KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja
või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab tavalisest hundist valge märk kaelas mis oli jäänud kas mõnest ehtest või kaelast kantud sulest. Usuti, et libahunt muutub tagasi inimeseks kui anda talle noa otsast leiba. Libahundiks nimetati ka hundi kümnendat poega kes pidi murdma koduloomi mitte kõrri hüpates vaid tagat rünnates. Veehaldjas e. Näkk Näkk on Eesti mütoloogias enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend kes elab vees. Näkk elab meredes, järvedas, tiikides ehk ülepea vees. Eriti meeldivad neile neelukohad ja kõikuvaid kohti mererandades. Näkk näeb välja nagu inimene, enamasti naine kuid on ka meesnäkke nad on vahel riides ja vahel mitte. Näkk on ette kujutatud ka hobusena kes ei ole hästi meelestatud inimese vastu ta meelitab ja uputab, vahel ka tõmbabiinimese paadist vee alla.Näki puhul on kõige olulisem
surmavad haavad Basilisk Roomaja-laadne koletis Neid on peetud madude kuningaks hiiglaslik sisalik, suur madu või koletis, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Ükssarv Ükssarvikud esinevad muinas-Mesopotaamia,- Hiina ja -India kunstis ja müütides Olend, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja ja varavedaja oli vaid osades majapidamistes Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha... Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega
kirjeldatud erinevalt - kõrvetab nahka, pilk ja hiiglasliku sisalikuna, ohver langeb basiliski suure maona või võimusesse koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt
Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira.
· Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all. · Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. · Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada · Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. · Näkk kuulub eesti rahvapärimuses mõjukaimate tegelaste hulka. · Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni
higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult, nägu on sinine. Kolliga hirmutatakse lapsi pahategemise puhul, aga ka hoiatuseks, et nad paha ei teeks. Laste keeles tähendab koll igaühte, keda tuleb lapsel karta. Isegi täid saavad lapsele kolliks. Rahvasuust on teateid, et koll tuleb kurjaks, öö, pimeduse all ilmuvaks vaimuks arvata, kes nagu nahkhiir ennast päevaajal ei näita. Meile kõige tuttavam veevaim on näkk, kes Tartumaal aga näksi nime kannab ja veekogudes asub. Kes näki uputanud saab ka too ise näkiks. Rahvaluules on oletatud, et näkk on uppunud inimesest tekkinud. Kui mitu inimest kunagi vette uppunud, nii mitu näkki seal olemas. Näkile meeldivad 3 sügavamad kohad vees. Inimestele ilmutab ennast näkk väga mitmel moel, tihti meesterahva ehk naisterahva, aga ka lapse kujul. Jutt näkist
poisikesena kloostri oli antud ja seal oma endisest usust, kellest ja kommetest täitsa oli võõrutanud ja mungaks tehtud. Ta oli pika sirge kasvuga, sügavate mustade silmadega, kust imeline läige kees. Lossi elu paistis talle jõle, ordurüütlite ja pappide priiskamine oli temale läila, kuid tema meeleparanduse-jutlused kukkusid kui kivile; naer oli neile vastuseks. Näkk Uus järv ei olnud veel kuigi vana, kui selle kohta juba rahvasuus jutt tekkis: järves elab näkk. Mitugi eestlast, isegi rüütlid ütlesid järve kaldal mõnikord ülikena võõrast neidu näinud lahtiste kullakarva juustega kas ujuvat või kaldal istuvat ja laulvat, kuid iga elava hinge liginemisel kui vits vette kaduvat. See ei võinud muu olla kui näkk, kes sakslaste usu järgi oma haleda ja ilusa lauluga inimesi hukatusse meelitavat. Eeslaste usk ütles niisamuti vete
kui majahaldjas end näitas, ei tähendanud head, pidi kohe ohverdama matmiskoht- leealune, maeti maja alla (sümboolne osa- kont vms) toitmine (majahalda toitmine) ülesanded: valvamine(tule valvamine), varjamine (äikse eest), säilimine, tööde tegemine(siiski peamiselt kratt), nastiku haavamine- lehmad lähvad nirgi haavamine- hobused lähvad Vana Jüri Peko Majavaim LOENG 01.12.2011 VEEGA SEOTUD USKUMUSED Näkk- uppunud inimene muutub näkiks, need kelle keha pole kätte saanud ja mattusetoiminguid tehtud, näkk uputab inimesi, kui näkk saab kellegi enda asemele saab ta vabaks. Esinemiskuju: ilusa naisena kui mehi meelitada, kui naisi meelitada siis ehtena, lapsi meelitades- nt hobusena vms. , kõige tavalisem kuju mingi suvaline klomp järveääres, merel näiteks merehädalisenalina, inimesena esineval näkil on mustad hambad
Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta näitab ennast harva. Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees. Järvedega seotud pärimustes on näkk kuri, merega seotud pärimustes aga vastupidi
Praegugi on palju eestlasi, kes süüdistavad kõiki teisi selles, et neil halvasti läheb. Imbi ja Ärni olid kasuahned, uudishimulikud, üksmeelsed abikaasad, kes ei usaldanud kedagi ning tahtsid igalt poolt kasu saada ning unistasid kullakottidest, et enda elu parandada. Ka kaasaegsete eestlaste hulgas on inimesi samasuguste unistuste ja eesmärkidega, mida viiakse täide vahel vahendeid valimata. Mütoloogilisi olendeid esindasid: vanapagan, koll, mumm, mardus, kratt, puuk, tuulispask, näkk, külmking, libahunt ja tont. Vanapaganat oli kujutatud jõulise, jõuka, äkilise, kurja, juhmina. Teda oli lihtne ninapidi vedada, näiteks veretilkade asemel sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema
ilmneb, et neid kujutatakse üldjuhul antropomorfseina, harva zoomorfseina. I. Paulson peab vetevaimude ja haldjate demoniseerumist maaviljeluskultuurile omaseks nähtuseks ning rõhutab, et sellesse kultuuri kuulub samuti näkikujutelm. Hiidhaug seevastu on pärit kalastajakultuurist ning rahvausundis on nende kahe mõiste ühtesulamine välistatud: «Eriti huvitav ja tähendusrikas on aga laialt levinenud uskumus, et näkk ei ilmu iialgi havina, ehkki tal muidu võis olla selline pooleldi antropo, pooleldi teriomorfne kuju, milles leidus ka sugemeid kaladest. Havi oli teatavasti palju vanemast kultuurikihist, kalur kütiusundist pärit vetevaimkalahoidja konkreetne kehastus. See vetevalla ürgne valitseja vorm oli vist küll rahvale liiga püha, et sellega siduda võõrapärase näki mitmesuguseid metamorfoose ja muutlikke manifestatsioone.».
looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud". Keskaja ühiskonnas olid täielikult välistatud inimesed, kes olid uskumatud, hiljem tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida valitsesid vaimulikud
- Muutused kehaaistingutes 6. Animatistlikud surma kujutelmad Kujutlus elavast laibast – laip põhjustab hirmu → tõrje 7. Animistlikud surma kujutelmad Elu=sünd surm 8. Erinevad hinged inimesel animismis - Hingushing - Elundite hinged - Vari - Ise - Mina - Nimi } ise, mina, nimi - vabahing - Teisik - Väeloom - Puuhing - Õnned - Vead - Lisahinged 9. Kellena ei saa esineda näkk? Näkk ei saa esineda haugina, lambana ja ristina. 10. Kes on kinnijäänud? 1. Kurjategijad (lõbu pärast) 2. Mustad nõiad (võlud) 3. Ihnurid (kadedad – varanduses kinni) 4. Tapetud lapsed 5. Tapetud – kui pole kättemaksnud 6. Kinnimüüritud 7. Targad, kuid pole edasi andnud õpetust 8. Hauda maetud (vaba siis, kui keha lagunenud) 9. Enesetapjad – põgenejad, - kättemaksjad 10. Võlgnikud 11. Vajajad 12. Valevandujad (nt. maa nimel)
Siim arvas ,et kui paneb köögi aknalauale küünla põlema ,et siis meelitab selle suure looma enda maja hoovi. Siis aga läks köögikardin põlema ja Sirli ja Siim kutsusid kojamehe appi, kes tuli oma merega ja kustutas tulekahju ära. Härra Lammas aga nägi , kuidas kojamees kõndis koridoris meri sabas ja laskis kojamehe hullumajja saata. Sirli ja Siim päästsid kojamehe hullumajast ära ja kojamees läks jõkke elama ja ütles ,et temast saab tõeline näkk. Ühel päeval aga nägid Sirli ,Siim koos ema ja isaga suurt okkalist looma.Kui aga see loom kohtus härra Lambaga ,muutus loom väikeseks siiliks, kes oli härra Lamba unustatud unistus . Siim soovis ,et saaks koos isaga kalale minna. Esimest korda kui nad isaga kalale läksid , ei leidnud isa jõge , kust kala püüda . Nad said hoopis metsast palju seeni. Lõpuks aga sai Siim isaga kalale minna .Isa läks vihmausse kaevama , Siim aga paadisillale
kirjutasid võrdselt sõnu läbu ja prasnik. Väga palju samasuguseid vastuseid tuli veel sõnade ema, isa ja õpetaja kohta. Nende sõnade puhul ei tulnud esile seda, et tüdrukute ja poiste släng oleks erinev - kasutati sarnaseid sõnu. Erinevused tulid esile sõnade tüdruk-sõber, rumal inimene ja söögivahetund puhul. Tüdrukud kasutasid sõnu girl-friend ja naine. Poisid aga kasutasid järgmisi sõnu: wife, eit, näkk, naiska, muhk, eputrilla ja püss. Suurim erinevus poiste ja tüdrukute slängis tuli välja, kui küsimustikus paluti leida vasteid inimesele, kes on vastajat solvanud. Poisid kasutasid kõik ebatsensuurseid väljendeid nagu näiteks pederast, faggot, pede, lits jne. Tüdrukud ei kirjutanud erti palju vasteid selle sõna kohta. Kasutati järgmisi sõnu: tropp, väärakas, saatana sigitis ja värda. Sellest võib järeldada, et tüdrukute keelekasutus on viisakam kui poistel.
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted,
12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat) - paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann) - võrgu määrimine haugi verega - söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega. Näkimadala (Hiiumaa). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga.
Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega
Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti loeme müütidest ja muistenditest metsavaimudest, kes metsas elutsevad. Siin on tegu sarnase asjaga: laps ei tohtinud metsa üksi minna, sest ta oleks võinud sinna jäädagi. Eesti mütoloogia on huvitav ja mitmekesine, siin o palju huvipakkuvaid teemasid. Kindlasti
Ta üritab viia etendusel kogutud raha rahandusosakonda. Teekonnal läks ta Vaatemängude komisjonist läbi, kus must maag oli juba teinud oma töö (inimesed laulsid sunnitult, komisjoni esimeest esindas ainult tema ülikond rääkides jne). Raha andmisel süüdistati Vassilit pettuses, sest rahatähti leidus erinevatest riikidest (maagi töö). 8. Berliozi sugulane tuli kadunu korterit tahtma pärida. Woland oli oma abilistega (Korovjev, kass Peemot, näkk Hella ja punapea mees Azazello) sinna peale Stjopa Jaltasse saatmist elama asunud (korter nr 50) ja nad peletasid sugulase eemale. Lisaks hirmutasid nad ka Varieteatri einelauapidaja eemale, kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi
Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. · Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Ralf 16 Lõpp Aitäh kuulamast!
Kui laev oleks keerisesse jäänud, oleks tee viinud põrgusse, seega olid nad põrgu äärel. Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega
doc). Võhandu jõe harust, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi on pandut legend, mis räägib kahest noormehest, kelle paadi lõi ümber saladuslik jõe veekerist ning nad olid uppunud, vaatamata oma ujumisoskusele. Sinna olid ka paljud teised uppunud. Jutustuste järgi oli sinna uppunud liigi 10 inimest. Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte
pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. Muinausundi lõpuks võib Eestis pidada hõimude ristiusustamist 13. sajand. 6 Kasutatud kirjandus Wikipedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund] ZZZ [http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_muinasusund] Matmiskombed muinasajal [http://www
Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma. Katk võis võtta ükskõik kelle kuju, tuli õhtul ja päeval puges peitu. Teda võis üle kavaldada, millega rehepapp ka hakkama sai. Näkk, kes üritas hobuse kujul Imbit-Ärnit jõkke meelitada, tondid, kes pugesid kiltri naha sisse, kodukäijad, kes metsas müdistasid ja Nõid Minna, kes oli tark ravitseja-naine, segas vahepeal ka mõned kasulikud joogid ja kaetas kellegi ära.Terve issanda loomaaed. Ääretult mõtlemapanev lugu ja milline äratundmisrõõm... Varmo Rjabinin 12s
Ta otsustas maa luua.Ta teatas sellest ka vanapaganat kelle ta võttis omale orjaks.Ta käskis vanapaganal maa luua, nii et ta tooks vee alt põhja kottidega ülesse.Ta oli toonud juba väga mittu kotti pinnale.Siis käis suur pauk ja kottid plahvatasid.Nii tekkiski Maa. 9) Kurat(Vanapagan)- Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema. Pisuhänd(Tulihänd)- Ise tehtud asi miss hakkab sulle varandust kokku tooma. Kratt(Puuk)- Varavedaja. Näkk- Eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Libahunt- Inimene kes muutub täiskuu ajal hundiks. Kodukäijad- Surnud hinged. Haldjas- Kohakaitsevaim. Virmalised- Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Katk- Kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. 10)a).......................
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K
miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süzee kulmineerub (novell!)
austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega.[2] Veel 17. sajandil praktiseeriti vaatamata kiriku mõjuvõimule mitmel pool endiselt rahvausundit. Näiteks annavad sellest tunnistust Mõnistest leitud 17. sajandi põletusmatused.
Imbi ja Ärni. Rehepapp on ônnetu, sest eile mattis ta nôia ja homme peab matma Hansu. Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas
Rehepapp on ônnetu, sest eile mattis ta nôia ja homme peab matma Hansu. Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama
* Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis
Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A
midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A
Eksimise vastu on abivahendeid, võib aidata palvelugemine, võib jalanõud ära vahetada (vasak-paremaga), tõmmata mõni riideese selga pahupidi. Eksimisest võib välja aidata ka mingisugune tugev hääl, mis äratab üles sellest poolune seisundist. Igavesti eksimine ei kesta, kuid kui kaua ta kestab, seda ei saa prognoosida. Teine valdkond loodusvaimudest on igasugused veega seotud olendid. Üle-Eestiline mütoloogiline olend on Näkk. Sõna on rootsi algupäraga. Stereotüüpne näkk on ilus kalasabaga naine, kes istub kivil ning kammib juukseid, kuid see ei ole sugugi ainuke kujutus. Võib olla ka mees või hobune, kes tuleb veest välja ning meelitab lapsi endaga kaasa. Lõuna-Eestis on vetevaimud, kuid need on üldjuhul samalaadsed tegelased ning nad on halva iseloomuga. Võivad ennustada ka peatset uppumist. Ka inimene, kes vette sureb, võib saada näkiks, kuna ta vaim jääb sinna kinni.
vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.) inglise laenud eesti keeles tim, baarmen, jacuzzi, dipp, disko, faks, gei, hit, karri, liising, lobi, rokk, veeb, mänedzer, pubi, duplikaat jne
Tüdruk nende vahel on segaduses T: ,, Miks ma midagi ei kuule? Ma ju näen neid rääkimas, nende suud liiguvad aga miks ma ei kuule. (tüdruk vaatab pingsalt vennale sima ja üritab teda naerma ajada erinevaid grimmasse tehes. Kuid tulutult. Ta vaatab taas musta augu poole) Sellest august tuleb soojust. Sellist meeldivat soojust mitte nagu avades sauna ust ja kiiresti kuumusesse hüpates. Ei! See on hoopis midagi muud. Ma tunnen ennast praegu nagu meremees keda üritab näkk ära võluda aga meremees on kange ja ei anna järgi. Ma ei tea kas on vaheaeg? Kuna mulle tundub et on. Mul on nii hea ja rahulik olla. Olgugi et mu pea natikene käib ringi aga see võib olla sellest teleri vaatamisest. Kas ma peaksin mingit rohtu võtma? Aga ma ei näe kappi kus me ravimeid hoiame. Meil on teleri kõrval üks kapp täis kurgutablette, plaastreid, palaviku alandajaid, valuvaigisteid, kõhulahtisteid jne. Nimeta mis vaja, meil on olemas. Me oleme nagu oma väike apteek
alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle
Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumuste ja mõttemaailma uurimusest paljugi õppida. Seal leidus põhjapanevaid väärtushinnanguid janorme, mis võivad mõistmatutena tunduda. Rahvausundi üks tähtsamaid funktsioone on käsvatus. Kui lapsele öelda, et ta peab jõe- või järvevees ettevaatlik olema, ei anna see ütlemine alati soovitud tulemust. Laps ei pruugi aru saada, et vesi võibolla ohtlik. Kui talle aga rääkida, et vees elab õel vanake, näkk, kes tirib inimesi alla vetesügavustesse, võtab laps sõnumi tõenäoliselt hoopis teistmoodi vastu. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. Tänapäeva lastel on vaja treenida
seisukohalt, vaatleme ka neid: Eisen eristab kolme lugu. Esimene jutustab Miikaelist, kes lendava maoga sõdis. Selle tulemusena “/.../ sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid.”(Siit võib järeldada, et maapeale ja mujale kukkunuist said teised haldjad. 6) Teine lugu sarnaneb tegelaste tõttu F.R. Faehlmanni kunstmuistendiga “Koit ja Hämarik” – “Teise arvamise järgi sündis näkk Vanataadi teenijast. Vanataadil olnud muiste poiss ja tüdruk teenimas, eksinud aga kuidagi viisi peremehe käsu vastu. Nuhtluseks pannud Vanataat poisi tuuleks ja tüdruku näkiks.” (Eisen 1995:60) Kolmas lugu on oma lapse tapnud ja ennast uputanud tüdrukust, kellest saab esimene näkk, ja kes igal jaaniööl lapse hauda otsima läheb (“Sellepärast teatakse nii palju näki ilmumisest jaaniööl kõnelda” (Eisen 1995:60)). Näkineiu
piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś
- Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas)
Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. ERIK WERENSKIOLD (Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale, Olivia) THEODOR KITTELSEN (Must surm, Näkk) GERHARD MUNTHE (Kosilased, Allmaa hobune) ELIEL SAARINEN (Suur-Tallinna projekt, Helsingi raudteejaam) LARS ELIEL SONCK (Tampere toomkirik, Helsingi börsihoone) AKSELI GALLEN-KALLELA (Kullervo needmine, Lemminkäise ema) HUGO SIMBERG (Surma aed, Haavatud ingel) NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised, Võitlus) EDVARD MUNCH (Vampiir, Elutants) POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud
rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.) inglise laenud eesti keeles – tim, baarmen, jacuzzi, dipp, disko, faks, gei, hit, karri, liising, lobi, rokk, veeb, mänedžer, pubi, duplikaat jne
* Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. 14 * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis
põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju;
annaabi.ee 
