.
10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? ­ Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal ­> 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz
11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis , kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). ­ 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW)
12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). ­ distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW
13. * GSM võrk kasutab sagedusala , mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim
14. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. ­ 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms
15. * IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...??
16. * Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. ­ 100-12=88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B
17. * Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. ­ 84B info 12 paketti. Kokku 1200B
18. Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9200 baiti. ­ 92B info 100 paketti. Kokku 10kB
19. Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 8 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 930 baiti. ­ 92B info 11 paketti. Kokku 1,1kB 20. Infoülekanne põhineb vaskjuhtmepaari kasutamisel (näide: telefoni abonentliin). Kirjeldage, milliseid infoülekande kanaleid saab sellisel füüsilisel ühendusel moodustada? - 300-3400Hz-telefon, 50kHz-SDN, 1000kHz- ADSL .
21. IP põhises võrgus kasutatakse pakettide kohaletoimetamisel marsruutimist. Kuidas valitakse marsruute ja milline on lähteinfo. ­ Tee, tee hind, kvaliteet ??
22. Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. ­ Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83, 5MHz . 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit
23. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? ­ 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit
24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? ­ 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, 10log100 = 20 seega 20dB antenn
26. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB
27. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid.
28. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks.
29. Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. ­ Standardne kiirus 10Mbit/s Kokku 1000*1000+1000*100=1,1MB=8,8Mb t=0,88s
30. Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km. ­ Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s 31. Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. ­ Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s
32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid.
33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? ­ 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. ­ 25/5=5 operaatorit max
35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? ­ 120/2/5=12 max
36. Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama.
37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud?
38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel?
39. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist . ­ EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/ 2200 =0,0218A ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?]
40. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V
41. Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s
42. Milline on kõrgeim sagedus(Fmax) digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 43. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
44. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali?
45. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N(signaal-müra suhe)=1000. (+- 10%) ­ esli chastota uvelichilasj v 4 raza to S/N umenwaetsa v 4 raza w1 = 100000 Hz * log2( 1001 ) = pochti 1 mb/s w2 = 40000 Hz * log2(251) = pochti 3,2 Mb/s Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s
46. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) ­ C=3,986Mbit/s
47. RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. ­ Reziim 7 andmebitti+E- paarsus+1- stopp +1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*10/1=12,5kb/s
48. Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. ­ 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V
49. Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. ­ 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA 50. Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. ­ 110dB= 1011 korda=> I=1uA
51. Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. ­ 70dB=107 korda => I=0,1mA
52. Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? ­ Shannoni valemiga S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=150kHz
53. Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 10%) - W=45kHz
54. Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%) ­ S/N=7,84 =>W=95kHz
55. Sidekanalis on signaali Uef=15 V ja müra pinge 1,5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 20%)? ­ S/N=100 => W=150kHz
56. Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 125 baiti ja bitikiirus on 1 Mbit/s. ­ 125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms. Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s. V: 0,101s
57. Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 1250 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. ­ 1250*8/100kbit/s=10ms V:0,1+0,01=0,11s
58. Sidekanalis, mille ulatus on 30000 km, kasutatakse info ülekandel raadiosignaali. Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. ­ 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s
59. Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist , mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB. 3=10log(P/10) => P=20W 60. Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit . Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga 125719 b t=12,6s
62. Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA . ­ Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik
63. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
64. Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. ­ 1 symbol=11bitti. Kokku 22000 bitti t=2,2s
65. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. ­0,02 * 1000 = 20dB; sumbuvus 20dB=100 korda->Sisendis P=10/100=0,1W =>P=I2R -> I=32mA
66. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 0,1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 150 oomi, kui kaabli pikkus on 500 m. ­ 10dB=10 korda=>I=8,2mA
67. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli siendis on võimsus 1 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. ­ 20dB I=10mA 68. Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!! ­ Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s
69. Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga
70. Võrrelge andmeülekannet RS-232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega.
71. Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis
72. Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis.
73. Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS-232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine
74. WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks?
75. WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. ­ Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW
76. WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? ­ 10mW*20=200mW
77. WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust
78. X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. ­ 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700 -2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. 79. Arvutid ühendatakse võrku kasutades koaksiaalkaablit. Leida lainetakistus, kui kaabli induktiivsus on 0,17 H meetri kohta ja mahtuvus 66 pF meetri kohta. Tulemus ümardada lähimaks täisarvuks.
80. WLANi raadiokaardi väljundvõimsus on seatud väärtusele 5 mW. WLAN sagedusalas 2,4 GHz vastab võimsuspiirangutelt Eestis kehtivatele nõuetele. Milline on suurim lubatud antenni võimendustegur, kui me ei arvesta kadusid kaablis ja pistikus? Vastus ümardada täisarvuni.
81. Leida sideseansi pikkus, kui infosõnumi pikkus on 640B, kinnituse pikkus aga 60B ning terminal on ühendatud WLAN võrguga(802.11g), tugijaama kauguseks 15km.

Vasakule Paremale
Side eksami spikker #1 Side eksami spikker #2 Side eksami spikker #3 Side eksami spikker #4 Side eksami spikker #5 Side eksami spikker #6 Side eksami spikker #7 Side eksami spikker #8 Side eksami spikker #9 Side eksami spikker #10 Side eksami spikker #11 Side eksami spikker #12 Side eksami spikker #13 Side eksami spikker #14 Side eksami spikker #15 Side eksami spikker #16 Side eksami spikker #17 Side eksami spikker #18 Side eksami spikker #19 Side eksami spikker #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 323 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihabek Õppematerjali autor
kõik ülesanded koos lahendusega ning teooria küsimuste vastused. Samuti on lisatud eelmise aasta ülesannete lahendused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Sideõpe

* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10

Side
thumbnail
1
doc

Side, spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144

Elektriskeemid
thumbnail
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side
thumbnail
1
docx

Side eksami spikker

etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­ 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? ­64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikk

Side
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi. 11a ­ 5GHz, 54 Mb/s; 11b ­ 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes Last-mile ­ termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani

Side
thumbnail
4
docx

Side eksami küsimused/vastused

1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja mü

Sissejuhatus infoteadustesse
thumbnail
24
docx

Side teooria

See voimaldab kaht asja ­ tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks. Nii on CD-plaatide valjub seadmest, siis siin moeldakse sisendi all helikvaliteet parem kui tavalistel heliplaatidel, signaali "sisenemist" eetrisse ja valjundi all digitaal-telefoniside on kvaliteetsem kui signaali "valjumist" eetrist, st "sisend" ja

Side
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (1)

sweetthing profiilipilt
sweetthing: Väga palju ülesandelahendusi, olgugi, et mõned puuduvad ja on vene keeles.
19:07 05-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun