Eesti vana usk konspekt (2)

EESTI VANA USK
LOENG 1 08.09.2011
Animatism : vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline
· preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses
x2
x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1?
Subjektiivne tajumine . Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega.
Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus - anomaalia (värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn
Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes - vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne.
Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vähem väge on lihas, vägi on elundites...ohverdataksegi ka elundeid. Lihas on kätes rohkem väge kui nt kannikalihastes, sest käsi on liikuvam) -juuksed(skalbijaht, juuste lõikamine kui väe vähendamine, skalbi eemaldamine kui alandamine ) -habe(habemeta mees on poisike) -silmad -pea - suguelundid (viljakus, kurja needuse tõrje) - veri (vere asendusained- lepapuna) - eritised -luud ->hambad->säilivus -küüned (kurat kogub inimese küüsi et teha kübarat)
Preamanism - väekas laip, elava surnu teooria. Tekitab inimestes hirmu, mis omakorda põhjustab nn. surnutõrje (pea mahalöömine, vai läbi südame , koopasse sulgemine jne.) Hauda maeti inimene koos tema väega.
Animatistlikud riitused: 1. Lihasöömine- liha kas toores või keedetud, mitte küpsetatud, ei mingeid maitseaineid. (hiljem, väelooma söömine, vein ja leib ­ vein kui veri, leib kui liha) 2. Raviriitused- väge on kas liiga palju või liiga palju. Väge palju: palavik, punetised , krambid. Vähendamiseks nt aadri laskmine , mitte söötmine, jahutamine. Väge vähe: kahvatus, loidus, nõrkus, jõuetus. Suurendamiseks : sööta, soojendada jne. 3. Ajutine püha- objektiks ükskõik mis. Indjaanlastel nt koer keda nuumati ja hiljem söödi. 4. Väeotsimisriitus- esemed (kivid, kristallid , väekad kehaosad , küüned juuksed. 5. Kontaktmaagia- füüsiline kontakt olendi endaga või midagi olendilt omandatut 6. Elutu elustamine - elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011
Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim - karjane isikulised hinged (väed) / vaimolendid -hoidja - haldjas -jumal
Animatism oli kvantiteedid (hulk)
Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. ( toonela -eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus ­> tekst loodus->tekst tekstist mis on loodusest-> tekst mis on tekstist mis on loodusest
· mõtlemine muutub Mitmedimensiooniliseks : Dualistlik eksistents-kõiki asju on maailmas vähemalt kaks. Kaks surma, kaks sündi, kaks inimest , 4 neeru jne. NT Kaks rasedust- 1. materiaalne aspekt. ( mees-naine jne) 2. Raseduse vaimaspekt ( ehmatus , kui olendi hinge tungimine lapsesse; naine sööb pohli ja laps liigutab siis laps 3. jääb pohlamarjast raskejalgseks) Kaks sündi(mõnikord kolm)- 1. materiaalne sünd (laps sünnib ja elav) 2. vaimne sünd (nime omistamine lapsele, laps omistab hinge) 3. (sündinud laps asetatakse maa peale sest Maa on kõigi asjade ema) Kaks surma- 1. Materiaalne surm ( elundid ei tööta, kehaga on midagi juhtunud, huuled tõmbuvad siniseks ) 2. Vaimne surm Kaks matust- 1. väike matus (keha matmine) 2. suur matus tavaliselt 40 päeva pärast (hinge saatmine ) Kaks elu- 1. materiaalne elu ( elu mida me elame) 2. vaimne elu unenägudes. Kaks südant- 1. materiaalne süda mis pumpab verd 2. südame hing mis armastab jne. Inimene- 1. materiaalne 2. vaimne
- animism - algab polüteism
Kana - kõik teised kanad on ära materialiseerunud ja üks (nt must kana) on kanade kuningas ja hingehoidja 1. materiaalne 2. vaimne Kuusk - kõige suurem kuusk on kuuskede karjane ja nö kuuskede kuningas, kes kannab vimu...kõik teised kuused on matrialiseerunud. *Või siis puu ja üks puu nt tamm on puude karjane. 1. materiaalne 2. vaimne Metsaelukad- nende karjane on metsahaldjas kes omab vaimset aspekti ja on karjane 1. materiaalne 2. vaimne Loodus- kui materiaalne ja ainujumal karjatab loodust.
koondumistendentsid- asustus koondub, kunagi iga küla rääkis oma murrakut kuid tänapäeval on vähenenud miinimumini. Pole enam animism vaid polüteism.
Ilm 7 Ei seostu hea ja havaga vaid jõu ja teadmistega
Maa (materiaalne maailm)
Ilm 7 Kõik mis on materiaalses maailmas tahab vaimustusda (teispoolsusesse) · Karu vaim.-> väikesed karud->kuri jahimees ,,vaimustab" ühe väikesest karust.-> karu vaim materialiseerub (võib ka inimeses või teistes olendites) · materialisatsioon teiste olenditena- vaim saab materialiseeruda nii selle sama olendina kui teiste olenditena. (väelooma otsimisriitus- inimeses otsitakse mingit teatud vaimolendit mis annab spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi · Õige olend peab näitama end neljast küljest. Ei tohi olla ähvardav ja kollastes-mustades toonides. Inimene peab väelooma küttima ja seda sööma ja saama väe. Küüned, hambad sellelt väeolendilt muutuvad sümboolseteks esemeteks materiaalse ja vaimuilmaga. Multilokatsioon- karu(kui väeolend) ei jää ilma oma väest. Vägi on nii karul kui inimesel. Pole proportsioonides , Üks asi võib korraga olla mitmes kohas. -karu viga -külg ees käimine -konna viga-konnasilm -hundi viga-hundikurk -jänese viga-jänesemokk -surnu viga-kui lapsel on sündides kuiv ja kollane nahk.
Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine
Loeng 4. 06.10.2011
Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: - hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged
Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab Väeloom Teisik- vabahingeks Lisahing Üldhinged - taevas -maa
Väestatud laip-> kehahing-> hirm-> tõrje (surnutõrjemaagia)-> kalm vabahing-> hoolivus -> surnutekultus-> kalm | 1) siia ilma- undlikud/nõiad (sest nad on ootamatult surnud ja riituseid pole tehtud) 2) toonela-> veealune paik(algselt) -> veetagune paik surm toonelas - hajub -> teispoolsus - teisele tasandile - reinkarnatsioon manala - kurjade vaimude paik
Loodus: -maaviha Sünd ­ surm : surm selles maailmas tähendab sündi toonelas. -veeviha -äike -tähistaevas -loomad -tuul -ilmakaared(põhi, lääs)
Maa elavad -toit sümbioos ILM surnud -sigivus inim. -viljakasv viljakus -karjaõnn -moraalivalvurid
kohtumised- kalmistul (koos surnuga söömised) -hingedepäev 2. nov (hingede koju kutsumine) Traditsioonid: - 7 x sööma (sööma koos hingedega) - õlgedel magama ( hinged magavad voodis ) ­ küünal aknal (hinged näevad tulla)
Loeng 5. 13.11.2011
· Ühtsusprintsiip- Kas inimene on siin maailmas üksinda, siia heidetud? Üksi (vaba, juhuslikkus) Seotus (kui on seotus siis juhuslikkust pole, olemas on sidemed, juhuseid pole, mõtestatus) -613 käsku talmud - käskude ja keeldude järgi elamine ja nende tõlgendamine. brikolaaz · Tasakaaluprintsiip-saab alguse maailmaloomise müütidest. Maailma luuakse täislikuna ja inimese roll on täiuslikust säilitada, taasluua. Riitused- taviriitused, jaanipäev. Igapäevaelu- tegu/tagajärg ohverdusriitused- tasakaalu taastamise riitused · Täiendpolaarne mõtlemine- yin-yang, kui need kaks jõudu tasakaalustuvad, tekib uus mark hiired- rotid , mitte kahjurid puud-põõsad, mitte mets lehmad -lambad, mitte kariloomad see/too jumal/kurat needusallikad ja raviallikad- palved sõnastatakse 180 kraadi vastupidiselt see-üldine igapäevane elu, moraal , kombed too- klounid , praktikat ei tohi kasutada · Inimese asend- hierarhiline süsteem. jumal->inimene-> monoteism pole inimesekeskne maailmavaade, see on jumalakeskne.
Petmine - Kõik väekas-kõik Elutud: *kuninga laev(suuremat sorti laev), regi, vanker , -liikuv *jüriöö pasun , vile -hääl *relvad- kui püss on tapnud ühe tapab ta ka teise. *loomad- hunt, varss, konn, *vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid , jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja - linalind-linavästrik karjalind-
Tegevused: 1) kuulis 1x kägu 2)nägemine 3) varjamine 4)situtamine
petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus:
kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6) puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine
kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine 5)kellegi asja saamine endale 6)üle läve andmine 7)nimetamine 8) kiitmine 9)pilk- kade pilk 10)kinkimine 11)eitamine 12)pilkamine, naermine 13)küsimine (teine peab vastama jah) 14)mõistatamine
-EBAUSK
reageering/emotsionaalne: -ehmatus -igatsus -hirm -üllatus
03.11.2011
Mets
1. Tervitus , miks tuldi?, and-tõiv 2. Ei tohi karta. 3. Ei tohi vanduda (eriti mitte kuradit)- võib ropendada 4. Laula vaikselttuda, et mitte loomadega silmitsi sat- muidu ei liigutud metsas vaikselt 5. Kui inimene sööb metsas siis pidi sealt tüki metsale andma (soovitatavalt enne söömahakkamist) 6. Metsas magades pidi pea põhjapoole olema. Hundid hoiab eemale. 7. Kui teed tuld, kustuta lõke alati. 8. Kui kuuled , et metsas keegi huikab sind, - Ole vait.
Ametid miks metsa mindi : 1. Küttimine (küttimisega elaks ära kui 11000 inimest elaks 3 km2) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Korilus- marjad , seened, tõrud 6. Mesi (mesilasi peeti metsas, tarupuid otsiti, perekond märgistas tarupuu metsas, eestlaste esimene eraomand ) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid , viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid
Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast ­ naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida ­ mees pakkis endale moonakoti ise ­ ei nimetata looma õige nimega ­ kõige ohtlikum loom oli küttimiseks põder (ründab esijalaga ja kui haavatud, siis sarvedega) ­ teorendi asendaja , mõisakoormistest vabaks ostmine ( teder - 1 päev, metsis-3 päeva, jänes- 3 päeva) ­ karusnahk: raha - orav, nugis, rebane (1 rebane u 3 kuu palk, üks nugis u 4 kuu palk)
Tabatud looma austamine- austamine on suunatud loomale endale, mitte metsahaldjale. 1. Kõige esimene variant, kui loom süüakse kohapeal ilma luid murmata(luudest uued loomad). 2. Tabatud looma esimene veri on ohver metsale. 3. Oks, pühkimine 4. Peied- suurte loomade puhul, et loom andestaks küttijale, lepitamine 5. Petmine- püss läks kogemata lahti, püssi tegid lätlased, kuuli tegid mustlased , riided pandi tagurpidi selga , 6. Võimalus pääseda- jänest kunagi pesast ei lastud , pidi andma võimaluse pääseda. 7. Igal juhul oli vaja loom tabada 8. puud raiutakse siis kui puu on surnud 9. tarbepuud langetetakse alati põhjatuulega 10. küttepuud langetatakse lõunatuulega et puu paremini põleks. 11. Kui puul oli ebatüvi(tulioks) siis kunagi seda puud majale ei pannud, sest sinna pidi äike sisse lööma
Metsarahvas 1. perekondlik esinemiskuju 2. mees-pikk ja peenike , u sammalhabeme moodi naine- peenike või paks(viljakas), imepeened juuksed - pikad ja peenikesed et mahtuda õõnsatesse puutüvedesse 3. muutlik suurus, eest üks tagant teine 4. liigub kohinal 5. ainult asustamata maal 6. huikab, metsarahva kuljused- huikab kevadel või enne suurt tormi ­ hoolitseb loomade eest ­ hoolitseb taimede eest · karjatab inimeste karja · juhatab/aitab eksinuid · eksitab... * haldja jälgedele sattumine ...eksitab kütte, metsavargaid jne kes metsareeglite vastu eksivad · kutsub külla (harva) ajanihe ( koju naastes palju aega möödunud) · aitab heina teha · aitab mehele · sinised lehmad · metsarahvas võib abielluda inimestega, aga problemaatiline. Laped eriti tugevad, targad ja ilusad · sipelgad - sipelgapesad · Loomad kellega seotud: karu, madu ja hunt · metsarahvas võib ise esineda kirju linnuna ( nt siniraag)
Loeng 10.11.2011
Surmaended:
Ootamatud ended :
1. kui nõel läheb katki 2) sitakärbes särgile 3) kuuseokkamaitse toidus 4) koputatakse aga koputajat pole 5) hüütakse nimepidi, kuid kedagi pole 6) nähakse seal kus sind ei ole 7) seletamatud helid 8) puu murdub (kuivanud puu) 9) loomad kui suurel hulgal porikärbseid või rotte trügib koju kui kägu kukub (nii mitu aastat elada) rähn- musträhm e toonetikas(toonela e surnute maa) 10) koer ulub 11) kui koer ei ei leia peremeh jälgi 12) ei tunta ära 13) kui keegi vaatab tagasi siis ta tagasi ei tule
Vanainimene /haige: 1) Käib läbi tuttavaid kohti /inimesi 2) seletamatu paranemine 3) räägib teeleminekust 4) kingib asju ära 5) kui minnake midagi vaatama ja loom läheb üle tee 6) kirikuõpetaja hobuse pea norus 7) inimene peale palve kuulamist kohe uinub 8) võlgade tasumine 9) saladuste rääkimine 10) jääb silma kuidagi (nina terav , silmade kõõritamine osutuv lõug) 11) vaatab seina (näeb et seina sees on auk) --- surmaennete tõlgendamine 12) ammutatakse pangest vett ja vaadatakse kumba pidi tiirleb vesi...kui vastupäevA SIIs sureb 13) kui sool kui pihus niiskub siis on surmaenne 14) kui talla -all hõõrutud pekki koer sööb siiis surm 15) tahab teist aset (enamasti kõvemat) 16) haigevoodi valvajate ära ajamine
Surnu majas : 1) 2 ->3 2) kas on pehme (kui surnu on pehme ja surnukangestust ei ole) siis tuleb varsti uus surm. 3) Surnut majast välja viies keegi lävel komistab/ komistab lihtsalt 4) kukk kirstule 5) vastutulija vaatamine 6) ootamatud peatused ( ei tohi teha peatusi välja arvatud koore sisse risti tegemine) 7) midagi unustatakse koju 8) matusega seotud asju ei panda kohe ära 9) midagi unustatakse surnuaeda 10) ese kukub hauda 11) haud kokkuvajund 12) viimane lahkuja
Unenäo ended: 1) hüütakse unes 2) puu murdumine /palgi kandmine *** üks tigedamaid 3) surnud kutsuvad kaasa 4) surnutega söömine 5) küntud põld (väljendab lõpetatust) 6) asjade pakkimine, ära kinkimine hirv ja ärevus rõõm
Suremine; Noorte puhul takistatakse. (laks näkku, midagi suhu panna) Vanadel aidatakse. -aseme vahetamin, pea põhjapoole -lõhutakse katust -lõhutakse korstent -avatakse aken -auk seina peeglid kinni kui surnu majas: muidu näost kollaseks kui peeglist vaatad, muidu hakkab surnu kodu käima, võtab hinge kaasa, vaimud ei salli läikivaid asju ehtida ei sobi, kui surnud majas kellad seisma kui surnu majas (eriti pommiga kellad) igapäevaseid töid ei tehta (välditakse lärmitegevaid töid) 17.11.2011
Kaali meteoriit 5 m.... Kaali kraater 450 m
Surnu seadmine: põrandale-kõva pind
headel inimestel kerge surm halbadel inimestel piinarikas surm elukutsest lähtuvalt lõhuti elatusallikas surnu kohal et anda see surnule kaasa.
24 NOVEMBER
Majahaldjas( koduhaldjas ; kodujumal) - > Maa, koht.- > Maaema (viljakus)
­ Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; ­ 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, ­ kääbused/kääbas (1 sugu) ­ härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused ­ uuestisünni riitus ( Maa alla panek ja veest välja võtmine) Riituste vägi/ ohverdused : ­ koha valik ­ ohvrina: suhkur, leib, vesi, viin, süsi ­ nurgakivid ­ 1. palk ­ sarikas ­ katus ­ esimene tuli (esimese tule tegemine) Tuli: ­ tuli on kodu hoidja ­ tuli kui seotus viljausega ­ lahke naine ­ vastandlik olemus mida tuleb välja meelitada( kivide toksimine) ­ pühade ajal tule tegemine ­ Keelud: ei tohi põletada prahti, ei tohi sorkida tuld, leeki ei tohi puid visata, ei tohi tulle sülitada, ei põletata varju, ­ puud ainult ühte pidi lõkkesse, ­ söögist and tulle ­ sööki tehes tule piirile mitte tulle ­ tulehaldjas on loomakujul kilk - ahjualune Esimene surnu: ­ kui mees siis arvati et parem ­ kui majahaldjas end näitas, ei tähendanud head, pidi kohe ohverdama ­ matmiskoht- leealune, maeti maja alla (sümboolne osa- kont vms) ­ toitmine (majahalda toitmine) ­ ülesanded: valvamine(tule valvamine), varjamine (äikse eest), säilimine, tööde tegemine(siiski peamiselt kratt ), ­ nastiku haavamine- lehmad lähvad ­ nirgi haavamine- hobused lähvad
Vana Jüri Peko Majavaim
LOENG 01.12.2011
VEEGA SEOTUD USKUMUSED
Näkk- uppunud inimene muutub näkiks, need kelle keha pole kätte saanud ja mattusetoiminguid tehtud, näkk uputab inimesi, kui näkk saab kellegi enda asemele saab ta vabaks. ­ Esinemiskuju: ilusa naisena kui mehi meelitada, kui naisi meelitada siis ehtena, lapsi meelitades- nt hobusena vms. , kõige tavalisem kuju mingi suvaline klomp järveääres, merel näiteks merehädalisenalina, inimesena esineval näkil on mustad hambad ­ Näkk ei saa esineda hauginajõuline kala)(, piiblina(püha raamat), tallena(kristuse esinemiskuju, sümboolne) ­ Tõrje: nime nimetamine, kui aga näkk juba küüned sisse lööb siis einam pääsu pole, mitu paari sukki jalas (kui näkk jalast haarab pole pääsu, kui sukkadega jäävad sukad pihku) ­ Ohverdati : kakk või leivake, sülitati kivile peale ja visati vette ,,näkile kakku". Kohtades kus nö näkk oli siis ta võttis endale regulaarselt inimesi ­ Muusika ­ lummavalt ilus ja kutsuv , viiuli, kandle või flöödiheli ­ Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne
Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel ­ Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine , haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette
Eri staatuses olevad nimed:
­ Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi ­ Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, ­ Püha veekogu :Pühajärv ­ Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad allikad)
ATMOSFÄÄR
ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees , vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike Kuu- monday (kuupäev)e esmaspäev, ei tohi näpuga näidata, kusta ei tohi kuu poole, kuu paistel naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine, kuuvalgusega pesemine, kuuvalgel vihtlemine), edendavad kuuloitsud(kõige esimesed ja kõige kauem tarvitusel olevad loitsud on kuust), vana kuuga kahandada noore, kuuga kasvatada, kuuvalguses magada ei tohi, kuutõbisus, Äike - Pikne , taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine (tamm), jooksmine , aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimuud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla, Vikerkaar Tuul ­ tuulepesa, tuulepilved (madalad hallid kiirestiliikuvad pilved), tuulesõlmed(tikkpael ja tehti sõlmi), tuulesõnad, vilistamine (kuradikeel), tuuleveski
08.12.2011 Libad: libaloom mardus puuk - piima, ooresaadused kratt ebajalg külmking võlu- värske metsa lõhn
1. seotud hnged 2. alati kohal 3. nähakse sageli 4. mõjutab maailma füüsiliselt 5. seotakse sunniga 6. suurus tähtis (mida suurem kratt seda rohkem tassib) 7. ei toideta (?) /sunnitakse 8. võtab hõbekuul
Haldjad: jumal/ema-isa 1. vabad hinged 2. ilmub riitusel 3. näitab harva 4. teispoolsuse kaudu 5. ,,seotakse" armastusega 6. suurus pole oluline 7. toidetakse 8. hõbekuul ei tapa
Hinged : 1. elava inimese hing - vabatahtlikult kondab (võlu, ebajalg) - seotult
2. Surnu hing - ise kinni jäänud (mardus) - seotud (puuk, kratt)ad
Ise kinni jäänud hinged: 1. Kurjategijad 2. Must nõid 3. Enesetapjad-> põgenemine probleemide eest | kättemaks | õpetamiseks (õpetuste hoidmiseks) vabatahtlikult 4. Vabast tahtest- hoidjad | edendajad | 5. Hullud 6. Ahnitsejad 7. Tapetud lapsed 8. Hauda maetud 9. Undlikult surnud ( ootamatu surm)
Libaloom: hunt, koer, vares, harakas (et keegi ära ei tunneks) Miks? Murdmislust, liha(libalooma toodud liha oli alati kuum), info, liikumislust, Tunnused: ­ loomne tunnus inimesel(midagi loomale omast,nt saba vms.) ­ suunurk verine, karvad kuskil ­ jutt lühike, haukuv. ­ valge kaelus loomal (manisk) ­ toodud liha on kuum, kui palju liha koguaeg Tegutsemise tehnika: ­ läbipugemine ( lepa alt) ­ kukerpall ( pöörab ennast libasse)- kehast väljumise tehnika
1. kujustus (ettejujutamine, visualiseerimine)- kujutatakse ennnast loomana (loom seisab, loom liigub, emotsioonid) kujustav keha peab olema liikumatu 2. liikumine- keerlev liikumine 3. hingamine
Mardused ja külmkingad liiguvad ringi öösiti. Krati tegemine: · Õled, praht
· Tööriist
· Süda/veri · Küünarluud
· Nöör
Kratt nõuab tööd. Kui peremees kratile tööd ei anna, murrab kratt peremehe maha.