Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal (0)

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk , küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes , juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta . Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog , suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad.
Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad- isad . Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine.
Usuti , et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil , toss 2) vabahing – võivad liikuda : irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga . Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..). On 2 matust ja mitu surma. 7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas. Surnutesse suhtutakse positiivselt kuna inimesed muutuvad paikseks. Surnu tuli matta nõuetekohaselt – ei tohtinud olla sõlmi, tuli täita riitused. Esivanematest oleneb inimese sigimine , viljakus, loomaõnn, haigused jne..
Monoteism : seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism). Inimene koosneb keha, hing ( surelikud ), vaim (surematu, kuulub jumalale ). Elu = eluta aine + elujõud . Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle.. Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu.
Materialism : erinevad käsitlused maailma tekkest . 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused . Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine ). Valitseb usundiline paljusus .
Väetamistoimingud ja nende kajastused
eesti rahvausus
TAPMINE – tapmisega kaasnes suur rõõm , aga lõbu pärast ei tapetud . Ainult tapmine, mis on kõhklusteta ja kahtlusteta saab olla väge sisaldav = rituaalne tapmine – erilisel ajal, erilises paigas, erilisel viisil. Usuti, et vahemaa ohvri ja tapja vahel peab olema väike, nii kindlustatakse väe ülekandumine.
SÖÖMINE – liha söömine; tootemlooma söömine, mida ei tohi teha liiga tihti/harva ega liiga palju. Jahimehed sõid sageli juba jahil toorelt tapetud looma jõudusisaldavaid kehaosi (süda, maks) ja joodi looma verd. Sööjale olid kindlad reeglid: 1) kindel ruum, kust keegi ei tohi lahkuda; 2) liha keetmine , kuigi rohkem väge on toores lihas; 3) süüakse naturaalselt, lisanditeta; 4) luid ei purustata, kogutakse kokku ja viiakse looma elupaika.
TROFEEJAHT – trofee omamine = mõju selle olendi väe üle. Kõige rohkem on kasutust leidnud loomade pead ja pea osad: sarved, kihvad ja pealuud.
VÄEGE SEOTUD ESEMED – mingi väe omandamiseks tuli vanasti omandada teatud esemed, kusjuures mingi eseme omandamine iseenesest ei tarvitsenud veel väge anda. Veevägi – allika, kose , hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi.
Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris
Puudega on seotud inimesed ise, matusekombestikud (ristipuud, kuused matustel). Hiied olid vanadele eestlastele pühad paigad . Puud, kui jumalad (puust kuju tegemine). Puudele on ka ohverdatud (kui kõht valutas, rebiti särgi küljest valutavat kohta puudutav riideriba ja seoti see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt. surmaended. Kui kuuldi öösel metsas puude raidumist/saagimist oli oodata kellegi surma.. Puid istutati ka siis kui elukorralduses on muudatused.. Puu pidi uues eluolukorras kaitsma.. Tänapäeval istutatakse puid pulmade ajal ja uue asutuse avamisel..
Eesti jumalad
Peko – setude viljakasvu esindaja, vilja kasvu ja karja edendamise ülesanne. Tema kuju tehakse hingepuust ja inimesekujuline, mis liikus peredes ringi igal aastal uude kohta. Uus peremees valiti sügisel praasinikul ja vaid meeste seas. See sündis nn. vereliisuga. Vereliisk seisnes selles, et mehed jooksid õue ja hakkasid rüselema, aga üksteise eest ka üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli see oli järgneval aastal Peko peremees. Omanik on pekopapp, enamasti mees. Naised, kes olid riieatatud meesteks võisid ka pidustustest osa võtta. Pidustused toimusid pööripäeval. Setu kuningriigis on Peko ka praegu elujõuline.
Uku – soomlaste ülijumal. Võis olla ka eestlaste, aga ülijumala kultus puudub. Anti erinevaid ande, Paluti õnnistust, et vili hästi kasvaks. Uku on Vanaisa ehk Taara , eesti uuemas mütoloogias Kõue ja Pikri personifikatsioon.
Tõnn – Ka viljakusjumal . rohkem Pärnu ümbruses. Tõnn on taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida.
Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa.
Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane olnud Tarapita samastamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva.
Loodusnähtused
Tüüpilised atripuudid: äike, päike, kuu, vikerkaar, tuuled, lumi, vihm , virmalised , udu. Kuu on võimsam kui päike, sest ta suudab valgustada pimedat ööd , aga päike paistab siis, kui on päev ja nagunii on valge. Alla poole asjad istutatakse vana kuuga . Taevaga on seotud kotkas. ÄIKE - vanapagan – äike kiusab teda; samuti madruseid, nõidasid.. Vanapaganad ja kurjad nõiad peidavad end vette, õõnsasse puusse, tühjade nõude alla, koobastesse; veetuli – äikesetuld ei saa veega kustutada , kustutatakse piimaga, musta kuke/kanaga; must ( välk -valge); taevasikk, mökitaja, pikselind; mets-haraklatv, tillid; kivikirved (sees on auk); vikerkaar – piksekaar; muld ; kivid (esimese äikesega taod pead vastu kivi – aasta aega pea ei valuta ). Äiksest hoidumine: koerad majast välja; vanduda ei tohi; puu all ei tohi seista; kõõluda ei tohi; õuest ära; ei tohi joosta, kiirustada; rauda ei tohi enda ligidal hoida; tikke ei tohi taskus olla; majas ei või olla välgust tabatud puud; majja tehakse tuli (siiber kinni). Äikese, päikese, kuu ja vikerkaare peale ei tohi näpuga näidata, sest need on pühad. Muidu võib näpp mädaneda ja maha kukkuda. Eestlastel – äike karistab kurjasid inimesi. Kõige sagedamini lööb äike tamme. Äikese funktsioon on saagi ennustamine , viljakus.. VIKERKAAR – sild elavate ja surnute vahel…kangelaste ja õndsate taeva pääsemise võimalus. Hästi peenike ja terav , halvad selle peale astuda ei saanud. Eestis oli tähendus, et piksekaar joob vett. Eeldati, et hakkab varsti sadama. Kõige puhastavam element on TULI – jaanipäeval üle lõkke hüppamine, jüripäeval aeti loom lõketest mööda, et nad suitsust läbi läheksid. Lõkkeid sama palju kui külas peresid. Sütel kõndimine. TUUL – Taevataadi hingushing.. Tuuleema puhkab tuulepesas või nõialuual. Tuulepesadega puud ei tohi maha raiuda ega nende oksi ära murda (v.a. ravimiseks). Kui tuulepesasid maja lähedal on palju, siis seda maja tuul ei ohusta, aga muud õnnetused võivad seal juhtuda. Tuulepesa võib ka taevasse tekkida triibuna. Enamasti ennustab tugeva tuule tekkimist. Vaigistamistaiad/ Esilekutsumisaiad: vilistamine – esilekutsumine; masti kraabiti küüntega – esilekutsumine; tuulesõlmed – esilekutsumine; puder aiateibale; madu – lohemadu (lüüakse kirves puu sisse, madu riputati puu otsa).LUMI, VIHM – surnud hööveldavad. VIRMALISED – Imeveski Sampo jahvatab..rohkem põhjapool..
Petmise toimingud
Kes võivad petta? 1.elututest asjadest – liikuvad, hääli tegevad (nt. laev, pasun , regi, vile ); 2. elus asjad – konn, varss , kägu , sookurg . Eriti suured petjad on linnud . Petmistegevused: kuulmine – 3x kägu kukub (3, aastat elada, 3.a. pärast kolid, 3.a. pärast lähed mehele); nägemine; varjamine; asja saamine (nt. juustest salgud..kui saadakse see asi, siis saadakse ka võimu selle üle; situtamine - sülg, veri, kusi , sitt; üle läve võtmine; nime teada saamine; lubamine ; pilk ( petmine , kui võimu saamine teiste üle); liitmine ; kinkimine – inimesed kingivadki tahavad sidemeid luua või katkestada; eitamine; välja naermine, pilkamine; mõõtmine/ loendamine Tunded mida kardetakse seoses petmisega? ehamtus; igatsus; imestus ; hirm. Tegevused on olnud vahendid, et kutsuda esile emotsionaalne reageering. Mida teha, et ära ei petetaks? Söömine; joomine; piibu tõmbamine ; sülitamine (üle õla); pissimine.
Metsaga seotud uskumused
Meeste ruum – mets, meri, järved . Naiste ruum – maja, laut ja põld. Meeste ametid metsas: puuraidur, haokorjaja, jahimees ( salakütt ), mesinik, korilane ( marjad , juured, seened), karjatamine , kaabakad (mõisa maalt ära minejad), kalurid. Puu langetamisega seotud uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga.
METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena . Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena . Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane ; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine . Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg).
NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta näitab ennast harva. Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees. Järvedega seotud pärimustes on näkk kuri, merega seotud pärimustes aga vastupidi (Mereema tütar otsib endale meest). Näkk (kinnijäänud surnu) on niikaua seal, kuni ta kellegi teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi , Pühajõgi ( Võhandu ), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi , Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga.
VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad ) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma . Mere-ema nõuab austust enda vastu. Ohverdamistavad: 1) viin 2) lõng , siidrätt 3) jaka . Mingi liigi esimene visatakse tagasi, suure saagi puhul osa tagasi.
POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas. Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm . Kui tüürimees potermani ei kuula, saab ta vastu kõrvu. Potermani laevalt lahkumine ennustab laevahukku, kus käis kotiga on lootust, et keegi jääb ellu. Ta nõuab enda austamist.
MAJAHALDJAS – 1. paigavaim – temaga peab saavutama kokkuleppe. a) maaema (paks maanaine) b) maa-alused (härjapõlvlased- kärnkonn , kuklased , päkapikud ); 2. ehitusohver – tavaliselt mingi loom; 3. nurgakivi panek ( hõbe , viin, leib, suhkur) – selle alla pannakse hõbe, leib, viin ja suhkur; 4. sarikad (viin, leib – lakka ohvrianniks); 5. katus; 6. esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega. Majahaldja esinemiskujud: kilk ; nastik ; nirk . Kui kolid ära ja tahad majavaimu kaasa võtta siis majast palk kaasa (üle voolava vee ei või viia). Majavaimu funktsioonid: maja hoidmine, valvamine (eriti äikese ajal); nõuanded; ended. Kui majavaim näitab enda kuju siis keegi majast sureb . Tööde tegemine ( rehepeks ) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid.
Libahundid
Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk , kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid:
I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid, võlgnikud, rikkuses kinni, viljastamata surm, enesetapjad , vabast tahtest kinni, hauda maetud , tapetud lapsed) b) loitsu ja riitusega, mingi kohaga seotud. - elava inimese hing – 1) vabast tahtest 2) loitsu või riitusega seostatakse mingite esemetega.
II kriteerium - Laibad mõjutavad maailma füüsiliselt (piinavad jne.) Haldjas mõjutab teispoolsuse kaudu – juhuste kokkusattumine.
III kriteerium - Libasid on palju näha. Haldjaid näeb üliharva.
IV kriteerium - Haldjaid toidetakse. Libandeid mitte kunagi, kihutatakse takka.
V kriteerium - Liband on kogu aeg kohal, sest ta on seotud. Haldjad ilmnevad riituste käigus, ta on vaba.
VI kriteerium - Liband loetakse sunniga ( riitus ,loits), see ee mille külge ta seotakse peab olema võimalikult suur. Haldjat siduda ei saa, kui siis armastusega.
VII kirteerium - Libandit võtab hõbekuul. Haldjat mitte.
TEGEMISÕPETUS – 1) Libaloomad – hunt, koer (inimese väeloom ) = naha selga panemine , nõiavõie, puu alt läbi pugemine ( lepp , pihlakas ), kukerpall – keha jääb paigale, hing kukerpallitab edasi. Kujutamistehnikad: nad käivad eelkõige murdmislõbu pärast, liikumislust, info hankimine , liha toomine. Võivad esineda pool-looma, pool-inimesena. Jutt on napp , räägivad haugatuslikult. 2) Marus; 3) Külmking = mõlemad huugavad metsa all. Külmking võib olla inimene, tal on omad rajad ja kui inimene sellest üle läheb, siis eksib ta ära. Nende kõige suurem vaenlane on äike. 4) Puuk 5) Kratt = tulutoojad; tehakse õlgedest, vanast prahist, vana vigel , kõik see seotakse inimese moodi kokku, nöörides loitsusõlmed ja nööriotsad jäetakse lahti. Tegija väestab verega krati . Tassib vilja ja raha. Puuk võid ja piima. Erilise lõhnaga. 6) Ebajalg – seostatakse nõia hingega. Otsiti ebajalaks käija laip ja keerati teistpidi või visati ebajalga ennast noaga. 7) Võlu – jätab inimestele külma higi, piinamislust. Kõik nad kardavad äikest (v.a. libaloom), hunti, libahunti, neljasilmalist koera , valgust (v.a. libaloom, ebajalg), näidatakse risti.
KUJUNÕIDUS - kahjustamiseks – lepast, tehti harva, kuju ise tehti jube; hoidja – sagedasem ; petteks – tormiga meremehed viskasid oma kujud petteks merre; armumaagiaks – objekti mingi asi peab kujus olema (küüs, juuksed); väekujud – vahendaja väe ja inimese vahel.
Kristluse tulek Eestisse
11.saj. oli ristiusk jõudnud eestlaste asuala piirideni nii idas kui läänes, seda kinnitavad hauapanuste vähenemine, ristik motiividega ehete leidmine ja keeleteadus. Eesti keeles juurdunud ristiusu olulised mõisted olid rist, papp , nädal jt. viitavad idast tulnud misjonile.. Teine grupp sõnu olid nt. kirik , munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.). Algul oli misjonitöö rahumeelne , kui aga sakslaste abiline Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti saadi aru sakslaste vallutuste plaanidest ja liivlased hakkasid tõrkuma. Kui ristimistöö tulemusi ei andnud siis kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert , kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti= Maarjamaa .. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine . 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a. vihavaenlased. Kirik ja mõisnikud kasutasid nõiaprotsesse vastakatest talupoegadest vabanemiseks ja teiste hirmutamiseks. 1730 – hernhuutlus – algasid vennaste liikumised – hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksasju. Tekkisid vennastekogudused kes soovisid oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt 1844 -45 – suur näljahäda .. 1850 – kristlusest loobumine.
Kristluse kujunemine: Kujunes Rooma impeerium . Rooma vägivallatsemine tekitas inimestes vastuolusid ja sundis neid omakorda mässama. Inimesed, kes ei näinud muud võimalust vabaneda otsisid pääseteed taevast. Vanad religioonis ei saanud väljuda rahvuslikest piiridest, oli vaja religiooni, mis ei oleks olnud lihtsalt rahvuslike tingimustega vaid mis oleks suutnud rahuldada Rooma impeeriumi rõhutud elanikkonna mitmete kihtide vajadusi. Messia – uus kuningas, loodeti et ta tuleb ja vabastab juudid , hingeline päästja, inimene päästetakse sisemiselt. Juuda elemendid kristluses : Jeesus Kristus = juut,; evangeeliumi sündmused leiavad aset Palestiinas ; kõik evang. tegelased on juudid; juudi usu peamised dogmad ühilduvad kristliku usuõpetusega; lugu inimese ja maailma loomisest; naise ja seksi vastasus. Mittejuuda elemendid kristluses: jumalate kujud ja nende austamine; paganausulistelt on tulnud paganlikud elemendid; idamaadest on tulnud õpetus jumala surmast ja ülestõusmisest; Jeesus Kristus on patuta ja Neitsi Maarja pühast vaimust eostamine; püha söömaaeg; risti kultus.
SAMANISM – šamaan = erutnud ja raevunud.. Kehalised märgid: õnnesärgis – lootekotis sündinud; sünnimärgid – tulemärgid; hambad imikul; silmad; puudu/üle (nt. mõni varvas on puudu); kahesoolisus; erakordne viljastumine . šamaaniks saamine: päranduv; taotluslik ; spontaanne. šamaanihaigus – seostatakse sellega, et vaimud tulevad ja hakkavad šamaani kiusama . Mänerik – arktiline hullus. šamaanihaiguse tüüpstsenaariumid: kokkupanek – pärast 1 tükk puudu/üle – surm, tükeldamine; haudumine – kaitsevaim, väeloom, abivaimud.. šamaanihaiguse üks osa on kontakt lõpetamata asjadega. Selle tulemusel energia puudu- või ülejääk . Šamaani vägi opereerib – konstantse ja spontaanse väeg. Vägi on kihiline – igapäevane tasand, ekstaasi tasand ja ellujäämistasand. šamaaniväe motiivid: müüdid – saadud ürgsel ajal kotkastelt või jumalatelt või esivanematelt päranduseks; alateadvus – kui hoidume mingite asjade tegemisest mingite hinnangute tõttu siis surume energia hulga alla.
KALVINISM – on kodaliku protestantismi kõige järjekindlam eriliik. Sellel on rangelt askeetlik vaim ja sünge fanatism. See on õpetus absoluutsest jumalikust ettemääramisest ja selle rajajaks peetakse Johann Calvinit. Ettemääratuse põhimõte – jumal on määranud iga inimese saatuse , kellegi võimuses pole seda muuta, rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust , kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi. Sellest kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlikest liikumistest.
BUDISM – 6-5 saj. Ekr – Siddhartha Gautama oli kuningapoeg, keda hellitati ja hoiti eemal kõigist elu varjukülgedest . Ta abiellus ja talle sündis poeg. Ühel päeval oli tal 4 kohtumist : 4 haiget, 4 vana inimest, 4 surnut ja 4 kerjusmunka. Nendest vapustatuna lahkus ta kuningakojast ja oma perekonnast ja hakkas ka ise kerjusmungaks – jäi 7.aastaks metsa askeediks. Seal taipas ta et kogu elu on kannatus ja et kannatusi põhjustavad rumalus, ihad ja soovid, õppis kannatauid kaotama.. Ta sai peale nende taipamist Buddhaks. Kui inimene neid 8.t praktikat jälgib, saab ta Nirvaanasse (kannatuste katkemine) 8-astmeline tee kannatusi kaotada: täiuslik nägemus – inimene on taibanud 4 üllast tõde; täiuslik otsustavus – inimene otsustab hakata praktiseerima 8’ astmelist teed; täiuslik kõne – vaikne, tasane kõne, räägitakse vähe; täiuslik tegu – ei põhjusta kannatusi teistele elusolenditele; täiuslik elatusviis – ei peeta kõlbmatuid ameteid; täiuslik püüdlus – püüab vaimselt täiustada, saada nirvaanasse; täiuslik meditasioon – vaimne praktika; meditatsioon – tegevuse tegemisel meditatsioon ei katke hetkekski. Tavainimestele on mõeldud ainult 5,6 aste , viimased kaks on ainult vaimulikele. Budism esineb kahes vormis – mungad, nunnad ning vaimulike toetajad.. Nõuded – ei tohi tappa, varastada, valetada, võõrast naist himustada, alkoholi tarbida.. Budism jaguneb: 1) Hinajaana – Lõuna-Budism – arvab et tõelist Mina pole olemas – eesmärgiks on üksikisiku enese tahtega nirvaana saavutamine. Rõhutab ligimesearmastust , sallivust ja õigust neist vabaneda.. 2) Mahajaana – Põhja-Budism – tõeline Mina leitakse siis, kui on loobutud petteMinast..Mahajaana sisestab rahvale usku, et budade ja bodisattvade ( ideaalid) abiga jõutakse paradiisi.
LÄÄNE- JA IDAKIRIKU järk-järgulise lagunemise põhjustas Rooma riigi lagunemine lääne- ja idaosaks. Läänes tekkis paavst aga idas sellist võimu ei saavutatud.. Lääne (rooma-katoliku) ja ida (kreeka-õigeusu) erinevused: 1) Katolikus kirikus püha vaim lähtub jumal-isast ja jumal-pojast, õigeusu kirikus aga ainult püha-isast 2) Katolikus kirikus on pattude lunastamise praktika. 4) Õigeusk ei tunnista Neitsi Maarja patuta eostamist 5) Õigeusk ei tunnista paavstide ilmeksimatust usuasjades. Katoliku kiriku kombetalituste erinevused õigeusu kirikuga võrreldes: ristimine ülevalamisega (õigeusk – vette kastmine ); täisealise võidmine (õigeusk – lapse võidmine); ilmalikud armulauad ainult leivaga (õigeusk – leib ja viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon ; paavstide eesõigus ; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine.
KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht , abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine).
PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus , angligatsioon, kalvinism.
Surmakultus
Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine , lauakolin, koputused, nime hüüdmine), õmblemisel läheb nõel katki, puhtale särgile lendab sitakärbes , ei tunta ära, koer ei leia jälgi, koer ulub, lahkuja vaatab tagasi, hüvasti ütlemine (tavaliselt ütleb head aega), puu kuivab ära või murdub, kägu kukub13x, loomad käituvad ebatavaliselt, inimene hakkab läbi käima tuttavaid paiku, seletamatu hirm ja ärevus. Unenäo ended – a) sümboolsed (valge värv) – hambad välja, surnutega kaasaminek, asja andmine unenäos, küntud põld, peenrad , pestud põrand, puu murdumine , palgi kandmine, kolimine uude majja, söömine surnutega. b) mittesümboolsed – matus, pärg laual. Surma ended haige puhul või vana inimese puhul – reipus = järsk paranemine, söögiisu (ei taha sealiha), käed-jalad külmad, kõõritab üle pea, nina ja lõug on teravad , haige tahab uut aset, väldib sulgpatju, ajab valvajad minema, räägib saladuse, annab õpetusi edasi, loomal pea norus, linnud, peale õpetaja jutlust jäi haige ruttu magama. Katsumised – sool võeti pihku, kui mindi haigega rääkima ja kui sool oli pärast märg, pole midagi head loota ; pekiga katsuti inimest ja anti koerale süüa, kui koer ei tahtnud, polnud head loota; konn pandi haigele rinna peale, kui konn tardus polnud head loota. Ended, mida vaadati kui surnu majas – kui ruttu tuleb surma kangestus (kui laip oli kaua pehme siis kardeti et samas majas on varsti uus surnu); kui 2 siis tuleb ka kolmas; surnu viimisel keegi komistab; viiakse välja ja kukk lendab kirstule ( samast puul murerest varsti keegi sureb); nooreli latv; ühtegi matusetarvet ei või ripakile jätta; unustati midagi koju; haud sisse kukkunud; hauda kukkumine ; liiga palju mulda jääb järele; viimane lahkuja matuselt; unustatakse midagi kalmistule..
Suremine
1) valvatakse (ei tohi nägemata surra); 2) kergendatakse - teine ase, põrandale kõva ase, avatakse aknad, lõhutakse korsten (umb.100.a. seda enam ei tehta Eestis), lõhutakse katus, seina sisse auk, hüvastijätmine; 3) peeglid kinni.
PESEMINE – viht, seep vesi. Viht on kõige vanem vahend, see pannakse hauda kaasa. Seepi ja vett hauda kaasa ei panda – tänapäeval need hävitatakse, vanasti kasut. neid erinevate taigade jaoks. Seepi ja vett ei võinud jätta samasse perekonda.
RIIETAMINE - surnu riietel ei või olla sõlmesid; enamasti õmmeldi käsitsi; riie käristati mitte ei lõigatud; jalanõud peavad olema mugavad; riided kas mustad või valged.
VALVAMINE - valvati mitmekesi; ei tohtinud uinuda; mängiti seal (et ärkvel püsida); söödi herneid (väljendavad pisaraid).
KIRSTU TÕSTMINE – vanasti viidi surnu lautsiga surnuaeda ja seal asetati alles kirstu. Panijad ei võinud olla pereliikmed .
SURNU MAJAS (kombed) - töökeeld – algupäraselt täielik keeld, hiljem tööd,mis tegid häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti haua tükk aega varem lahtikaevamisest.
KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad ( proteesid , prillid, kepp ); leib-sool; kirglikul kudujal murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha. Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…).
VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära . Surnu viidi välja vastutuult. Kui pärituul, siis lõhuti aeda . Surnuga ei olnud soovitav sõita üle põllu. Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel puul latv ära. Risti tegemise puud on mänd , lepp ja kask . Surnu muutub raskeks: kodu lähedal; kalmistul ; kirikukellade helisedes. Raskeks minemise põhjused: paha surnu (inimesed, kes surevad nägemata, metsas, tapavad end); surnu see on „kurat“; „kuradid“ vankril, hobusel, inimstel – on surnunägija, kes näevad neid kuradeid). Vaime näeb vaadates jalgade vahelt, hobuse looga alt, läbi nõelasilma. Surnul keerati punane lõng ümber varba ja surnu keerati kummuli . Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut.
KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine).
Uskumused veekogudest
OHVERDAMINE : Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada.. Olid erinevad ajad kuna ohverdada. Tapmine üles – valge loom, pannakse peale valge nahk. Tapmine alla poole – must loom, viiakse läbi keldris . Ohvrikohad: silmapaistvad kohad nt. mäetipud , mille oluline element oli vesi. Polnud kunagi universaalseid kohti. Ohvrikohast ei tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude varjude kaugus. Olid ka katsumusriitused, et näha kas sobib sellele ohvriloomaks. Äkki ta ei taha seda. Loom peab tulema küla enda kogukonnast. Pandi käsi looma peale ja kui võpatas siis sobis ohvriloomaks. Või lastakse läbi puuoskste vett loomade peale, kui võpatab siis sobib. Tüüpilised ohvrid: elu – veri; toit – surnud, jumalad (ohverdatakse ülesse, kergitusohver või põletusohver). Kergitusohver – hinge lahkuma sundimise ohver, mida tehakse okstega ..Põletusohver – pannakse maks, neerud jne.. peale panemist ei tohi lõket kohendada. Ohvritoitu ei tohi maitsta enne valmimist. Hõbe – kolm tilka verd; riided; paelad.