Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valguskaablid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaabel, kiudu, liides, kaablid, jätku, sumbuvus, liidese, kaabeldus, äiteks, fiber, lainepikkus, montaaz, kaablis, paigalduse, kius, liideste, laser, keevitus, saatja, signaal, montaazi, andmeside, optilist, plastik, metal, kiul, metall, kasutatava, lehvik, nuut, kiude, ribalaius, sumbuvuse, optilised, optiliste, konstruktsioon, liidesed, paneelValguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha. Motiveeritud teadlased leidsid sellele probleemile lahenduse, hakates kasutama nn. klaas-kaableid. Nendes kaablites levis valgus kaabli tuumas, mida ümbritses klaasjas kate. ( Pilt 2 ). Pilt 2. Optiline kaabel klaasja kattega 5 Valguskaabel Valguskaablid ehk fiiberoptilised kaablit arendati välja põhiliselt mandritevahelise side tagamiseks, kuid tänapäeval on nad kasutuses ka väga paljues muudes valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10
arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku.
Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW 13
V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10
ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N)
ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest.
versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Kuna elektroonika muutub järjest odavamaks, siis ei jõudnudki 1000BASE-TX tegelikku kasutusse. Eksitav on see, et paljusid 1000BASE-T tooteid reklaamitakse 1000BASE-TX toodetena. Valguskaabel Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kiudoptilise kaabli infoedastusmaht on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud
Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga.
värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised 8 jne. Karboahela sünteeskiududest on tähtsamad polüakrüülnitriilkiud e. akrüülkiud: n NC-CH=CH2 ( -CH CH2-)
Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.
demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited.
pistikut ühendada. b) Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist, tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitse kontaktiga pistikupessa. c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikendus- kaablit saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme tähis IP34. Välistingimustes on lubatud kasutada üksnes tihendatud, pritsmekindlat, kummikesta ja kaitsekaanega pikendusjuhet. Ühendus- ja pikendusjuhtmed tuleb enne kasutusevõtmist üle vaadata ja aeg-ajalt hoolikalt kontrollida, kas
tõttu ja nõuab iga terminali ühendamise puhul RF modemi kasutamist. Teine võimalus on tunduvalt odavam kui RF modemite kasutamine, sest arvutile pole mingeid lisaseadmeid vaja, kuna praegu toodetavatel arvutitel on infrapunane IrDA liides standardvarustuses. Seda tehnoloogiat on hea kasutada suuremates ruumides nagu näiteks lennujaamad, fuajeed, kontorid jne, kus ühte nurka pannakse EthIR saatja ja kõik selles ruumis olevad arvutid, milledel on IrDA liides on automaatselt võrku ühendatud. Alates 1999. aastal IrDA kiiruse laiendi VFIR ilmumisest võimaldatakse igale kasutajale 16 Mbit/s (allikas: www.irda.org) andmeedastuskiirust. Üheks WLAN'i rakendamise tehnoloogiaks on ka UMTS (universal mobile telecom system), mille andmeedastuskiirus küünib 2 Mbit/s, kuid see on alles väljatöötamisel (allikas: http://www.umts-forum.org/). UMTS on ühtlasi ka esimene GSM uuendus, mis toetab WLAN'i.
moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel
8 7 1 2 2 3 4 6 1 4 5 Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 jadaportide pistikupesad, 2 salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 akupatarei, 4 salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 disketiseadme liides, 6 emaplaadi toitepesa, 7 mälumoodulite pesad, 8 lõunasild, 9 laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 põhjasild (katab radiaator), 12 protsessori pesa, 13 jahuti kinnitus 12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) emaplaat on just- kui ,,koridor", sidudes komponendid tervikuks
või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide.
SATAI-150MB/s SATAII-300MB/s, 600MB/s * SAS Serial attached SCSI, Max edastuskiirus 3,0Gb's 19. Erinevad SCSI liidesed ja nende erinevused SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps. SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini. Fast SCSI: Kasutab 8-bit siini, but doubles the clock rate to support data rates of 10 MBps. Fast Wide SCSI: kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastuskiirust 20 MBps. Ultra SCSI: Kasutab 8-bit siini, toetab andmeedastus kiirust 20 MBps. SCSI-3: Kasutab 16-bit siini toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. On ka kutsutud Ultra Wide SCSI. Ultra2 SCSI: Kasutab 8-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 40 MBps.
(arvutitest). Selleks, et vältida mitme arvuti üheaegsest pöördumist keskkonna poole kasutatakse juurdepääsu võimaldamiseks erinevaid pöördumisviise. Eristatakse 2-te pöördumisviisi liiki : · juhuslik ehk konkureeriv pöördumisviis, · determineeritud pöördumisviis 2 Füüsilised kandjad: Valguskaabel (fiber-optic cable) - Kiudoptiline kaabel, kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. Raadiosageduste jaotus. RFID (Radio Frequency IDentification) - Raadiosagedustuvastus. Andmekogumistehnoloogia, kus tuvastusandmete salvestamiseks kasutatakse elektroonilisi lipikuid ja nende hõiveks raadiotransmitterit. Selline lipik, mida kutsutakse ka elektrooniliseks sildiks, transponderiks või koodiplaadiks, saab oma toite püstolilt.
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb
Mbit/s (teise polvkonna seadmetel 2 Mbit/s). handoff. Sagedushupitamise · W-CDMA on üldiselt võttes kombineeritud kasutamine lubab tootada ka piirkondades, kus CDMA ,FTMA ja esineb tugevaid · TDMA. raadiohaireid. Saab kasutada ka krupteeritud andmevahetust Sumbuvus ja võimendus W-CDMA (Wideband - Code-Division Multiple Arvutuskaik: Access) 20log U sisend / U väljund //pinged U = 20 (x/20) lairiba-CDMA CDMA susteemi lairibaversioon. [V] (x=dB) W-CDMA on uks UMTS 20log I sisend / I väljund //voolud I = 20 (x/20)[A]
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
avaldub . Võrdsustades need 2 avaldist ja asendades 0 keskväärtuse ümber deviatsiooniga Kui laine läbib materiali, siis mõjub talle sumbuvus e -z ning kujul: 0 120 , saab ruutkeskmiseks elektrivälja tugevuseks faasinihet e - jz .
läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses · Integreeritud I/O portide pistikud: baby-AT emaplaadid kasutasid kontakte, kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud.
o polaarne suhteliselt suured kaod kuumenemine PEX/XLPE isolatsiooni omadusi: · kasutusala kesk- ja kõrgepingekaablid · eelised: o halogeenivaba o mittemürgine o külmakindel o kuumakindel o mittepolaarne väikesed kaod · puudused o põlev, tuld edasikandev o ei ole korduvkasutatav Kõrgepingekaablite tüübid: · paberõlikaablid e. paberkaablid (kuni 35 kV) · õlikaablid (110...220 kV, ka kuni 500 kV) · gaasikaablid (kuni 220 kV) · PEX/XLPE kaablid (kuni 220 kV) · Erikaablid (kuni 400 kV) 57. Äikese ja välgu kujunemine Äikese kujunemine Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud: · maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
Multiplexing) · tihe lainepikkusmultipleksimine Erinevatest allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis.
ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules
Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seaded töötamast. Ringtopoloogia Kõik tööjaamad ringtopoloogias on nii nimetautd kordajad ja moodustavad suletud ringi . Erinevalt täht topoloogiast ei ole ringtopoloogial lõpppunkte. Kordaja on kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart. Kuna iga kohtvõrku
Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Kaablisse suunatavad valgus-signaalid genereeritakse tavaliselt pooljuhtlaseri abil, kaablist väljuvate signaalide detektoriks on tavaliselt fotodiood (valgustundlik diood), mis muundab valgussignaalid elektrilisteks (joon 8-22). Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: sinine; roheline; pruun; kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts
seadmeid saab ühendada ja lahutada ilma arvuti taaskäivituseta. USB-porti ühendatud seadmed saavad toidet selle pordi enda kaudu ning ei vaja välist toiteallikat. USB ilmus turule 1996. a. , kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac. USB 2.0 ehk kiire USB (Hi-speed USB) on välissiin, mis toetab andmekiirusi kuni 480 Mbit/s. USB 3.0 suurendab maksimaalset andmeedastamise kiirust kuni 4,8 Gbit/s. Jadaport (järjestikport, serial port) - port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti).