5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
256 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise
Keha ja elundid Arvatavasti alles uuemale ajal on hakatud meil teiste rahvaste eeskujul kõnelema peaajust kui ,,mõistuse" ja südamest kui ,,tunnete", eriti veel armuasjade keskusest. Ei ole aga kahtlust, et ka juba muistsest ajast meil on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Elujõu asupaigaks, elundhingeks. Seda iseloomustavad sellised ütlused nagu näiteks vihastava ja kiusava inimese kohta: ära kasvata oma südant nii suureks, sa sööd mu südame seest välja, miks su süda nii täis on, mureliku kohta: süda vlutab, kerglase ja rumala kohta: pea sassis, aju pehme jne. Et muinaseestlased kujutlesid südant elundhingena ja arvasid selle söömisega omandavat ka vastava olendi hingejõu, selle kohta on meil selge ja otse klassiline mälestus Läti Hendriku kroonikas (XXVI 5-6), kus kõndeldakse, kuidas pühapäeval 29. Jaanuaril 1223 Sakala mehed tapsid Viljandi lossis jutluse aegu sealsed mõõgavennad, nende sulased ja saksa kaupmehed, läksid
hiired-rotid, mitte kahjurid puud-põõsad, mitte mets lehmad-lambad, mitte kariloomad see/too jumal/kurat needusallikad ja raviallikad- palved sõnastatakse 180 kraadi vastupidiselt see-üldine igapäevane elu, moraal, kombed too- klounid, praktikat ei tohi kasutada · Inimese asend- hierarhiline süsteem. jumal->inimene-> monoteism pole inimesekeskne maailmavaade, see on jumalakeskne. Petmine- Kõik väekas-kõik Elutud: *kuninga laev(suuremat sorti laev), regi, vanker, -liikuv *jüriöö pasun, vile -hääl *relvad- kui püss on tapnud ühe tapab ta ka teise. *loomad- hunt, varss, konn, *vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud-
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrasho
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale.
Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees
1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused eesti rahvausus TAPMINE – tapmisega kaasnes suur rõõm, aga lõbu pärast ei tapetud. Ainult tapmine, mis on kõhklusteta ja kahtlusteta saab olla väge sisaldav = rituaalne tapmine – erilisel ajal, erilises paigas, erilisel viisil. Usuti, et vahemaa ohvri ja tapja vahel peab olema väike, nii kindlustatakse väe ülekandumine. SÖÖMINE – liha söömine; tootemlooma söömine, mida ei tohi teha liiga tihti/harva ega liiga palju
jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad arvasid, et mitte inimene üksi pole jumala ainuesindaja siin maa peal, vaid kõik maailmas elab võrdset elu. Ka uskusid nad, et midagi ei ole mõne kõrgema olendi poolt loodud, vaid kõik on tekkinud iseenesest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid